Tee oma elu parimad investeeringud
Alates 2 eurost kindlustatud Džibuti Impordid
Aktsia hind
Praegune Impordid väärtus Džibuti on 619,101 mld. DJF. Impordid Džibuti suurenes 619,101 mld. DJF 1.1.2021, olles varem olnud 517,384 mld. DJF 1.1.2020. Perioodil 1.1.1995 kuni 1.1.2022 oli Džibuti keskmine SKP 196,25 mld. DJF. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.1.2022 väärtusega 769,09 mld. DJF, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.1.1996 väärtusega 30,60 mld. DJF.
Impordid ·
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
Impordid | |
---|---|
1.1.1995 | 31,99 mld. DJF |
1.1.1996 | 30,60 mld. DJF |
1.1.1997 | 31,28 mld. DJF |
1.1.1998 | 34,75 mld. DJF |
1.1.1999 | 34,44 mld. DJF |
1.1.2000 | 36,71 mld. DJF |
1.1.2001 | 34,77 mld. DJF |
1.1.2002 | 35,02 mld. DJF |
1.1.2003 | 42,34 mld. DJF |
1.1.2004 | 46,45 mld. DJF |
1.1.2005 | 49,29 mld. DJF |
1.1.2006 | 59,66 mld. DJF |
1.1.2007 | 84,10 mld. DJF |
1.1.2008 | 102,04 mld. DJF |
1.1.2009 | 80,10 mld. DJF |
1.1.2010 | 66,45 mld. DJF |
1.1.2011 | 90,74 mld. DJF |
1.1.2012 | 100,31 mld. DJF |
1.1.2013 | 127,86 mld. DJF |
1.1.2014 | 142,80 mld. DJF |
1.1.2015 | 191,25 mld. DJF |
1.1.2016 | 125,32 mld. DJF |
1.1.2017 | 635,47 mld. DJF |
1.1.2018 | 640,29 mld. DJF |
1.1.2019 | 735,43 mld. DJF |
1.1.2020 | 517,38 mld. DJF |
1.1.2021 | 619,10 mld. DJF |
Impordid Ajalugu
Kuupäev | Väärtus |
---|---|
1.1.2021 | 619,101 mld. DJF |
1.1.2020 | 517,384 mld. DJF |
1.1.2019 | 735,433 mld. DJF |
1.1.2018 | 640,289 mld. DJF |
1.1.2017 | 635,468 mld. DJF |
1.1.2016 | 125,324 mld. DJF |
1.1.2015 | 191,246 mld. DJF |
1.1.2014 | 142,795 mld. DJF |
1.1.2013 | 127,861 mld. DJF |
1.1.2012 | 100,312 mld. DJF |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Impordid
Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
---|---|---|---|
🇩🇯 Ekspordid | 817,676 mld. DJF | 680,522 mld. DJF | Aastane |
🇩🇯 Jooksevkonto | 119,49 mld. DJF | 149,94 mld. DJF | Aastane |
🇩🇯 Jooksevkonto suhe SKPsse | −5 % of GDP | −0,7 % of GDP | Aastane |
🇩🇯 Kauplemisbilanss | 48,584 mld. DJF | 61,421 mld. DJF | Aastane |
🇩🇯 Terrorismiindeks | 2,035 Points | 3,8 Points | Aastane |
Djibouti peamised impordiartiklid on: kütus, toiduained ja masinad. Peamised impordipartnerid on: Saudi Araabia (18 protsenti kogu impordist), Hiina (16 protsenti), India (15 protsenti), Indoneesia, Malaisia ja Ameerika Ühendriigid.
Makrolehed teistele riikidele Aafrika
- 🇩🇿Alžeeria
- 🇦🇴Angola
- 🇧🇯Benin
- 🇧🇼Botswana
- 🇧🇫Burkina Faso
- 🇧🇮Burundi
- 🇨🇲Kamerun
- 🇨🇻Kap Verde
- 🇨🇫Kesk-Aafrika Vabariik
- 🇹🇩Tšaad
- 🇰🇲Komoorid
- 🇨🇬Kongo.
- 🇿🇦Lõuna-Aafrika
- 🇪🇬Egiptus
- 🇬🇶Ekvatoriaal-Guinea
- 🇪🇷Eritrea
- 🇪🇹Etioopia
- 🇬🇦Gabon
- 🇬🇲Gambia
- 🇬🇭Ghana
- 🇬🇳Guinea
- 🇬🇼Guinea-Bissau
- 🇨🇮Elevandiluurannik
- 🇰🇪Keenia
- 🇱🇸Lesotho
- 🇱🇷Liberia
- 🇱🇾Liibüa
- 🇲🇬Madagaskar
- 🇲🇼Malawi
- 🇲🇱Mali
- 🇲🇷Mauritaania
- 🇲🇺Mauritius
- 🇲🇦Maroko
- 🇲🇿Mosambiik
- 🇳🇦Namiibia
- 🇳🇪Niger
- 🇳🇬Nigeeria
- 🇷🇼Rwanda
- 🇸🇹São Tomé ja Príncipe
- 🇸🇳Senegal
- 🇸🇨Seišellid
- 🇸🇱Sierra Leone
- 🇸🇴Somaalia
- Lõuna-Sudaan
- 🇸🇩Sudaan
- 🇸🇿Svaasimaa
- 🇹🇿Tansaania
- 🇹🇬Togo
- 🇹🇳Tuneesia
- 🇺🇬Uganda
- 🇿🇲Sambia
- 🇿🇼Simbabwe
Mis on Impordid?
Eulerpool on teie usaldusväärne allikas makromajanduslike andmete osas, pakkudes põhjalikke ülevaateid ja analüüse erinevate makroökonoomika kategooriate kohta, sealhulgas ka imporditegevuse kohta. Imports on kriitiline komponent riikide majanduses, mõjutades nii kaubandusbilanssi, valuutakursse kui ka majanduskasvu üldiselt. Impordi analüüs ning selle rolli mõistmine makromajanduses on seetõttu äärmiselt oluline, pakkudes väärtuslikke teadmisi poliitikakujundajatele, ettevõtetele ja investoritele. Impordi mõiste all mõistetakse kaupade ja teenuste sissevedu riiki välismaalt. Imports mängib olulist rolli riigi majanduse arendamisel, võimaldades tarbijatel ja ettevõtetel juurdepääsu kaupadele ja teenustele, mida kohalikus tootmises ei toodeta või mille tootmine on oluliselt kulukam kui teistes riikides. Oluline on märkida, et imporditegevus ei puuduta ainult kaupade sissevedu, vaid hõlmab ka teenuste importi, nagu näiteks finantsteenuste, konsultatsiooniteenuste või IT-teenuste sisseostmine välismaalt. Riigi kaubandusbilanss, mis kujutab endast ekspordi ja impordi vahelist saldo, on üks peamisi indikaatoreid, mida kasutatakse majanduse tervise hindamisel. Kui riik impordib rohkem kui ekspordib, tekib kaubandusdefitsiit, mis võib kaasa tuua negatiivseid mõjusid, nagu suurenemine välisvõlgades või surve riigi valuutakursi langusele. Samas, kui riik suudab eksportida rohkem kui importida, tekib kaubandusülejääk, mis võib toetada majanduskasvu ja tugevdada riigi valuutat. Imporditegevusel on otsene mõju ka tarbijahindadele ja inflatsioonile. Kui riik sõltub suurel määral impordist, võivad imporditavate kaupade ja teenuste hinnakõikumised otseselt mõjutada tarbijahindade taset. Näiteks, kui imporditavate kaupade hinnad tõusevad rahvusvahelistel turgudel, võib see viia hindade tõusuni ka koduturul, põhjustades inflatsiooni kasvu. Seetõttu on oluline jälgida mitte ainult impordi mahtu, vaid ka selle struktuuri ja hindasid. Lisaks tarbijahindadele mõjutab imports ka ettevõtete tootmiskulusid. Paljud ettevõtted sõltuvad oma tootmisprotsessis imporditud toorainetest, komponentidest või seadmetest. Näiteks, autotööstus võib sõltuda imporditud mootoriosadest või elektroonikaseadmetest. Seetõttu võivad muutused impordi hindades või kättesaadavuses oluliselt mõjutada ettevõtete tootmiskulusid ja seeläbi ka nende konkurentsivõimet nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel turul. Impordi osakaalu suurenemine võib tähendada ka kohalike tootmisvõimaluste vähenemist või kadumist, mis võib omakorda suurendada sõltuvust välistarnijatest ja suurendada majanduslikke riske. Seetõttu on oluline leida tasakaal impordi ja kohaliku tootmise vahel, et tagada majanduse dünaamiline areng ning vähendada sõltuvust välisteguritest. Riiklikud poliitikad, mis toetavad kohalike tööstusharude arengut ja innovatsiooni, võivad aidata kaasa tasakaalu saavutamisele ja majanduse vastupanuvõime suurendamisele. Impordiga seotud riskide vähendamiseks ja võimaluste ärakasutamiseks on oluline, et riigid teeksid tihedat koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). Need organisatsioonid aitavad edendada avatud ja ausat kaubandust ning pakuvad tuge kriisiolukordades. Kaubanduslepingud ja tolliliidud on samuti olulised instrumendid, mis võivad aidata vähendada kaubandustõkkeid ja soodustada imporditegevust. Kokkuvõtteks võib öelda, et imporditegevus on majanduse lahutamatu osa, millel on kaugeleulatuvad mõjuvõimalused nii tarbijatele, ettevõtetele kui ka riigi majandusele tervikuna. Imports mõjutab kaubandusbilanssi, valuutakursse, tarbijahindu ja tootmiskulusid, seetõttu on selle põhjalik analüüs ning pidev jälgimine äärmiselt oluline. Eulerpool aitab teil olla kursis importi puudutavate suundumuste ja andmetega, pakkudes usaldusväärset ja põhjalikku teavet otsuste tegemiseks ja analüüside koostamiseks. Meie eesmärk on aidata teil mõista majanduse dünaamikat ja teha teadlikke otsuseid, mis toetavad teie finantsedu ja -stabiilsust.