Hispaania Maagaasi import
Aktsia hind
Praegune Maagaasi import väärtus Hispaania on 111 415,985 Terajoule. Maagaasi import Hispaania suurenes kuni 111 415,985 Terajoule 1.7.2025, pärast seda kui see oli 99 314,676 Terajoule 1.6.2025. Perioodil 1.1.2008 kuni 1.8.2025 oli Hispaania keskmine SKP 118 623,77 Terajoule. Kõigi aegade kõrgeim tase saavutati 1.1.2008 väärtusega 154 762,00 Terajoule, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.8.2025 väärtusega 0 Terajoule.
Maagaasi import
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
Maagaasi import Ajalugu
| Kuupäev | Väärtus |
|---|---|
| 1.7.2025 | 111 415,985 Terajoule |
| 1.6.2025 | 99 314,676 Terajoule |
| 1.5.2025 | 110 683,763 Terajoule |
| 1.4.2025 | 118 291,354 Terajoule |
| 1.3.2025 | 131 471,507 Terajoule |
| 1.2.2025 | 94 388,846 Terajoule |
| 1.1.2025 | 127 749,444 Terajoule |
| 1.12.2024 | 96 192,99 Terajoule |
| 1.11.2024 | 107 219,374 Terajoule |
| 1.10.2024 | 93 173,205 Terajoule |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Maagaasi import
| Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
|---|---|---|---|
🇪🇸 Ekspordid | 34,419 mld. EUR | 33,767 mld. EUR | Kuus |
🇪🇸 Impordid | 38,428 mld. EUR | 37,355 mld. EUR | Kuus |
🇪🇸 Jooksevkonto | 6,27 mld. EUR | 5,359 mld. EUR | Kuus |
🇪🇸 Jooksevkonto suhe SKPsse | 3,1 % of GDP | 2,7 % of GDP | Aastane |
🇪🇸 Kapitalivood | 9,679 mld. EUR | 11,151 mld. EUR | Kuus |
🇪🇸 Kauplemisbilanss | −4,009 mld. EUR | −3,59 mld. EUR | Kuus |
🇪🇸 Kauplemistingimused | 99,7 points | 99,5 points | Kuus |
🇪🇸 Kullavarud | 281,58 Tonnes | 281,58 Tonnes | Kvartal |
🇪🇸 relvamüük | 639 mln. SIPRI TIV | 921 mln. SIPRI TIV | Aastane |
🇪🇸 Terrorismiindeks | 1,256 Points | 1,669 Points | Aastane |
🇪🇸 Turismisissetulekud | 12,879 mld. EUR | 10,062 mld. EUR | Kuus |
🇪🇸 Turistide saabumised | 11,252 mln. | 11,023 mln. | Kuus |
🇪🇸 Ülekanded | 4,241 mld. EUR | 7,901 mld. EUR | Kvartal |
🇪🇸 Välisriikide otseinvesteeringud | −941 mln. EUR | 1,187 mld. EUR | Kuus |
🇪🇸 Välisvõlg SKP suhtes | 162 % of GDP | 163 % of GDP | Kvartal |
🇪🇸 Välisvõlg. | 2,644 mld. EUR | 2,618 mld. EUR | Kvartal |
Makrolehed teistele riikidele Euroopa
- 🇦🇱Albaania
- 🇦🇹Austria
- 🇧🇾Valgevene
- 🇧🇪Belgia
- 🇧🇦Bosnia ja Hertsegoviina
- 🇧🇬Bulgaaria
- 🇭🇷Horvaatia
- 🇨🇾Küpros
- 🇨🇿Tšehhi Vabariik
- 🇩🇰Taani
- 🇪🇪Eesti
- 🇫🇴Fääri saared
- 🇫🇮Soome
- 🇫🇷Prantsusmaa
- 🇩🇪Saksamaa
- 🇬🇷Kreeka
- 🇭🇺Ungari
- 🇮🇸Island
- 🇮🇪Iirimaa
- 🇮🇹Itaalia
- 🇽🇰Kosovo
- 🇱🇻Läti
- 🇱🇮Liechtenstein
- 🇱🇹Leedu
- 🇱🇺Luksemburg
- 🇲🇰Põhja-Makedoonia
- 🇲🇹Malta
- 🇲🇩Moldova
- 🇲🇨Monaco
- 🇲🇪Montenegro
- 🇳🇱Madalmaad
- 🇳🇴Norra
- 🇵🇱Poola
- 🇵🇹Portugal
- 🇷🇴Rumeenia
- 🇷🇺Venemaa
- 🇷🇸Serbia
- 🇸🇰Slovakkia
- 🇸🇮Sloveenia
- 🇸🇪Rootsi
- 🇨🇭Šveits
- 🇺🇦Ukraina
- 🇬🇧Ühendkuningriik
- 🇦🇩Andorra
Mis on Maagaasi import?
Loodusliku gaasi import on oluline makromajanduslik kategooria, mis mõjutab oluliselt Eesti majandust. See valdkond hõlmab gaasi importi erinevatest riikidest, selle kasutamist energiasektoris ning mõju majanduslikule ja sotsiaalsele keskkonnale. Eulerpool pakub professionaalset ja põhjalikku teavet loodusliku gaasi impordi kohta, analüüsides erinevaid andmeid ja makromajanduslikke näitajaid, et aidata kasutajatel paremini mõista selle mõju Eesti majandusele. Eesti sõltuvus looduslikust gaasist on aastate jooksul märkimisväärselt kasvanud. Looduslikku gaasi kasutatakse laialdaselt nii tööstusettevõtetes kui ka kodumajapidamistes. Selle tõttu on import ülioluline, et tagada energiavarustus ja säilitada majanduse stabiilsus. Eestisse imporditud looduslik gaas pärineb peamiselt Venemaalt, kuid viimastel aastatel on hakatud otsima ka alternatiivseid allikaid. Loodusliku gaasi impordi peamine tegur on hinnakõikumised rahvusvahelistel turgudel. Gaasi hind mõjutab otseselt nii ettevõtete tootmiskulusid kui ka kodutarbijate energiakulusid. Eulerpooli platvormil saab jälgida gaasi hinna muutusi ja analüüsida nende mõju Eesti majandusele. Gaasi impordi hind sõltub mitmest tegurist, sealhulgas globaalsest nõudlusest ja pakkumisest, geopoliitilistest pingetest ja valuutakurssidest. Gaasi impordi dünaamikat mõjutavad ka erinevad poliitilised ja regulatiivsed otsused. Euroopa Liidu energiapoliitikad ja regulatsioonid, samuti Eesti riiklikud strateegiad ja seadusandlus, mängivad olulist rolli gaasi importimisel ja selle kasutamisel. Näiteks on võetud meetmeid, et vähendada sõltuvust Venemaalt imporditud gaasist, investeerides alternatiivsetesse energiaallikatesse nagu vedelgaas (LNG) ja taastuvenergia. Investeeringud taristusse, nagu gaasitorustikud ja LNG terminalid, on samuti olulised loodusliku gaasi impordi hõlbustamiseks. Eestis on tehtud mitmeid projekte, et rajada uusi terminale ja täiustada olemasolevaid taristuid, et parandada gaasi kättesaadavust ja tõhusust. Need investeeringud on vajalikud, et tagada stabiilne ja mitmekesine energiavarustus, mis omakorda toetab Eesti majanduskasvu ja konkurentsivõimet. Loodusliku gaasi import mõjutab ka Eesti keskkonnapoliitikat ja kliimaeesmärke. Gaasi põletamisel eraldub vähem süsihappegaasi võrreldes kivisöe või naftaga, mistõttu peetakse seda „puhtamaks“ fossiilkütuseks. See aitab Eestil täita oma kohustusi rahvusvaheliste kliimalepingute ja Euroopa Liidu kliimaeesmärkide raames. Samas on oluline märkida, et pikaajalises perspektiivis on vajalik liikuda taastuvenergia allikate kasutamisele, et saavutada täielik süsinikuneutraalsus. Eulerpooli andmeplatvorm pakub kasutajatele võimalust jälgida loodusliku gaasi impordi mahtusid, hindu ja muid olulisi näitajaid reaalajas. Platvormi kasutajasõbralikud tööriistad võimaldavad analüüsida andmeid erinevate aja- ja ruumiskaalal, pakkudes väärtuslikku teavet otsuste tegemiseks nii ettevõtetele, investoritele kui ka poliitikakujundajatele. Kokkuvõttes on loodusliku gaasi import kompleksne ja mitmetahuline makromajanduslik kategooria, mis mõjutab Eesti majanduse eri aspekte. Eulerpool pakub põhjalikke ja ajakohaseid andmeid ning analüüse, mis aitavad kasutajatel paremini mõista selle olulisust ja mõju. Kasutades meie platvormi, saavad huvilised ligipääsu faktidele ja statistikatele, mis on vajalikud teadlike ja strateegiliste otsuste tegemiseks. Loodusliku gaasi import jääb ka edaspidi oluliseks teemaks, mille jälgimine ja analüüs on kriitiline, et tagada Eesti majanduse jätkusuutlikkus ja areng.

