Tee oma elu parimad investeeringud

Alates 2 eurost kindlustatud
Analyse
Profiil
🇸🇪

Rootsi Ehitussektori sisemajanduse koguprodukt (SKP)

Aktsia hind

94,602 mld. SEK
Muutus +/-
+459 mln. SEK
Muutus %
+0,49 %

Ehitussektori sisemajanduse koguprodukt (SKP) praegune väärtus Rootsi's on 94,602 mld. SEK. Ehitussektori sisemajanduse koguprodukt (SKP) Rootsi's suurenes kuni 94,602 mld. SEK 1.3.2024 kuupäeval, olles eelnevalt 94,143 mld. SEK 1.12.2023 kuupäeval. Perioodil 1.3.1981 kuni 1.3.2024 oli keskmine SKP Rootsi's 65,96 mld. SEK. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.3.2024 kuupäeval ja see oli 94,60 mld. SEK, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.12.1993 kuupäeval ja see oli 48,17 mld. SEK.

Allikas: Statistics Sweden

Ehitussektori sisemajanduse koguprodukt (SKP)

  • 3 aastat

  • 5 aastat

  • 10 aastat

  • 25 aastat

  • Max

Ehitusest tulenev SKP

Ehitussektori sisemajanduse koguprodukt (SKP) Ajalugu

KuupäevVäärtus
1.3.202494,602 mld. SEK
1.12.202394,143 mld. SEK
1.9.202392,332 mld. SEK
1.6.202392,415 mld. SEK
1.3.202391,707 mld. SEK
1.12.202288,561 mld. SEK
1.9.202288,699 mld. SEK
1.6.202288,187 mld. SEK
1.3.202287,926 mld. SEK
1.12.202186,314 mld. SEK
1
2
3
4
5
...
18

Sarnased makromajanduslikud näitajad Ehitussektori sisemajanduse koguprodukt (SKP)

NimiPraeguEelmineSagedus
🇸🇪
Aastane SKP kasvumäär
0,7 %−0,1 %Kvartal
🇸🇪
Avaliku sektori SKP
136,929 mld. SEK160,507 mld. SEKKvartal
🇸🇪
Brutoinvesteeringud põhivarasse
393,121 mld. SEK400,486 mld. SEKKvartal
🇸🇪
Kaevandamise SKP
6,142 mld. SEK9,17 mld. SEKKvartal
🇸🇪
Kuu sisemajanduse kogutoodang (BIP) kuu kuult
0,9 %−0,1 %Kuus
🇸🇪
Kuu sisemajanduse kogutoodangu (SKT) aastane kasv
−1,1 %−0,8 %Kuus
🇸🇪
Sisemajanduse kogutulu
1,704 Bio. SEK1,59 Bio. SEKKvartal
🇸🇪
SKP elaniku kohta ostujõu pariteedis
64 190,62 USD64 621,55 USDAastane
🇸🇪
SKP kasv terve aasta lõikes
−0,2 %2,8 %Aastane
🇸🇪
SKP kasvumäär
−0,8 %0,7 %Kvartal
🇸🇪
SKP põllumajandusest
15,336 mld. SEK13,721 mld. SEKKvartal
🇸🇪
SKP püsivhindades
1,563 Bio. SEK1,552 Bio. SEKKvartal
🇸🇪
SKT
593,27 mld. USD590,41 mld. USDAastane
🇸🇪
SKT inimese kohta
55 521,43 USD55 894,16 USDAastane
🇸🇪
SKT kommunaalteenustest
35,203 mld. SEK37,102 mld. SEKKvartal
🇸🇪
Teenuste sektori SKP
692,917 mld. SEK760,605 mld. SEKKvartal
🇸🇪
Töötleva tööstuse SKP
224,821 mld. SEK218,05 mld. SEKKvartal
🇸🇪
Transpordisektori SKP
47,536 mld. SEK48,236 mld. SEKKvartal

Mis on Ehitussektori sisemajanduse koguprodukt (SKP)?

Ehitustööstuse panus sisemajanduse koguprodukti (SKP) on oluline näitaja, mis kajastab majanduse terviklikku arengut ja üldist majanduskeskkonda riigis. Ehitustegevuse mõju SKP-le on Eestis omandanud tähelepanuväärse koha, arvestades sektori laiaulatuslikku mõju ja sidusust teiste majandusharudega. Meie platvormil, Eulerpool-is, pakume põhjalikku ja täpset makromajanduslikku andmestikku, sealhulgas GDP harude lõikes, mis aitab analüüsida ja mõista ehitustööstuse panust Eesti majandusse. Ehitustegevus ehk ehitustööde teostamine hõlmab endas hoonete ja rajatiste planeerimist, ehitamist, renoveerimist ning hooldamist. See sektor mõjutab otseselt erinevaid majandusharusid nagu kinnisvaraarendus, tööjõuturg, tooraineturg ning paljud teenindusvaldkonnad, pakkudes tööd tuhandetele inimestele ja luues majanduslikku lisandväärtust. Eestis on ehitussektor olnud läbi aastate üks stabiilselt kasvavaid ja tähtsaid harusid, mille mõju SKP-le on märkimisväärne nii lühiajalises kui ka pikaajalises perspektiivis. Kõigepealt tuleb rõhutada, et ehitustööstuse panust majandusse mõõdetakse peamiselt loodud lisaväärtuse kaudu, mis väljendub selles, kui palju sektori tegevus lisab kogumajandusele pärast kulutuste mahaarvamist. Eestis on ehitussektori roll väljendunud nii hoonete ehitamise kui ka infrastruktuuri arendamise kaudu. Ehitustegevus mõjutab tugevalt ka kõrvalsektoreid, näiteks kinnisvaraturg saab hoo sisse suuresti just ehitusprojektide tulemusena, olgu nendeks uusarendused või renoveerimisprojektid. Eesti ehitustööstus on näidanud viimaste aastakümnete jooksul dünaamilist arengut. Eelkõige on kasvule kaasa aidanud Euroopa Liidu struktuurifondide vahendid, mis on võimaldanud mitmeid suuri infrastruktuuriprojekte. Lisaks sellele on tähtsal kohal ka erainvesteeringud ja avaliku sektori panus, mis on loonud soodsa pinnase ehitussektori kasvuks ja arenguks. Ehitustööstuse panus SKP-le on näha ka statistikas, kus sektor moodustab märkimisväärse osa riigi kogutoodangust. Makromajanduslikust vaatepunktist on oluline jälgida ehitustööstuse panust SKP-sse, kuna see peegeldab üldist majanduskliimat ja investeerimisaktiivsust riigis. Tugev ehitussektor viitab tavaliselt positiivsetele majandustingimustele, kus ettevõtted ja eraisikud on valmis investeerima uutesse projektidesse. Samuti on oluline jälgida sektori tsüklilisust, kuna ehitussektor kipub olema majandustsüklitega tugevalt seotud. Majanduskasvu perioodidel on ehitustegevus aktiivsem ja vastupidi, majanduslanguse ajal vähenevad investeeringud ja aktiivsus sektoris. Eulerpool pakub täpset ja usaldusväärset makromajanduslikku andmestikku, mis hõlmab põhjalikke ülevaateid sektorite lõikes. Meie platvormil saab vaadata erinevaid ajaperioode ja võrrelda ehitustööstuse panust SKP-le erinevatel aastatel. See võimaldab teha teadlikke otsuseid ja analüüse ning paremini mõista, kuidas ehitustööstuse arengud mõjutavad Eesti majandust tervikuna. Ehitustööstuse mõju SKP-le ei piirdu vaid rahalise lisandväärtuse loomisega. Sektori tegevused mõjutavad otseselt ka tööjõuturgu, pakkudes tööhõivet tuhandetele inimestele. Ehitustöölistest insenerideni, projektijuhtidest arhitektideni – kõik need spetsialistid panustavad oma oskuste ja teadmistega, et luua püsivaid struktuure ja rakendusi. Eesti ehitustööstuse tugevus ja kvaliteet põhineb seega märkimisväärselt kvalifitseeritud tööjõul ja uuendusmeelsusel. Innovatsioonidel on Eesti ehitustööstuses oluline roll. Uued tehnoloogiad ja ehitusmeetodid, olgu nendeks BIM (Building Information Modeling), robotehitus või keskkonnasõbralikud ja energiatõhusad lahendused, aitavad tõsta sektori konkurentsivõimet ja pikaajalist jätkusuutlikkust. Need arengud mitte ainult ei suurenda sektori lisandväärtust, vaid aitavad ka saavutada kõrgemat efektiivsust ja keskkonnasõbralikkust, mis on oluline tänapäeva kliimamuutuste kontekstis. Lisaks on oluline märkida, et ehitustööstuse panus SKP-sse aitab saavutada suuremat regionaalset arengut ja tasakaalu. Eestis on mitmeid piirkondi, kus ehitustegevus on andnud olulise tõuke kohalikule majandusele, luues uusi töökohti ja parandades infrastruktuuri. See omakorda suurendab kohalike ettevõtete ja elanike heaolu, aidates kaasa jätkusuutlikule majanduskasvule kogu riigis. Kokkuvõttes on ehitustööstuse panus SKP-le Eestis märkimisväärne ja mitmetahuline. Ehitustegevus mõjutab otseselt ja kaudselt paljusid majandusharusid, luues lisandväärtust ja töökohti ning arendades infrastruktuuri. Eulerpool platvormi kaudu pakume põhjalikku ja usaldusväärset andmestikku, mis aitab paremini mõista ning analüüsida ehitustööstuse rolli ja mõju Eesti majandusele. Järjepidev analüüs ja andmete jälgimine on võtmetähtsusega, et tagada jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv tulevikus.