Tee oma elu parimad investeeringud
Alates 2 eurost kindlustatud Iisrael Leibkondade võlgnevus sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes
Aktsia hind
Praegune Leibkondade võlgnevus sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes väärtus Iisrael on 42,5 % of GDP. Leibkondade võlgnevus sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes Iisrael vähenes 1.9.2023 42,5 % of GDP, pärast seda, kui see oli 1.6.2023 42,8 % of GDP. Perioodil 1.9.1992 kuni 1.12.2023 oli Iisrael keskmine SKP 37,72 % of GDP. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.6.2022 44,50 % of GDP, samal ajal kui madalaim väärtus registreeriti 1.9.1992 27,40 % of GDP.
Leibkondade võlgnevus sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes ·
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
Majapidamiste võlg SKP suhtes | |
---|---|
1.9.1992 | 27,40 % of GDP |
1.12.1992 | 28,40 % of GDP |
1.3.1993 | 28,80 % of GDP |
1.6.1993 | 30,00 % of GDP |
1.9.1993 | 30,20 % of GDP |
1.12.1993 | 33,10 % of GDP |
1.3.1994 | 33,20 % of GDP |
1.6.1994 | 34,10 % of GDP |
1.9.1994 | 34,40 % of GDP |
1.12.1994 | 34,50 % of GDP |
1.3.1995 | 33,70 % of GDP |
1.6.1995 | 33,00 % of GDP |
1.9.1995 | 32,30 % of GDP |
1.12.1995 | 32,90 % of GDP |
1.3.1996 | 33,50 % of GDP |
1.6.1996 | 34,50 % of GDP |
1.9.1996 | 34,10 % of GDP |
1.12.1996 | 34,50 % of GDP |
1.3.1997 | 34,80 % of GDP |
1.6.1997 | 35,10 % of GDP |
1.9.1997 | 35,70 % of GDP |
1.12.1997 | 36,10 % of GDP |
1.3.1998 | 35,20 % of GDP |
1.6.1998 | 35,80 % of GDP |
1.9.1998 | 35,70 % of GDP |
1.12.1998 | 36,90 % of GDP |
1.3.1999 | 36,40 % of GDP |
1.6.1999 | 36,20 % of GDP |
1.9.1999 | 36,80 % of GDP |
1.12.1999 | 37,10 % of GDP |
1.3.2000 | 36,60 % of GDP |
1.6.2000 | 36,70 % of GDP |
1.9.2000 | 36,30 % of GDP |
1.12.2000 | 35,60 % of GDP |
1.3.2001 | 34,80 % of GDP |
1.6.2001 | 35,10 % of GDP |
1.9.2001 | 36,00 % of GDP |
1.12.2001 | 36,50 % of GDP |
1.3.2002 | 37,10 % of GDP |
1.6.2002 | 38,00 % of GDP |
1.9.2002 | 38,20 % of GDP |
1.12.2002 | 37,50 % of GDP |
1.3.2003 | 36,70 % of GDP |
1.6.2003 | 36,70 % of GDP |
1.9.2003 | 36,80 % of GDP |
1.12.2003 | 37,00 % of GDP |
1.3.2004 | 36,90 % of GDP |
1.6.2004 | 37,00 % of GDP |
1.9.2004 | 36,60 % of GDP |
1.12.2004 | 36,30 % of GDP |
1.3.2005 | 36,10 % of GDP |
1.6.2005 | 36,10 % of GDP |
1.9.2005 | 36,40 % of GDP |
1.12.2005 | 36,70 % of GDP |
1.3.2006 | 35,90 % of GDP |
1.6.2006 | 35,60 % of GDP |
1.9.2006 | 35,60 % of GDP |
1.12.2006 | 34,80 % of GDP |
1.3.2007 | 34,30 % of GDP |
1.6.2007 | 35,10 % of GDP |
1.9.2007 | 35,70 % of GDP |
1.12.2007 | 35,70 % of GDP |
1.3.2008 | 35,40 % of GDP |
1.6.2008 | 36,00 % of GDP |
1.9.2008 | 37,00 % of GDP |
1.12.2008 | 36,90 % of GDP |
1.3.2009 | 36,40 % of GDP |
1.6.2009 | 36,60 % of GDP |
1.9.2009 | 37,40 % of GDP |
1.12.2009 | 37,80 % of GDP |
1.3.2010 | 37,70 % of GDP |
1.6.2010 | 38,30 % of GDP |
1.9.2010 | 38,90 % of GDP |
1.12.2010 | 38,60 % of GDP |
1.3.2011 | 38,60 % of GDP |
1.6.2011 | 39,10 % of GDP |
1.9.2011 | 39,10 % of GDP |
1.12.2011 | 38,60 % of GDP |
1.3.2012 | 38,60 % of GDP |
1.6.2012 | 38,50 % of GDP |
1.9.2012 | 38,80 % of GDP |
1.12.2012 | 38,70 % of GDP |
1.3.2013 | 38,70 % of GDP |
1.6.2013 | 38,70 % of GDP |
1.9.2013 | 39,10 % of GDP |
1.12.2013 | 39,10 % of GDP |
1.3.2014 | 38,60 % of GDP |
1.6.2014 | 39,10 % of GDP |
1.9.2014 | 39,60 % of GDP |
1.12.2014 | 39,60 % of GDP |
1.3.2015 | 39,30 % of GDP |
1.6.2015 | 39,60 % of GDP |
1.9.2015 | 40,00 % of GDP |
1.12.2015 | 40,30 % of GDP |
1.3.2016 | 40,40 % of GDP |
1.6.2016 | 40,80 % of GDP |
1.9.2016 | 41,00 % of GDP |
1.12.2016 | 40,80 % of GDP |
1.3.2017 | 40,90 % of GDP |
1.6.2017 | 41,10 % of GDP |
1.9.2017 | 41,20 % of GDP |
1.12.2017 | 41,20 % of GDP |
1.3.2018 | 41,20 % of GDP |
1.6.2018 | 41,30 % of GDP |
1.9.2018 | 41,30 % of GDP |
1.12.2018 | 41,40 % of GDP |
1.3.2019 | 41,10 % of GDP |
1.6.2019 | 41,20 % of GDP |
1.9.2019 | 41,20 % of GDP |
1.12.2019 | 41,30 % of GDP |
1.3.2020 | 41,40 % of GDP |
1.6.2020 | 42,20 % of GDP |
1.9.2020 | 42,80 % of GDP |
1.12.2020 | 43,10 % of GDP |
1.3.2021 | 43,70 % of GDP |
1.6.2021 | 43,20 % of GDP |
1.9.2021 | 43,60 % of GDP |
1.12.2021 | 43,80 % of GDP |
1.3.2022 | 44,00 % of GDP |
1.6.2022 | 44,50 % of GDP |
1.9.2022 | 44,30 % of GDP |
1.12.2022 | 44,00 % of GDP |
1.3.2023 | 43,30 % of GDP |
1.6.2023 | 42,80 % of GDP |
1.9.2023 | 42,50 % of GDP |
Leibkondade võlgnevus sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes Ajalugu
Kuupäev | Väärtus |
---|---|
1.9.2023 | 42,5 % of GDP |
1.6.2023 | 42,8 % of GDP |
1.3.2023 | 43,3 % of GDP |
1.12.2022 | 44 % of GDP |
1.9.2022 | 44,3 % of GDP |
1.6.2022 | 44,5 % of GDP |
1.3.2022 | 44 % of GDP |
1.12.2021 | 43,8 % of GDP |
1.9.2021 | 43,6 % of GDP |
1.6.2021 | 43,2 % of GDP |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Leibkondade võlgnevus sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes
Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
---|---|---|---|
🇮🇱 Erasektori krediit | 1,462 Bio. ILS | 1,462 Bio. ILS | Kuus |
🇮🇱 Jae- jaekaubandusettevõtete müügitulu aastane muutus | 3,04 % | 7,02 % | Kuus |
🇮🇱 Jaekaubanduse käive KuK | −2,01 % | −0,78 % | Kuus |
🇮🇱 Kütusehinnad | 2 USD/Liter | 2,15 USD/Liter | Kuus |
🇮🇱 Majandusliku optimismi indeks | 98,3 points | 98,45 points | Kuus |
🇮🇱 Tarbijausaldus | −26,49 points | −20,14 points | Kuus |
🇮🇱 Tarbimiskulutused | 202,9 mld. ILS | 191,273 mld. ILS | Kvartal |
🇮🇱 Tarbimislaenud | 782,391 mld. ILS | 781,144 mld. ILS | Kuus |
Makrolehed teistele riikidele Aasia
- 🇨🇳Hiina
- 🇮🇳India
- 🇮🇩Indoneesia
- 🇯🇵Jaapan
- 🇸🇦Saudi Araabia
- 🇸🇬Singapur
- 🇰🇷Lõuna-Korea
- 🇹🇷Türgi
- 🇦🇫Afganistan
- 🇦🇲Armeenia
- 🇦🇿Aserbaidžaan
- 🇧🇭Bahrein
- 🇧🇩Bangladesh
- 🇧🇹Bhutan
- 🇧🇳Brunei
- 🇰🇭Kambodža
- 🇹🇱Ida-Timor
- 🇬🇪Gruusia
- 🇭🇰Hongkong
- 🇮🇷Iraan
- 🇮🇶Irak
- 🇯🇴Jordaania
- 🇰🇿Kasahstan
- 🇰🇼Kuveit
- 🇰🇬Kirgiisia
- 🇱🇦Laos
- 🇱🇧Liibanon
- 🇲🇴Macau
- 🇲🇾Malaisia
- 🇲🇻Maldiivid
- 🇲🇳Mongoolia
- 🇲🇲Myanmar
- 🇳🇵Nepal
- 🇰🇵Põhja-Korea
- 🇴🇲Oman
- 🇵🇰Pakistan
- 🇵🇸Palestiina
- 🇵🇭Filipiinid
- 🇶🇦Katar
- 🇱🇰Sri Lanka
- 🇸🇾Süüria
- 🇹🇼Taiwan
- 🇹🇯Tadžikistan
- 🇹🇭Tai 사회복지위원회
- 🇹🇲Turkmenistan
- 🇦🇪Araabia Ühendemiraadid
- 🇺🇿Usbekistan
- 🇻🇳Vietnam
- 🇾🇪Jeemen
Mis on Leibkondade võlgnevus sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes?
Majandusteaduslikus analüüsis ja poliitikate kujundamisel mängib märkimisväärset rolli majapidamiste võlgade ja SKP (sisemajanduse koguprodukt) vahelise suhte näitaja. Majapidamiste võlgade suhe SKPsse on oluline näitaja, mis kirjeldab, kui suured on eraõiguslike kodumajapidamiste võlad võrreldes riigi kogu majandusliku toodanguga. Eulerpooli portaalis pakume detailset ja professionaalset ülevaadet makroökonoomilistest andmetest, sealhulgas majapidamiste võlad SKP suhtes, mis aitab poliitikakujundajatel, teadlastel ja majandusanalüütikutel teha informeeritud otsuseid ja analüüse. Esmalt tasub mõista, miks majapidamiste võlad SKP suhtes on oluline näitaja. Üldiselt viitab see näitaja kodumajapidamiste võlakoormuse tasemele suhtes riigi kogutoodanguga. Kõrge majapidamiste võla tase võib tähendada suuremaid riske finantstabiilsusele, sest suured võlad võivad põhjustada makseraskusi ja piirata majapidamiste kulutusi. See omakorda võib pärssida majanduskasvu ja viia majanduslanguseni. Teisest küljest võib madal võlatase viidata stabiilsemale majanduskeskkonnale, kuid see võib tähendada ka, et majapidamised ei kasuta täiesti ära oma krediidivõimalusi, mis võiksid soodustada tarbimist ja investeeringuid. Majapidamiste võlgade ja SKP suhte näitajat mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas laenutingimused, intressimäärad, inflatsioon, tööpuudus ja üldine majanduslik olukord. Näiteks kõrgemad intressimäärad võivad tõsta laenukulusid ja vähendada majapidamiste võimet uusi laene võtta, samas kui madalad intressimäärad võivad motiveerida rohkem laenama. Siiski on oluline tasakaal: liiga kõrged laenukohustused võivad põhjustada majapidamiste võlalõksu, eriti juhul, kui majanduslik olukord halveneb või kui intressimäärad tõusevad järsult. Kui analüüsime majapidamiste võlga SKP suhtes Eestis, saame väärtusliku ülevaate riigi majanduslikust tervisest ja rahalise stabiilsuse tasemest. Eesti majandus on viimastel aastakümnetel läbi teinud mitmeid muutusi, sealhulgas kiire kapitalistumise protsessi, mis on suurendanud laenamise võimalusi ja seega ka võlgade taset kodumajapidamistes. Sellegipoolest on Eesti eripära see, et meie majapidamiste võlad SKP suhtes on üldiselt olnud madalamad kui paljudes teistes Euroopa riikides, mis viitab suhteliselt konservatiivsele laenamise mudelile. Majapidamiste võla ja SKP suhtarvu analüüsimisel on oluline arvestada ka erinevusi piirkondade kaupa. Näiteks võivad linnapiirkondades asuvad kodumajapidamised olla enam valmis laenama, kuna kinnisvarahinnad on kõrgemad ja elamiskulud suuremad. Samal ajal võivad maapiirkondade elanikud olla konservatiivsemad oma laenamisotsustes. Lisaks sellele võib vanuseline struktuur samuti mõjutada laenamiskäitumist – nooremad kodumajapidamised võivad olla altimad laenama tulevikuootuste ja varasemate säästude puudumise tõttu, samas kui vanemad majapidamised võivad olla konservatiivsemad ja keskenduda rohkem säästmisele ja olemasolevate laenude tagasimaksmisele. Eulerpoolis püüame tuua esile mitte ainult kvantitatiivseid andmeid, vaid ka kvaliteetset analüüsi, mis selgitab andmete taga peituvaid põhjuseid ja tagajärgi. Näiteks võib kõrge majapidamiste võla ja SKP suhe olla muret tekitav, kuid see ei pruugi automaatselt tähendada kriisi. Oluline on hinnata ka muid majanduslikke tegureid, nagu inflatsioon, töötuse määr, majanduskasv ja üldine finantsstabiilsus. Seega, kui kaalute investeerimisvõimalusi või kui olete seotud poliitikakujundamise protsessidega, on kasutamine Eulerpooli poolt pakutavatel andmetel ja analüüsidel otsustava tähtsusega. Meie platvorm võimaldab lihtsat ja kiiret juurdepääsu andmetele, aga ka süvitsi minevat analüüsi, mis aitab mõista keerukaid ökonoomilisi seoseid. Erinevate ajaperioodide võrdlus, ajaloolised andmed ja prognoosid on kõik kättesaadavad ja aitavad teha informeeritud otsuseid. Kokkuvõttes on majapidamiste võlgade ja SKP suhte näitaja oluline tööriist majandusliku stabiilsuse hindamisel ja poliitikate kujundamisel. Eesti kontekstis annab see näitaja väärtuslikke vihjeid selle kohta, kuidas majapidamised toimetulekuga oma võlgadega ja riigi majanduslike oludega laiemalt. Eulerpooli platvormi kasutamine aitab teil saada üksikasjaliku ja põhjaliku ülevaate, mis on otsustava tähtsusega finantsotsuste tegemisel. Olgu teie eesmärk siis investeerimisstrateegia kujundamine või majanduspoliitikate väljatöötamine, selged ja täpsed makroökonoomilised andmed ja analüüsid on edu aluseks.