Tee oma elu parimad investeeringud
Alates 2 eurost kindlustatud Bangladesh Sisekaubanduse kogutoodang (SKT) töötlevast tööstusest
Aktsia hind
Bangladeshi Sisekaubanduse kogutoodang (SKT) töötlevast tööstusest väärtus on praegu 7,094 mld. BDT. Sisekaubanduse kogutoodang (SKT) töötlevast tööstusest Bangladeshis suurenes 7,094 mld. BDT kuupäeval 1.1.2022, pärast seda, kui see oli 6,368 mld. BDT kuupäeval 1.1.2021. Ajavahemikul 1.1.2006 kuni 1.1.2023 oli Bangladesh keskmine SKT 8,70 mld. BDT. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati kuupäeval 1.1.2015 15,96 mld. BDTga, samas kui madalaim väärtus registreeriti kuupäeval 1.1.2016 4,22 mld. BDTga.
Sisekaubanduse kogutoodang (SKT) töötlevast tööstusest ·
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
Töötleva tööstuse SKP | |
---|---|
1.1.2006 | 7,38 mld. BDT |
1.1.2007 | 8,16 mld. BDT |
1.1.2008 | 8,76 mld. BDT |
1.1.2009 | 9,35 mld. BDT |
1.1.2010 | 9,97 mld. BDT |
1.1.2011 | 10,97 mld. BDT |
1.1.2012 | 12,06 mld. BDT |
1.1.2013 | 13,30 mld. BDT |
1.1.2014 | 14,47 mld. BDT |
1.1.2015 | 15,96 mld. BDT |
1.1.2016 | 4,22 mld. BDT |
1.1.2017 | 4,52 mld. BDT |
1.1.2018 | 5,00 mld. BDT |
1.1.2019 | 5,61 mld. BDT |
1.1.2020 | 5,71 mld. BDT |
1.1.2021 | 6,37 mld. BDT |
1.1.2022 | 7,09 mld. BDT |
Sisekaubanduse kogutoodang (SKT) töötlevast tööstusest Ajalugu
Kuupäev | Väärtus |
---|---|
1.1.2022 | 7,094 mld. BDT |
1.1.2021 | 6,368 mld. BDT |
1.1.2020 | 5,707 mld. BDT |
1.1.2019 | 5,612 mld. BDT |
1.1.2018 | 4,996 mld. BDT |
1.1.2017 | 4,523 mld. BDT |
1.1.2016 | 4,224 mld. BDT |
1.1.2015 | 15,957 mld. BDT |
1.1.2014 | 14,465 mld. BDT |
1.1.2013 | 13,299 mld. BDT |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Sisekaubanduse kogutoodang (SKT) töötlevast tööstusest
Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
---|---|---|---|
🇧🇩 Aastane SKP kasvumäär | 7,25 % | 5,47 % | Aastane |
🇧🇩 Avaliku sektori SKP | 1,008 mld. BDT | 1,008 mld. BDT | Aastane |
🇧🇩 Brutoinvesteeringud põhivarasse | 13,875 mld. BDT | 12,599 mld. BDT | Aastane |
🇧🇩 Ehitusest tulenev SKP | 2,965 mld. BDT | 2,786 mld. BDT | Aastane |
🇧🇩 Kaevandamise SKP | 543 mln. BDT | 513,5 mln. BDT | Aastane |
🇧🇩 Sisemajanduse kogutulu | 33,48 Bio. BDT | 31,521 Bio. BDT | Aastane |
🇧🇩 SKP elaniku kohta ostujõu pariteedis | 8171,52 USD | 7805,15 USD | Aastane |
🇧🇩 SKP põllumajandusest | 3,48 mld. BDT | 3,391 mld. BDT | Aastane |
🇧🇩 SKP püsivhindades | 32,18 Bio. BDT | 30,393 Bio. BDT | Aastane |
🇧🇩 SKT | 437,42 mld. USD | 460,13 mld. USD | Aastane |
🇧🇩 SKT inimese kohta | 1869,16 USD | 1785,36 USD | Aastane |
🇧🇩 SKT kommunaalteenustest | 377,1 mln. BDT | 360,7 mln. BDT | Aastane |
🇧🇩 Teenuste sektori SKP | 15,915 mld. BDT | 15,037 mld. BDT | Aastane |
🇧🇩 Transpordisektori SKP | 2,272 mld. BDT | 2,143 mld. BDT | Aastane |
Makrolehed teistele riikidele Aasia
- 🇨🇳Hiina
- 🇮🇳India
- 🇮🇩Indoneesia
- 🇯🇵Jaapan
- 🇸🇦Saudi Araabia
- 🇸🇬Singapur
- 🇰🇷Lõuna-Korea
- 🇹🇷Türgi
- 🇦🇫Afganistan
- 🇦🇲Armeenia
- 🇦🇿Aserbaidžaan
- 🇧🇭Bahrein
- 🇧🇹Bhutan
- 🇧🇳Brunei
- 🇰🇭Kambodža
- 🇹🇱Ida-Timor
- 🇬🇪Gruusia
- 🇭🇰Hongkong
- 🇮🇷Iraan
- 🇮🇶Irak
- 🇮🇱Iisrael
- 🇯🇴Jordaania
- 🇰🇿Kasahstan
- 🇰🇼Kuveit
- 🇰🇬Kirgiisia
- 🇱🇦Laos
- 🇱🇧Liibanon
- 🇲🇴Macau
- 🇲🇾Malaisia
- 🇲🇻Maldiivid
- 🇲🇳Mongoolia
- 🇲🇲Myanmar
- 🇳🇵Nepal
- 🇰🇵Põhja-Korea
- 🇴🇲Oman
- 🇵🇰Pakistan
- 🇵🇸Palestiina
- 🇵🇭Filipiinid
- 🇶🇦Katar
- 🇱🇰Sri Lanka
- 🇸🇾Süüria
- 🇹🇼Taiwan
- 🇹🇯Tadžikistan
- 🇹🇭Tai 사회복지위원회
- 🇹🇲Turkmenistan
- 🇦🇪Araabia Ühendemiraadid
- 🇺🇿Usbekistan
- 🇻🇳Vietnam
- 🇾🇪Jeemen
Mis on Sisekaubanduse kogutoodang (SKT) töötlevast tööstusest?
GDP ehk sisemajanduse koguprodukt on üks olulisemaid majandusnäitajaid, mida kasutatakse riigi majanduse üldise tervise hindamiseks. Üks selle peamisi komponente on tööstussektor, täpsemalt tootmissektor, mida mõõdetakse tavaliselt "GDP from Manufacturing" kategooria all. See kategooria kajastab kõiki käesolevas sektoris toodetud kaupade ja teenuste rahalist väärtust. Eulerpooli eesmärk on tuua lugejateni täpsed ja detailirohked makromajanduslikud andmed ning selgitused, et pakkuda paremat ülevaadet ja analüüsi majanduses toimuvast. Käesolevas artiklis keskendume tootmissektori GDP-le Eestis ning uurime selle osa tähtsust riigi majandusele. Tootmissektor on ajalooliselt olnud Eesti majanduse selgroog, pakkudes tööd tuhandetele inimestele ning olles ühtlasi suurim ekspordi allikas. Tootmissektori GDP moodustab märkimisväärse osa kogu riigi SKP-st ning tema kasv või kahanemine peegeldab laiemalt riigi majanduslikku olukorda. Tootmissektor hõlmab erinevaid alasektoreid, sealhulgas põllumajandustoodete töötlemist, metallitööstust, kemikaalide tootmist, arvutite ja elektroonikaseadmete tootmist ning paljusid teisi. Eesti suurimad tootmisettevõtted keskenduvad sageli ekspordile, kuna väikesel siseturul pole võimalik saavutada suuremahulist kasvu. Siin on võtmeteguriks olnud avatud majanduspoliitika ja stabiilne ettevõtluskeskkond, mis on soodustanud välisinvesteeringute sissevoolu. Välismaiste ettevõtete ja kapitali kaasamine on Eesti tootmissektori kasvu ja arengu tugev lüli, samuti on siinsed ettevõtted sageli osa suuremate rahvusvaheliste tarneahelate ning strateegiate osades. Kui vaatame ajalooliselt tagasi, on näha, et Eesti tootmissektor on kogenud mitmeid tõuse ja langusi, peegeldades nii kohalikke kui ka globaalseid majandustrende. Näiteks 2008.-2009. aasta maailma finantskriis mõjutas tugevalt ka Eesti tootmissektorit, mis seejärel taastus järk-järgult kokkuvõtlikult tänu tarkadele valitsusmeetmetele, soodustades efektiivsuse ja innovatsiooni kasvu. Samas on tootmissektor näinud ka tugevaid tõusuaastaid, eriti seoses tehnoloogia arengu ja digitaliseerimisega. Tulevikku vaadates on Eesti tootmissektoril mitmeid võimalusi ning väljakutseid. Üks olulisemaid suundi on digitaliseerimine ja tööstus 4.0 tehnoloogiad, mis võimaldavad veelgi suuremat efektiivsust ning tootlikkust. Täiustatud tootmisprotsessid, robootika ja tehisintellekti integratsioon on võtmetegevused, mis võivad tulevikus oluliselt mõjutada tootmissektori GDP-d. Samuti on keskkonnasäästlikkus ja jätkusuutlikkus küsimused, mis saavad üha suuremat tähelepanu. Tootmisettevõtted peavad arvestama karmistuvate keskkonnanormide ja tarbijate muutuvate eelistustega, mis suunavad rohkemal määral rohepöörde suunas. Eulerpooli andmete kohaselt on üks suurimaid väljakutseid endiselt tööjõuturu kohandamine uute tehnoloogiliste nõudmiste ja oskustega. Kuigi innovatsioon toob kaasa uusi võimalusi, nõuab see ka töötajatelt uusi oskusi ja teadmisi. Eesti haridussüsteem ja täiendkoolitused peavad olema piisavalt paindlikud ja suutma kiiresti reageerida muutuvatele majandustingimustele, et säilitada konkurentsivõime rahvusvahelisel areenil. Tööjõupõua leevendamine ning kvalifitseeritud töötajate arendamine peaks seega olema riiklik prioriteet. Tootmissektori arengut toetavad mitmed tegurid, sealhulgas teadus- ja arendustegevuse investeeringud, ettevõtete koostöö ülikoolide ja teadusasutustega ning valitsus toetuste ja meetmete programmidega. Innovatsiooniklastrite ja -keskuste loomine ning startup-kultuuri edendamine mängivad olulist rolli uudsete lahenduste väljatöötamises. Eesti on tuntud oma IT sektori ja e-lahenduste poolest, ning need kogemused ja teadmised on hea alus tootmissektori digitaliseerimisele ja moderniseerimisele. Lõppkokkuvõttes võib öelda, et tootmissektori GDP on kriitiline komponent Eesti majanduses, olles indikaatoriks mitte ainult tootmise ulatuse ja efektiivsuse osas, vaid ka üldise majanduse tervise ja stabiilsuse hindamisel. Eulerpool jätkab täpsete ja ajakohaste makromajanduslike andmete pakkumist ning analüüsi, et toetada teadlikke otsuseid ning arusaamist komplekssetest majandusprotsessidest. Riiklik tasand, ettevõtluspiirkondade juhid, investorid ja teised majandushuvid saavad oma otsuste tegemiseks tugineda põhjalikule makromajanduslikule teabele, mis aitab Eestis tootmissektorit jätkuvalt arendada ja innovaatilisemaks muuta.