Tee oma elu parimad investeeringud
Alates 2 eurost kindlustatud Venemaa Rahvusliku Varade Fondi varad sisemajanduse kogutoodangusse (SKT)
Aktsia hind
Praegune Rahvusliku Varade Fondi varad sisemajanduse kogutoodangusse (SKT) väärtus Venemaa on 7 % of GDP. Rahvusliku Varade Fondi varad sisemajanduse kogutoodangusse (SKT) Venemaa suurenes 7 % of GDP 1.3.2024, pärast seda kui see oli 6,8 % of GDP 1.2.2024. Ajavahemikus 1.1.2008 kuni 1.4.2024 oli keskmine SKT Venemaa 6,14 % of GDP. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.9.2020 12,80 % of GDP, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.1.2008 1,90 % of GDP.
Rahvusliku Varade Fondi varad sisemajanduse kogutoodangusse (SKT) ·
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
Riikliku Varafondi vara SKP suhtes | |
---|---|
1.1.2008 | 1,90 % of GDP |
1.2.2008 | 1,90 % of GDP |
1.3.2008 | 1,90 % of GDP |
1.4.2008 | 1,90 % of GDP |
1.5.2008 | 1,90 % of GDP |
1.6.2008 | 1,90 % of GDP |
1.7.2008 | 1,90 % of GDP |
1.8.2008 | 1,90 % of GDP |
1.9.2008 | 3,00 % of GDP |
1.10.2008 | 4,00 % of GDP |
1.11.2008 | 5,10 % of GDP |
1.12.2008 | 6,30 % of GDP |
1.1.2009 | 7,70 % of GDP |
1.2.2009 | 7,70 % of GDP |
1.3.2009 | 7,50 % of GDP |
1.4.2009 | 7,40 % of GDP |
1.5.2009 | 7,20 % of GDP |
1.6.2009 | 7,30 % of GDP |
1.7.2009 | 7,40 % of GDP |
1.8.2009 | 7,40 % of GDP |
1.9.2009 | 7,10 % of GDP |
1.10.2009 | 7,00 % of GDP |
1.11.2009 | 7,10 % of GDP |
1.12.2009 | 7,10 % of GDP |
1.1.2010 | 6,00 % of GDP |
1.2.2010 | 5,80 % of GDP |
1.3.2010 | 5,70 % of GDP |
1.4.2010 | 5,60 % of GDP |
1.5.2010 | 5,70 % of GDP |
1.6.2010 | 5,80 % of GDP |
1.7.2010 | 5,80 % of GDP |
1.8.2010 | 5,80 % of GDP |
1.9.2010 | 5,90 % of GDP |
1.10.2010 | 6,00 % of GDP |
1.11.2010 | 6,00 % of GDP |
1.12.2010 | 5,80 % of GDP |
1.1.2011 | 4,40 % of GDP |
1.2.2011 | 4,40 % of GDP |
1.3.2011 | 4,30 % of GDP |
1.4.2011 | 4,30 % of GDP |
1.5.2011 | 4,30 % of GDP |
1.6.2011 | 4,30 % of GDP |
1.7.2011 | 4,30 % of GDP |
1.8.2011 | 4,40 % of GDP |
1.9.2011 | 4,70 % of GDP |
1.10.2011 | 4,50 % of GDP |
1.11.2011 | 4,60 % of GDP |
1.12.2011 | 4,60 % of GDP |
1.1.2012 | 3,90 % of GDP |
1.2.2012 | 3,80 % of GDP |
1.3.2012 | 3,90 % of GDP |
1.4.2012 | 3,80 % of GDP |
1.5.2012 | 4,10 % of GDP |
1.6.2012 | 4,10 % of GDP |
1.7.2012 | 4,00 % of GDP |
1.8.2012 | 4,10 % of GDP |
1.9.2012 | 4,00 % of GDP |
1.10.2012 | 4,00 % of GDP |
1.11.2012 | 4,00 % of GDP |
1.12.2012 | 4,00 % of GDP |
1.1.2013 | 3,70 % of GDP |
1.2.2013 | 3,70 % of GDP |
1.3.2013 | 3,70 % of GDP |
1.4.2013 | 3,70 % of GDP |
1.5.2013 | 3,80 % of GDP |
1.6.2013 | 3,90 % of GDP |
1.7.2013 | 3,90 % of GDP |
1.8.2013 | 4,00 % of GDP |
1.9.2013 | 3,90 % of GDP |
1.10.2013 | 3,90 % of GDP |
1.11.2013 | 4,00 % of GDP |
1.12.2013 | 4,00 % of GDP |
1.1.2014 | 4,00 % of GDP |
1.2.2014 | 4,00 % of GDP |
1.3.2014 | 4,00 % of GDP |
1.4.2014 | 4,00 % of GDP |
1.5.2014 | 3,80 % of GDP |
1.6.2014 | 3,70 % of GDP |
1.7.2014 | 3,90 % of GDP |
1.8.2014 | 4,00 % of GDP |
1.9.2014 | 4,10 % of GDP |
1.10.2014 | 4,50 % of GDP |
1.11.2014 | 5,00 % of GDP |
1.12.2014 | 5,30 % of GDP |
1.1.2015 | 6,10 % of GDP |
1.2.2015 | 5,50 % of GDP |
1.3.2015 | 5,20 % of GDP |
1.4.2015 | 4,70 % of GDP |
1.5.2015 | 4,80 % of GDP |
1.6.2015 | 5,10 % of GDP |
1.7.2015 | 5,30 % of GDP |
1.8.2015 | 5,90 % of GDP |
1.9.2015 | 5,90 % of GDP |
1.10.2015 | 5,70 % of GDP |
1.11.2015 | 5,80 % of GDP |
1.12.2015 | 6,10 % of GDP |
1.1.2016 | 6,20 % of GDP |
1.2.2016 | 6,30 % of GDP |
1.3.2016 | 5,80 % of GDP |
1.4.2016 | 5,50 % of GDP |
1.5.2016 | 5,60 % of GDP |
1.6.2016 | 5,50 % of GDP |
1.7.2016 | 5,70 % of GDP |
1.8.2016 | 5,50 % of GDP |
1.9.2016 | 5,40 % of GDP |
1.10.2016 | 5,30 % of GDP |
1.11.2016 | 5,40 % of GDP |
1.12.2016 | 4,70 % of GDP |
1.1.2017 | 4,70 % of GDP |
1.2.2017 | 4,60 % of GDP |
1.3.2017 | 4,50 % of GDP |
1.4.2017 | 4,50 % of GDP |
1.5.2017 | 4,50 % of GDP |
1.6.2017 | 4,80 % of GDP |
1.7.2017 | 4,80 % of GDP |
1.8.2017 | 4,80 % of GDP |
1.9.2017 | 4,60 % of GDP |
1.10.2017 | 4,40 % of GDP |
1.11.2017 | 4,30 % of GDP |
1.12.2017 | 3,60 % of GDP |
1.1.2018 | 3,60 % of GDP |
1.2.2018 | 3,60 % of GDP |
1.3.2018 | 3,60 % of GDP |
1.4.2018 | 3,80 % of GDP |
1.5.2018 | 3,80 % of GDP |
1.6.2018 | 4,70 % of GDP |
1.7.2018 | 4,70 % of GDP |
1.8.2018 | 5,00 % of GDP |
1.9.2018 | 4,80 % of GDP |
1.10.2018 | 4,80 % of GDP |
1.11.2018 | 4,40 % of GDP |
1.12.2018 | 3,70 % of GDP |
1.1.2019 | 3,60 % of GDP |
1.2.2019 | 3,50 % of GDP |
1.3.2019 | 3,50 % of GDP |
1.4.2019 | 3,50 % of GDP |
1.5.2019 | 3,50 % of GDP |
1.6.2019 | 3,40 % of GDP |
1.7.2019 | 7,20 % of GDP |
1.8.2019 | 7,50 % of GDP |
1.9.2019 | 7,20 % of GDP |
1.10.2019 | 7,30 % of GDP |
1.11.2019 | 7,20 % of GDP |
1.12.2019 | 7,20 % of GDP |
1.1.2020 | 7,30 % of GDP |
1.2.2020 | 7,70 % of GDP |
1.3.2020 | 12,00 % of GDP |
1.4.2020 | 11,60 % of GDP |
1.5.2020 | 11,30 % of GDP |
1.6.2020 | 11,30 % of GDP |
1.7.2020 | 12,10 % of GDP |
1.8.2020 | 12,40 % of GDP |
1.9.2020 | 12,80 % of GDP |
1.10.2020 | 12,40 % of GDP |
1.11.2020 | 12,50 % of GDP |
1.12.2020 | 11,70 % of GDP |
1.1.2021 | 11,80 % of GDP |
1.2.2021 | 11,70 % of GDP |
1.3.2021 | 11,90 % of GDP |
1.4.2021 | 12,00 % of GDP |
1.5.2021 | 12,10 % of GDP |
1.6.2021 | 11,70 % of GDP |
1.7.2021 | 11,90 % of GDP |
1.8.2021 | 12,10 % of GDP |
1.9.2021 | 12,00 % of GDP |
1.10.2021 | 12,10 % of GDP |
1.11.2021 | 12,00 % of GDP |
1.12.2021 | 11,70 % of GDP |
1.1.2022 | 10,20 % of GDP |
1.2.2022 | 9,70 % of GDP |
1.3.2022 | 9,80 % of GDP |
1.4.2022 | 8,30 % of GDP |
1.5.2022 | 9,40 % of GDP |
1.6.2022 | 8,10 % of GDP |
1.7.2022 | 9,10 % of GDP |
1.8.2022 | 8,90 % of GDP |
1.9.2022 | 8,10 % of GDP |
1.10.2022 | 8,50 % of GDP |
1.11.2022 | 8,50 % of GDP |
1.12.2022 | 7,80 % of GDP |
1.1.2023 | 7,20 % of GDP |
1.2.2023 | 7,40 % of GDP |
1.3.2023 | 7,90 % of GDP |
1.4.2023 | 8,30 % of GDP |
1.5.2023 | 8,20 % of GDP |
1.6.2023 | 8,40 % of GDP |
1.7.2023 | 8,90 % of GDP |
1.8.2023 | 9,10 % of GDP |
1.9.2023 | 9,10 % of GDP |
1.10.2023 | 9,00 % of GDP |
1.11.2023 | 9,00 % of GDP |
1.12.2023 | 8,00 % of GDP |
1.1.2024 | 6,60 % of GDP |
1.2.2024 | 6,80 % of GDP |
1.3.2024 | 7,00 % of GDP |
Rahvusliku Varade Fondi varad sisemajanduse kogutoodangusse (SKT) Ajalugu
Kuupäev | Väärtus |
---|---|
1.3.2024 | 7 % of GDP |
1.2.2024 | 6,8 % of GDP |
1.1.2024 | 6,6 % of GDP |
1.12.2023 | 8 % of GDP |
1.11.2023 | 9 % of GDP |
1.10.2023 | 9 % of GDP |
1.9.2023 | 9,1 % of GDP |
1.8.2023 | 9,1 % of GDP |
1.7.2023 | 8,9 % of GDP |
1.6.2023 | 8,4 % of GDP |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Rahvusliku Varade Fondi varad sisemajanduse kogutoodangusse (SKT)
Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
---|---|---|---|
🇷🇺 Korruptsiooniaste | 141 | 137 | Aastane |
🇷🇺 Korruptsiooniindeks | 26 Points | 28 Points | Aastane |
🇷🇺 Rahvusliku Rikkuse Fondi varad | 141,5 mld. USD | 138,9 mld. USD | Kuus |
🇷🇺 Riigieelarve | −1,9 % of GDP | −2,3 % of GDP | Aastane |
🇷🇺 Riigieelarve väärtus | −983 mld. RUB | −1,48 Bio. RUB | Kuus |
🇷🇺 Riigikulud | 6,499 Bio. RUB | 6,428 Bio. RUB | Kvartal |
🇷🇺 Riigikulutused | 9,326 Bio. RUB | 6,499 Bio. RUB | Kuus |
🇷🇺 Riigitulud | 26,289 mld. RUB | 23,029 mld. RUB | Kuus |
🇷🇺 Riigivõlg | 20,587 Bio. RUB | 20,565 Bio. RUB | Kuus |
🇷🇺 Riigivõlg SKP suhtes | 14,9 % of GDP | 16 % of GDP | Aastane |
🇷🇺 Riikliku Varafondi likviidsus | 4,603 Bio. RUB | 5,046 Bio. RUB | Kuus |
🇷🇺 Sõjalised kulutused | 109,454 mld. USD | 102,367 mld. USD | Aastane |
Riikliku jõukuse fondi varade ja SKP suhe näitab protsenti kõikidest Vene Riikliku Jõukuse Fondi (NWF) varadest riigi sisemajanduse kogutoodangust. Vene Riikliku Jõukuse Fond on suveräänne rikkusfond, mis on moodustatud nafta- ja gaasituludest ning investeerimistuludest eesmärgiga tagada föderaalse eelarve tasakaal majandusliku ebastabiilsuse ajal.
Makrolehed teistele riikidele Euroopa
- 🇦🇱Albaania
- 🇦🇹Austria
- 🇧🇾Valgevene
- 🇧🇪Belgia
- 🇧🇦Bosnia ja Hertsegoviina
- 🇧🇬Bulgaaria
- 🇭🇷Horvaatia
- 🇨🇾Küpros
- 🇨🇿Tšehhi Vabariik
- 🇩🇰Taani
- 🇪🇪Eesti
- 🇫🇴Fääri saared
- 🇫🇮Soome
- 🇫🇷Prantsusmaa
- 🇩🇪Saksamaa
- 🇬🇷Kreeka
- 🇭🇺Ungari
- 🇮🇸Island
- 🇮🇪Iirimaa
- 🇮🇹Itaalia
- 🇽🇰Kosovo
- 🇱🇻Läti
- 🇱🇮Liechtenstein
- 🇱🇹Leedu
- 🇱🇺Luksemburg
- 🇲🇰Põhja-Makedoonia
- 🇲🇹Malta
- 🇲🇩Moldova
- 🇲🇨Monaco
- 🇲🇪Montenegro
- 🇳🇱Madalmaad
- 🇳🇴Norra
- 🇵🇱Poola
- 🇵🇹Portugal
- 🇷🇴Rumeenia
- 🇷🇸Serbia
- 🇸🇰Slovakkia
- 🇸🇮Sloveenia
- 🇪🇸Hispaania
- 🇸🇪Rootsi
- 🇨🇭Šveits
- 🇺🇦Ukraina
- 🇬🇧Ühendkuningriik
- 🇦🇩Andorra
Mis on Rahvusliku Varade Fondi varad sisemajanduse kogutoodangusse (SKT)?
Rahvusliku rikkuse fondide vara osakaalu SKP-s kirjeldamine on oluline makromajanduslik näitaja, mida suuremahuline andmeplatvorm nagu Eulerpool peab pakkuma professionaalse detailsusega. Rahvusliku rikkuse fondid, tuntud ka kui suveräänsed varafondid, on riigi valitsuse investeerimisfondid, mida kasutatakse erinevate majanduslike eesmärkide saavutamiseks, sh eelkõige pikaajaliste rahaliste reservide haldamiseks. Seda järgnevalt üksikasjalikumalt selgitades eesmärgiga tuua esile näitaja tähtsust makromajanduslikus dünaamikas ning pakkuda selget arusaama huvipunktidest. Rahvusliku rikkuse fondide vara (edaspidi RRF vara) osakaal SKP-s esindab täiustatud mõõtu, milles võrreldakse RRF-ide koguväärtust üldise majandustoodanguga. See suhe aitab heita valgust riikliku varahalduse tõhususele ja nende suhtelisele kaalule majanduse kontekstis. Kõrge protsentuaalne näitaja viitab, et riik on kogunud ulatuslikku kapitali, mida saab potentsiaalselt kasutada investeeringute, rahanduspoliitika stabiliseerimise ja pikaajaliste strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. Esiteks, tähtis on mõista, kuidas hinnatakse RRF vara ja kuidas see positsioneerub sisemajanduse koguproduktiga (SKP). RRF varade all mõistetakse üldjuhul finantsvarasid, mis võivad ulatuda aktsiatest ja võlakirjadest kuni kinnisvara ja erakapitali investeeringuteni. Need varad on sageli suunatud rahvusvahelistele turgudele, tõmmates kasu riskide hajutamisest ja maksimeerides tootlikkust läbi mitmekülgsete portfellide. SKP, teiselt poolt, on riigi majandustegevuse kogusumma, kus arvestatakse toodetele ja teenustele lisandväärtuse loomist teatud ajaperioodi jooksul. Teine oluline aspekt RRF vara ja SKP seose juures on makromajandusliku stabiilsuse ja jätkusuutlikkuse saavutamine. Kui RRF vara osakaal SKP-s on kõrge, omab see potentsiaali pakkuda eelarvele täiendavat paindlikkust rahanduslike löökide absorbeerimiseks ja majanduspoliitika optimeerimiseks. Eriti oluline on see majandusšokkide ajal, kus rikkuse fondide vahendid on kasutatavad defitsiitide katmiseks ja majanduse ergutamiseks. Vastupidiselt, olukord, kus RRF vara osakaal SKP-s on madal, võib viidata vähesele suveräänse vara kogumisele, mis jätaks riigi haavatavaks väliste šokkide ja sisemiste eelarveprobleemide ees. Kolmas mõõde, mida tuleb kaaluda, on RRF vara ja SKP seose rajamine pikaajalistele strateegilistele eesmärkidele. Riigid võivad kasutada oma rikkuse fonde uusi ja tulevasi investeerimisvõimalusi nuusutades, mis omakorda võivad stimuleerida majanduskasvu ja innovatsiooni. Näiteks võib fondi kapitali suunata infrastruktuuri arendusse, tehnoloogilistesse uuendustesse või haridusse, luues tugeva põhja jätkusuutlikuks majanduskasvuks. Riigid, kus RRF vara osakaal SKP-s on kõrge, on paremal positsioonil selliste investeeringute tegemiseks, kuna neil on vajalik rahaline tagavara ja manööverdamisruum. Neljas aspekt, mida ei saa alahinnata, on RRF varade juhtimise ja haldamise meetodid, mis mõjutavad otseselt näitaja ühikuks olnud väärtust. Professionaalselt hallatud fondid, mis rõhuvad läbipaistvusele, riskide juhtimisele ja tõhusale varahaldusele, suudavad pakkuda kõrgemat tulu ja suurendada majanduslikku kindlustunnet. Strateegilise juhtimisega seotud parimad praktikad ja edukad investeerimisportfellid loovad kindlust, et RRF vara osakaal SKP-s püsib või kasvab jätkusuutlikult. Veel üks oluline perspektiiv on RRF vara ja SKP suhtega seotud demograafilised aspektid ja poliitilised eesmärgid. Näitaja võib kajastada kuidas valitsus struktuurselt suunab rikkust, et tagada rahvastikule sotsiaalmajanduslikku kindlustust või tasakaalustada majanduslikku võrdsust. Selle tulemusena, võtta arvesse mitte ainult lühiajalised majanduslikud šokid, vaid ka pikaajalised rahvastiku muutused ja nende erinevused regionaalselt. Lõpuks tuleb arvestada RRF vara osakaalu SKP-s rahvusvahelises kontekstis ja võrdluses teiste riikidega. See aitab investoritel ja analüütikutel hinnata riigi finantsseisundit ja potentsiaali globaalses majandusruumis. Võrdlev analüüs pakub väärtuslikku teavet, mis viib täpsemate investeerimisotsuste ja paremate majandusstrateegiateni. Kokkuvõtlikult võime öelda, et RRF vara osakaal SKP-s on oluline makromajanduslik näitaja, mis annab kasulikke teadmisi riigi majandusliku seisundi, finantsvõimekuse ja stratetiliste arenguvõimaluste kohta. Professionaalne ja hoolikas analüüs, mida meie platvorm Eulerpool pakub, võimaldab kasutajatel teha teadlikumaid otsuseid ja sügavamalt mõista keerulisi majanduslikke protsesse. Rahvusliku rikkuse fondide vara dünaamika koos SKP-suhtega kujutab endast hädavajalikku indikaatorit riigi pikaajalise majanduse tervise ja jätkusuutlikkuse hindamisel.