Tee oma elu parimad investeeringud
Alates 2 eurost kindlustatud Rootsi Sisemajanduse koguprodukt (SKP) püsivhindades
Aktsia hind
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) püsivhindades praegune väärtus Rootsi on 1,552 Bio. SEK. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) püsivhindades Rootsi langes 1,552 Bio. SEK 1.12.2023, pärast seda kui see oli 1,552 Bio. SEK 1.9.2023. Ajavahemikul 1.3.1981 kuni 1.3.2024 oli Rootsi keskmine SKP 1,00 Bio. SEK. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.3.2024 1,56 Bio. SEK, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.3.1981 596,19 mld. SEK.
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) püsivhindades ·
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
SKP püsivhindades | |
---|---|
1.3.1981 | 596,19 mld. SEK |
1.6.1981 | 600,01 mld. SEK |
1.9.1981 | 607,45 mld. SEK |
1.12.1981 | 605,32 mld. SEK |
1.3.1982 | 608,98 mld. SEK |
1.6.1982 | 610,59 mld. SEK |
1.9.1982 | 607,25 mld. SEK |
1.12.1982 | 612,17 mld. SEK |
1.3.1983 | 610,19 mld. SEK |
1.6.1983 | 617,04 mld. SEK |
1.9.1983 | 627,03 mld. SEK |
1.12.1983 | 634,19 mld. SEK |
1.3.1984 | 650,16 mld. SEK |
1.6.1984 | 647,69 mld. SEK |
1.9.1984 | 647,79 mld. SEK |
1.12.1984 | 654,00 mld. SEK |
1.3.1985 | 650,01 mld. SEK |
1.6.1985 | 663,91 mld. SEK |
1.9.1985 | 672,59 mld. SEK |
1.12.1985 | 676,03 mld. SEK |
1.3.1986 | 684,43 mld. SEK |
1.6.1986 | 682,82 mld. SEK |
1.9.1986 | 686,06 mld. SEK |
1.12.1986 | 690,65 mld. SEK |
1.3.1987 | 695,22 mld. SEK |
1.6.1987 | 705,24 mld. SEK |
1.9.1987 | 714,13 mld. SEK |
1.12.1987 | 718,43 mld. SEK |
1.3.1988 | 721,80 mld. SEK |
1.6.1988 | 722,38 mld. SEK |
1.9.1988 | 722,75 mld. SEK |
1.12.1988 | 728,72 mld. SEK |
1.3.1989 | 738,46 mld. SEK |
1.6.1989 | 741,19 mld. SEK |
1.9.1989 | 746,97 mld. SEK |
1.12.1989 | 747,35 mld. SEK |
1.3.1990 | 747,09 mld. SEK |
1.6.1990 | 754,06 mld. SEK |
1.9.1990 | 748,37 mld. SEK |
1.12.1990 | 749,61 mld. SEK |
1.3.1991 | 744,16 mld. SEK |
1.6.1991 | 739,94 mld. SEK |
1.9.1991 | 740,05 mld. SEK |
1.12.1991 | 746,18 mld. SEK |
1.3.1992 | 742,91 mld. SEK |
1.6.1992 | 739,82 mld. SEK |
1.9.1992 | 738,36 mld. SEK |
1.12.1992 | 720,51 mld. SEK |
1.3.1993 | 709,99 mld. SEK |
1.6.1993 | 719,40 mld. SEK |
1.9.1993 | 725,09 mld. SEK |
1.12.1993 | 727,19 mld. SEK |
1.3.1994 | 735,61 mld. SEK |
1.6.1994 | 743,07 mld. SEK |
1.9.1994 | 749,26 mld. SEK |
1.12.1994 | 762,81 mld. SEK |
1.3.1995 | 772,70 mld. SEK |
1.6.1995 | 776,08 mld. SEK |
1.9.1995 | 778,38 mld. SEK |
1.12.1995 | 787,91 mld. SEK |
1.3.1996 | 793,17 mld. SEK |
1.6.1996 | 786,57 mld. SEK |
1.9.1996 | 788,98 mld. SEK |
1.12.1996 | 795,88 mld. SEK |
1.3.1997 | 803,20 mld. SEK |
1.6.1997 | 811,96 mld. SEK |
1.9.1997 | 817,54 mld. SEK |
1.12.1997 | 835,24 mld. SEK |
1.3.1998 | 838,35 mld. SEK |
1.6.1998 | 849,78 mld. SEK |
1.9.1998 | 853,48 mld. SEK |
1.12.1998 | 864,35 mld. SEK |
1.3.1999 | 873,77 mld. SEK |
1.6.1999 | 879,66 mld. SEK |
1.9.1999 | 885,91 mld. SEK |
1.12.1999 | 902,81 mld. SEK |
1.3.2000 | 908,64 mld. SEK |
1.6.2000 | 932,19 mld. SEK |
1.9.2000 | 939,29 mld. SEK |
1.12.2000 | 936,52 mld. SEK |
1.3.2001 | 939,28 mld. SEK |
1.6.2001 | 940,22 mld. SEK |
1.9.2001 | 943,80 mld. SEK |
1.12.2001 | 951,65 mld. SEK |
1.3.2002 | 950,32 mld. SEK |
1.6.2002 | 965,00 mld. SEK |
1.9.2002 | 971,01 mld. SEK |
1.12.2002 | 972,51 mld. SEK |
1.3.2003 | 983,98 mld. SEK |
1.6.2003 | 978,04 mld. SEK |
1.9.2003 | 992,29 mld. SEK |
1.12.2003 | 998,52 mld. SEK |
1.3.2004 | 1,02 Bio. SEK |
1.6.2004 | 1,02 Bio. SEK |
1.9.2004 | 1,03 Bio. SEK |
1.12.2004 | 1,04 Bio. SEK |
1.3.2005 | 1,04 Bio. SEK |
1.6.2005 | 1,05 Bio. SEK |
1.9.2005 | 1,06 Bio. SEK |
1.12.2005 | 1,07 Bio. SEK |
1.3.2006 | 1,09 Bio. SEK |
1.6.2006 | 1,10 Bio. SEK |
1.9.2006 | 1,12 Bio. SEK |
1.12.2006 | 1,12 Bio. SEK |
1.3.2007 | 1,13 Bio. SEK |
1.6.2007 | 1,14 Bio. SEK |
1.9.2007 | 1,15 Bio. SEK |
1.12.2007 | 1,16 Bio. SEK |
1.3.2008 | 1,15 Bio. SEK |
1.6.2008 | 1,15 Bio. SEK |
1.9.2008 | 1,15 Bio. SEK |
1.12.2008 | 1,11 Bio. SEK |
1.3.2009 | 1,09 Bio. SEK |
1.6.2009 | 1,09 Bio. SEK |
1.9.2009 | 1,09 Bio. SEK |
1.12.2009 | 1,09 Bio. SEK |
1.3.2010 | 1,12 Bio. SEK |
1.6.2010 | 1,15 Bio. SEK |
1.9.2010 | 1,16 Bio. SEK |
1.12.2010 | 1,18 Bio. SEK |
1.3.2011 | 1,18 Bio. SEK |
1.6.2011 | 1,19 Bio. SEK |
1.9.2011 | 1,20 Bio. SEK |
1.12.2011 | 1,19 Bio. SEK |
1.3.2012 | 1,19 Bio. SEK |
1.6.2012 | 1,19 Bio. SEK |
1.9.2012 | 1,19 Bio. SEK |
1.12.2012 | 1,18 Bio. SEK |
1.3.2013 | 1,20 Bio. SEK |
1.6.2013 | 1,20 Bio. SEK |
1.9.2013 | 1,20 Bio. SEK |
1.12.2013 | 1,21 Bio. SEK |
1.3.2014 | 1,22 Bio. SEK |
1.6.2014 | 1,23 Bio. SEK |
1.9.2014 | 1,24 Bio. SEK |
1.12.2014 | 1,25 Bio. SEK |
1.3.2015 | 1,27 Bio. SEK |
1.6.2015 | 1,28 Bio. SEK |
1.9.2015 | 1,30 Bio. SEK |
1.12.2015 | 1,31 Bio. SEK |
1.3.2016 | 1,30 Bio. SEK |
1.6.2016 | 1,31 Bio. SEK |
1.9.2016 | 1,31 Bio. SEK |
1.12.2016 | 1,32 Bio. SEK |
1.3.2017 | 1,33 Bio. SEK |
1.6.2017 | 1,35 Bio. SEK |
1.9.2017 | 1,36 Bio. SEK |
1.12.2017 | 1,36 Bio. SEK |
1.3.2018 | 1,36 Bio. SEK |
1.6.2018 | 1,38 Bio. SEK |
1.9.2018 | 1,37 Bio. SEK |
1.12.2018 | 1,39 Bio. SEK |
1.3.2019 | 1,39 Bio. SEK |
1.6.2019 | 1,40 Bio. SEK |
1.9.2019 | 1,40 Bio. SEK |
1.12.2019 | 1,41 Bio. SEK |
1.3.2020 | 1,40 Bio. SEK |
1.6.2020 | 1,29 Bio. SEK |
1.9.2020 | 1,39 Bio. SEK |
1.12.2020 | 1,39 Bio. SEK |
1.3.2021 | 1,41 Bio. SEK |
1.6.2021 | 1,43 Bio. SEK |
1.9.2021 | 1,56 Bio. SEK |
1.12.2021 | 1,56 Bio. SEK |
1.3.2022 | 1,54 Bio. SEK |
1.6.2022 | 1,56 Bio. SEK |
1.9.2022 | 1,56 Bio. SEK |
1.12.2022 | 1,55 Bio. SEK |
1.3.2023 | 1,56 Bio. SEK |
1.6.2023 | 1,55 Bio. SEK |
1.9.2023 | 1,55 Bio. SEK |
1.12.2023 | 1,55 Bio. SEK |
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) püsivhindades Ajalugu
Kuupäev | Väärtus |
---|---|
1.12.2023 | 1,552 Bio. SEK |
1.9.2023 | 1,552 Bio. SEK |
1.6.2023 | 1,55 Bio. SEK |
1.3.2023 | 1,558 Bio. SEK |
1.12.2022 | 1,55 Bio. SEK |
1.9.2022 | 1,562 Bio. SEK |
1.6.2022 | 1,556 Bio. SEK |
1.3.2022 | 1,539 Bio. SEK |
1.12.2021 | 1,56 Bio. SEK |
1.9.2021 | 1,563 Bio. SEK |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Sisemajanduse koguprodukt (SKP) püsivhindades
Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
---|---|---|---|
🇸🇪 Aastane SKP kasvumäär | 0,7 % | −0,1 % | Kvartal |
🇸🇪 Avaliku sektori SKP | 136,929 mld. SEK | 160,507 mld. SEK | Kvartal |
🇸🇪 Brutoinvesteeringud põhivarasse | 393,121 mld. SEK | 400,486 mld. SEK | Kvartal |
🇸🇪 Ehitusest tulenev SKP | 94,602 mld. SEK | 94,143 mld. SEK | Kvartal |
🇸🇪 Kaevandamise SKP | 6,142 mld. SEK | 9,17 mld. SEK | Kvartal |
🇸🇪 Kuu sisemajanduse kogutoodang (BIP) kuu kuult | 0,9 % | −0,1 % | Kuus |
🇸🇪 Kuu sisemajanduse kogutoodangu (SKT) aastane kasv | −1,1 % | −0,8 % | Kuus |
🇸🇪 Sisemajanduse kogutulu | 1,704 Bio. SEK | 1,59 Bio. SEK | Kvartal |
🇸🇪 SKP elaniku kohta ostujõu pariteedis | 64 190,62 USD | 64 621,55 USD | Aastane |
🇸🇪 SKP kasv terve aasta lõikes | −0,2 % | 2,8 % | Aastane |
🇸🇪 SKP kasvumäär | −0,8 % | 0,7 % | Kvartal |
🇸🇪 SKP põllumajandusest | 15,336 mld. SEK | 13,721 mld. SEK | Kvartal |
🇸🇪 SKT | 593,27 mld. USD | 590,41 mld. USD | Aastane |
🇸🇪 SKT inimese kohta | 55 521,43 USD | 55 894,16 USD | Aastane |
🇸🇪 SKT kommunaalteenustest | 35,203 mld. SEK | 37,102 mld. SEK | Kvartal |
🇸🇪 Teenuste sektori SKP | 692,917 mld. SEK | 760,605 mld. SEK | Kvartal |
🇸🇪 Töötleva tööstuse SKP | 224,821 mld. SEK | 218,05 mld. SEK | Kvartal |
🇸🇪 Transpordisektori SKP | 47,536 mld. SEK | 48,236 mld. SEK | Kvartal |
Makrolehed teistele riikidele Euroopa
- 🇦🇱Albaania
- 🇦🇹Austria
- 🇧🇾Valgevene
- 🇧🇪Belgia
- 🇧🇦Bosnia ja Hertsegoviina
- 🇧🇬Bulgaaria
- 🇭🇷Horvaatia
- 🇨🇾Küpros
- 🇨🇿Tšehhi Vabariik
- 🇩🇰Taani
- 🇪🇪Eesti
- 🇫🇴Fääri saared
- 🇫🇮Soome
- 🇫🇷Prantsusmaa
- 🇩🇪Saksamaa
- 🇬🇷Kreeka
- 🇭🇺Ungari
- 🇮🇸Island
- 🇮🇪Iirimaa
- 🇮🇹Itaalia
- 🇽🇰Kosovo
- 🇱🇻Läti
- 🇱🇮Liechtenstein
- 🇱🇹Leedu
- 🇱🇺Luksemburg
- 🇲🇰Põhja-Makedoonia
- 🇲🇹Malta
- 🇲🇩Moldova
- 🇲🇨Monaco
- 🇲🇪Montenegro
- 🇳🇱Madalmaad
- 🇳🇴Norra
- 🇵🇱Poola
- 🇵🇹Portugal
- 🇷🇴Rumeenia
- 🇷🇺Venemaa
- 🇷🇸Serbia
- 🇸🇰Slovakkia
- 🇸🇮Sloveenia
- 🇪🇸Hispaania
- 🇨🇭Šveits
- 🇺🇦Ukraina
- 🇬🇧Ühendkuningriik
- 🇦🇩Andorra
Mis on Sisemajanduse koguprodukt (SKP) püsivhindades?
Majandusteaduse maailmas on üks olulisi mõõdikuid, mida sageli kasutatakse riigi majandustegevuse hindamisel, sisemajanduse kogutoodang (SKT). Kuid SKT hindamisel kasutatavad metoodikad võivad varieeruda, sõltuvalt sellest, milliseid hinnatasemeid vaadeldakse. Üks täpsemaid meetodeid riigi majanduse tegeliku kasvu mõõtmiseks on SKT püsivhindades. Käesolevas artiklis selgitame põhjalikult, mida tähendab SKT püsivhindades, miks see on oluline ja kuidas seda saab kasutada majandusanamüüside tegemisel. SKT ehk sisemajanduse kogutoodang kajastab riigi majanduslikku tootlikkust ja mõõdab kogu residentide poolt antud perioodil toodetud kaupade ja teenuste turuväärtust. Kuid erinevate perioodide hindade võrdlemisel tekivad moonutused inflatsiooni ja deflatsiooni tõttu. Selleks, et erinevate ajaperioodide vahel oleks võimalik täpselt võrrelda riigi majanduse tegelikku kasvu, eemaldatakse hinnatasemete muutuste mõju arvutustest. Seda saavutatakse SKT püsivhindades kasutamise kaudu. SKT püsivhindades tähendab, et majandustoodangut mõõdetakse konstantsete hinnatasemetega, üldjuhul baasaasta hinnaga. Näiteks, kui me võtame üheliitmelise korvi toodete ja teenuste, siis hinnad fikseeritakse baasaastal (näiteks 2015. aasta hinnad) ja järgnevatel aastatel arvutatakse toodangu maht nende fikseeritud hindade alusel. See metoodiline lähenemine võimaldab meil saada selge ja ühetaolisema pildi riigi majanduskasvust, ilma et inflatsiooni või deflatsiooni tekitatud kõikumised tulemustes peegelduksid. SKT püsivhindades on oluline mitmel põhjusel. Kõigepealt aitab see ametnikel ja majandusteadlastel mõista, kui palju riigi majandus on tegelikult kasvanud, eemaldades hinnatõusudest mõjutatud moonutused. See omakorda võimaldab teha paremaid otsuseid tulevikusuundumuste kohta ning koostada täpsemaid majanduspoliitika aluseid. Lisaks, püsivhindades SKT abil on võimalik võrrelda erinevate riikide majanduskasvu, kuna see eemaldab inflatsiooni ja muud hinnamuutuste erinevused, mis võivad moonutada võrdlusi tavapärase SKT kasutamisel. Majandusanalüüsis kasutatakse SKT püsivhindades sageli selleks, et hinnata pikaajalisi majanduslikke suundi. Kui me vaatame trendi mõne perioodi ulatuses, siis püsivhindades SKT abil on lihtsam näha tegelikku majanduskasvu. See metoodiline lähenemine võimaldab tuvastada, kas majandus on tõeliselt kasvanud, stabiilne või kahanenud, ja millised tegurid on kasvu või languse taga. Kui inflatsioonist tulenev hinnatõus kõrvale jätta, võime saada täpsema pildi majanduse reaalsest toimimisest. Täiendavalt aitab SKT püsivhindades kaasa ka tööjõu tootlikkuse hindamisele. Tööjõu tootlikkus, mis on mõõdetud SKT ning töötundidega, saab täpsema hinnangu, kui SKT arvutatakse püsivhindades. See võimaldab meil aru saada, kas tööjõu tootlikkus on aja jooksul tõusnud või langenud, seeläbi kindlaks määrates, kuidas majanduspoliitika meetmed on mõjutanud tööturu efektiivsust. Samuti pakub SKT püsivhindades olulist teavet sektorite kaupa tehtud analüüside jaoks. Erinevad majandussektorid, nagu tootmine, teenindus ja põllumajandus, võivad kõik mõjutada riigi majanduskasvu erineval viisil. Püsivhindades arvutatud SKT võimaldab täpsemalt hinnata iga sektori panust üldisesse SKT-sse, võrreldes tavapärase SKT-ga, kus inflatsioonist tingitud hinnakõikumised võivad sektorite tegelikku mõju moonutada. Eulerpooli veebisaidil pakume üksikasjalikke ja usaldusväärseid makromajanduslikke andmeid, sealhulgas SKT püsivhindades kohta. Meie andmete kaudu saavad analüütikud, majandusteadlased ja poliitikakujundajad juurdepääsu täpsele ja dettaginele informatsioonile, mis aitab neil teha teadlikke otsuseid ja strateegilisi plaane. SKT püsivhindades andmed, mida pakume, on põhjalikult kontrollitud ja ajakohastatud regulaarselt, tagamaks kasutajatele alati parima võimaliku teabe. Kokkuvõtteks võib öelda, et SKT püsivhindades on oluline mõõdik, mis võimaldab riigi majanduslikku kasvutempot tõesemalt hinnata. Selle abil on võimalik eemaldada hinnatasemete muutuste mõju ja saada selgem ülevaade majanduse tegelikust arengust. Eulerpooli veebisaidil loome keskkonna, kus professionaalid saavad hõlpsasti ligi täpsetele ja usaldusväärsetele makromajanduslikele andmetele, et parandada oma majandusanalüüse ja otsustusprotsesse. SKT püsivhindades on üks tähtsamatest mõõdikutest, mille abil hinnata ja mõista majanduse arengut nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis.