Hispaania Kaubandusbilanss
Kursus
Praegune Kaubandusbilanss väärtus Hispaania on 140,125 M EUR. Kaubandusbilanss Hispaania langes 140,125 M EUR väärtuseni 1.5.2021, olles varem 1,482 B EUR 1.6.2020. Perioodil 1.1.1962 kuni 1.1.2026 oli keskmine SKT Hispaania −1,97 B EUR. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.6.2020 1,48 B EUR, samal ajal kui madalaim väärtus registreeriti 1.12.2007 −9,83 B EUR.
macro_seo_summary_intro macro_seo_summary_downmacro_seo_summary_avgmacro_seo_summary_highmacro_seo_summary_low
Kaubandusbilanss
Kaubandusbilanss
3 aastat
5 aastat
10 aastat
Max
Kaubandusbilanss Ajalugu
| Kuupäev | Väärtus |
|---|---|
| 140,125 M EUR | |
| 1,482 B EUR | |
| 124,428 M EUR | |
| 634,935 M EUR |
Sarnased makronäitajad Kaubandusbilanss-le
Ekspordid
Igakuiselt
Import
Igakuiselt
Jooksev konto
Igakuiselt
Jooksev konto SKP suhtes
Aastas
Kapitalivood
Igakuiselt
Kaubanduse tingimused
Igakuiselt
Kullavarud
Kvartal
Maagaasiimport
Igakuiselt
Otsesed välismaised investeeringud
Igakuiselt
Rahaülekanded
Kvartal
Relvakaupade müük
Aastas
Terrorismi indeks
Aastas
Turismitulud
Igakuiselt
Turisti saabumised
Igakuiselt
Väline võlg SKPga võrreldes
Kvartal
Välisvõlg
Kvartal
Kaubandusbilanss
Hispaania kogeb süsteemseid kaubandusdefitsiite, mis tulenevad kütuse ja suure lisandväärtusega kaupade kõrgetest impordimahtudest. Hispaania peamised eksportimissektorid on keemiatööstus, kapitalikaubad, toit, joogid ja tubakas, sõidukid ning keemiatööstuseta pooltooted. Suurimad ekspordipartnerid on Euroopa Liit (63 protsenti kogu ekspordist), sealhulgas peamiselt Prantsusmaa (15 protsenti) ja Saksamaa (10 protsenti), ülejäänud Euroopa (11 protsenti), sealhulgas peamiselt Ühendkuningriik (6 protsenti), Ameerika Ühendriigid (5 protsenti), Maroko (3 protsenti) ja Hiina (2 protsenti). Hispaania impordi suurimad sektorid on energiatooted, kapitalikaubad, keemiatooted, toit, joogid ja tubakas ning tarbijatele mõeldud valmistooted. Hispaania peamine impordipartner on EL (45 protsenti kogu impordist), sealhulgas peamiselt Saksamaa ja Prantsusmaa (mõlemad 9 protsenti), järgnedes Hiina (11 protsenti), USA (7 protsenti), Ühendkuningriik (3 protsenti) ning Türgi, Brasiilia ja Maroko (kõik 2 protsenti).
Makroleheküljed teistele riikidele Euroopa
Mis on Kaubandusbilanss?
Balanss: Eksport ja Import Kaubanduse bilanss analüüsib riigi kaubavahetustuglasi ja -väljundeid. Riigi ekspordiks loetakse igat sorti kaupu ja teenuseid, mida müüakse teistesse riikidesse, samas kui import hõlmab kaupu ja teenuseid, mida tuuakse riiki mujalt. Kui riigi eksport ületab impordi, moodustub kaubanduse ülejääk, mis näitab, et riik on kogunud rohkem tulu eksportidest kui kulutanud importidele. Vastupidiselt, kui importi on rohkem kui eksporti, siis on tegemist kaubandusdefitsiidiga, kusjuures impordikulud ületavad eksporditulu. Kaubandusbilanss on üks olulisemaid majandusnäitajaid, kuna see kajastab riigi majandusliku tervise seisundit ja tema konkurentsivõimet globaalsel turul. Riigi kaubanduse bilanss on otseselt seotud majanduse erinevate aspektidega, sealhulgas intressimäärade, valuutakursi ja üldise majanduskasvuga. Näiteks, kui riigil on püsiv kaubandusdefitsiit, võib see tingida valuuta nõrgenemise, kuna riik müüb rohkem valuutat, et tasuda impordil. Poliitilised ja majanduslikud otsused Valitsused ja majanduspoliitikud pööravad erilist tähelepanu kaubanduse bilansi olukorrale, sest sellel on otsene mõju riigi majanduslikele ja geopoliitilistele suhetele. Näiteks võivad riigid, millel on suured kaubandusülejäägid, kasutada oma kauplemisülejääki, et investeerida välismaale või koguda keskpanga reservide hulka valuuta. Sellised sammud mõjutavad otseselt rahvusvahelisi kapitalivooge ja võivad muuta riikidevahelisi finantsturge. Teisest küljest põhjustavad kaubandusdefitsiidid sageli poliitilisi ja majanduslikke pingeid, kuna need võivad viidata kohalikule tootmisele ja tööhõivele negatiivselt. Töökohtade kadu tootmissektoris ja tarbimisvõimekuse vähenemine võivad sundida valitsusi rakendama protektsionistlikke meetmeid, nagu tariifid ja impordikvoodid, et kaitsta kohalikke tööstusvaldkondi rahvusvahelise konkurentsi eest. Valuutakursid ja tasakaalustamised Kaubanduse bilanss mõjutab tihedalt riigi valuutakursi dünaamikaid. Kaubandusülejääk võib tõsta kodumaise valuuta väärtust, kuna välismaised ostjad peavad riigi kaupu ostmiseks oma valuutat kodumaiseks vahetama. See võib aga kahjustada eksporditurgusid ja vähendada riigi kaupade konkurentsivõimet ülemaailmselt. Kaubandusdefitsiit, vastupidi, võib nõrgendada valuutat, kuna riik peab kulutama rohkem oma valuutat välisvaluuta ostmiseks. Vääringukursi kõikumised avaldavad suurt mõju ka inflatsioonile ja sisemajanduse kogutoodangule. Tugev valuuta võib teha importi taskukohasemaks ja alandada tarbijahindu, kuid samal ajal kahjustada eksporti ja vähendada majanduskasvu. Nõrk valuuta võib tõsta ekspordi konkurentsivõimet, kuid suurendada impordikulusid ja tõsta inflatsioonimäära. Struktuurilised ja tsüklilised tegurid Kaubanduse bilansi muutusi ei saa tihti seletada ainult ühe või kahe teguriga. Nende taga on tavaliselt kompleksne tegurite kogum, mis hõlmab nii struktuurseid kui tsüklilisi mõjusid. Struktuurilised tegurid võivad sisaldada pikaajalisi muutusi tööstusstruktuuris, tehnoloogia ja innovatsiooni arengut ning demograafilisi trende. Tsüklilised tegurid seevastu võivad olla seotud majandustsüklitega, nagu kriisid või majandustõusud. Näiteks, tehnoloogia ja innovatsiooni areng võib suurendada riigi eksporti, kui ettevõtted suudavad pakkuda kõrgema väärtusega kaupu ja teenuseid. Demograafilised muutused, nagu tööealise elanikkonna kasv või vähenemine, võivad samuti mõjutada kaubanduse bilanssi, mõjutades tootlikkust ja tarbimist. Majandustsüklid, nagu finantskriisid või majandustõusud, võivad mõjutada kauplemisvooge, muutes nii ekspordi kui impordi nõudluse mustreid. Järeldused ja väljavaated Kaubanduse bilanss on majandusanalüüsis üks olulisemaid näitajaid, kuna see peegeldab riigi majanduse tervist ja konkurentsivõimet globaalsel turul. Hoolikas analüüs ja mõistmine kaubanduse bilansi näitajatest aitab poliitikutel ja majandusekspertidel langetada informeeritud otsuseid majanduspoliitika vallas. Kuna maailma majandus muutub ja globaliseerub, jääb kaubanduse bilanss olulist rolli mängima riikide majanduslikus arengus ja rahvusvahelistes suhetes. Huvi ja teadlikkus selle indikaatori osas suureneb jätkuvalt, eriti kontekstides, kus globaliseerunud maailma väljakutsed ja võimalused muutuvad aina keerukamaks. Kokkuvõtteks võib öelda, et kaubanduse bilansi jälgimine ja analüüs on eluliselt tähtis igale riigile, kes soovib säilitada oma majanduslikku stabiilsust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. Selle mõistmine ja tõlgendamine on võtmetähtsusega tuleviku majanduskasvu ja jõukuse tagamisel.
Kaubandusbilanss Hispaania — FAQ
What is the current Kaubandusbilanss in Hispaania?
The current Kaubandusbilanss in Hispaania is 140,125 MEUR as of 1.5.2021.
How has the Kaubandusbilanss in Hispaania changed recently?
The Kaubandusbilanss in Hispaania decreased from 1,482 BEUR (1.6.2020) to 140,125 MEUR (1.5.2021).
What is the all-time high for Kaubandusbilanss in Hispaania?
The all-time high for Kaubandusbilanss in Hispaania was 1,48 BEUR, recorded on 1.6.2020.
What is the all-time low for Kaubandusbilanss in Hispaania?
The all-time low for Kaubandusbilanss in Hispaania was −9,83 BEUR, recorded on 1.12.2007.
What is the historical average of Kaubandusbilanss in Hispaania?
The historical average of Kaubandusbilanss in Hispaania is −1,97 BEUR, calculated over the period from 1.1.1962 to 1.1.2026.
Where does the Kaubandusbilanss data for Hispaania come from?
The Kaubandusbilanss data for Hispaania is sourced from Ministerio de Industria, Comercio y Turismo and published on Eulerpool.