Tee oma elu parimad investeeringud
Alates 2 eurost kindlustatud Slovakkia Tööjõus osalemise määr
Aktsia hind
Praegune Tööjõus osalemise määr väärtus Slovakkia on 94,4 %. Tööjõus osalemise määr Slovakkia tõusis 1.12.2023 94,4 %, pärast seda, kui see oli 1.9.2023 94,1 %. Perioodil 1.9.1998 kuni 1.12.2023 oli keskmine SKP Slovakkia 87,56 %. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.12.2019 94,40 %, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.3.2001 79,40 %.
Tööjõus osalemise määr ·
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
Omandimäär | |
---|---|
1.9.1998 | 86,10 % |
1.12.1998 | 86,20 % |
1.3.1999 | 83,80 % |
1.6.1999 | 83,30 % |
1.9.1999 | 82,40 % |
1.12.1999 | 82,00 % |
1.3.2000 | 80,20 % |
1.6.2000 | 80,30 % |
1.9.2000 | 80,70 % |
1.12.2000 | 81,20 % |
1.3.2001 | 79,40 % |
1.6.2001 | 79,90 % |
1.9.2001 | 80,30 % |
1.12.2001 | 80,70 % |
1.3.2002 | 80,10 % |
1.6.2002 | 80,90 % |
1.9.2002 | 81,20 % |
1.12.2002 | 81,50 % |
1.3.2003 | 81,20 % |
1.6.2003 | 82,60 % |
1.9.2003 | 82,60 % |
1.12.2003 | 82,20 % |
1.3.2004 | 80,40 % |
1.6.2004 | 81,20 % |
1.9.2004 | 82,30 % |
1.12.2004 | 82,70 % |
1.3.2005 | 82,40 % |
1.6.2005 | 83,70 % |
1.9.2005 | 84,30 % |
1.12.2005 | 84,70 % |
1.3.2006 | 85,10 % |
1.6.2006 | 86,50 % |
1.9.2006 | 87,20 % |
1.12.2006 | 88,00 % |
1.3.2007 | 88,50 % |
1.6.2007 | 88,90 % |
1.9.2007 | 88,80 % |
1.12.2007 | 89,70 % |
1.3.2008 | 89,50 % |
1.6.2008 | 89,90 % |
1.9.2008 | 91,00 % |
1.12.2008 | 91,30 % |
1.3.2009 | 89,50 % |
1.6.2009 | 88,70 % |
1.9.2009 | 87,50 % |
1.12.2009 | 86,10 % |
1.3.2010 | 84,90 % |
1.6.2010 | 85,60 % |
1.9.2010 | 85,90 % |
1.12.2010 | 86,10 % |
1.3.2011 | 86,10 % |
1.6.2011 | 86,90 % |
1.9.2011 | 86,90 % |
1.12.2011 | 86,00 % |
1.3.2012 | 85,90 % |
1.6.2012 | 86,40 % |
1.9.2012 | 86,30 % |
1.12.2012 | 85,60 % |
1.3.2013 | 85,50 % |
1.6.2013 | 86,00 % |
1.9.2013 | 85,90 % |
1.12.2013 | 85,80 % |
1.3.2014 | 85,90 % |
1.6.2014 | 86,80 % |
1.9.2014 | 87,10 % |
1.12.2014 | 87,40 % |
1.3.2015 | 87,60 % |
1.6.2015 | 88,80 % |
1.9.2015 | 88,70 % |
1.12.2015 | 89,00 % |
1.3.2016 | 89,30 % |
1.6.2016 | 90,40 % |
1.9.2016 | 90,50 % |
1.12.2016 | 90,90 % |
1.3.2017 | 91,30 % |
1.6.2017 | 91,90 % |
1.9.2017 | 92,00 % |
1.12.2017 | 92,30 % |
1.3.2018 | 92,90 % |
1.6.2018 | 93,40 % |
1.9.2018 | 93,60 % |
1.12.2018 | 93,90 % |
1.3.2019 | 94,20 % |
1.6.2019 | 94,30 % |
1.9.2019 | 94,10 % |
1.12.2019 | 94,40 % |
1.3.2020 | 94,00 % |
1.6.2020 | 93,40 % |
1.9.2020 | 92,80 % |
1.12.2020 | 93,00 % |
1.3.2021 | 92,90 % |
1.6.2021 | 93,10 % |
1.9.2021 | 93,20 % |
1.12.2021 | 93,40 % |
1.3.2022 | 93,60 % |
1.6.2022 | 93,90 % |
1.9.2022 | 94,00 % |
1.12.2022 | 94,00 % |
1.3.2023 | 93,80 % |
1.6.2023 | 94,30 % |
1.9.2023 | 94,10 % |
1.12.2023 | 94,40 % |
Tööjõus osalemise määr Ajalugu
Kuupäev | Väärtus |
---|---|
1.12.2023 | 94,4 % |
1.9.2023 | 94,1 % |
1.6.2023 | 94,3 % |
1.3.2023 | 93,8 % |
1.12.2022 | 94 % |
1.9.2022 | 94 % |
1.6.2022 | 93,9 % |
1.3.2022 | 93,6 % |
1.12.2021 | 93,4 % |
1.9.2021 | 93,2 % |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Tööjõus osalemise määr
Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
---|---|---|---|
🇸🇰 Miinimumpalgad | 750 EUR/Month | 750 EUR/Month | Kvartal |
🇸🇰 Noorsootöötuse määr | 20,2 % | 20,5 % | Kuus |
🇸🇰 Osalise tööajaga | 100 200 | 99 800 | Kvartal |
🇸🇰 Palgad | 1606 EUR/Month | 1630 EUR/Month | Kuus |
🇸🇰 Palgakasv | 5,6 % | 3,9 % | Kvartal |
🇸🇰 Pensioniea mehed | 63 Years | 63 Years | Aastane |
🇸🇰 Pensioniiga naistele | 63 Years | 63 Years | Aastane |
🇸🇰 Pikaajalise töötuse määr | 3,7 % | 3,7 % | Kvartal |
🇸🇰 rahvastik | 5,43 mln. | 5,43 mln. | Aastane |
🇸🇰 Täistööaeg | 2,446 mln. | 2,487 mln. | Kvartal |
🇸🇰 Tööhõive määr | 72 % | 72,7 % | Kvartal |
🇸🇰 Tööhõive muutus | −0,3 % | 0 % | Kvartal |
🇸🇰 Tööjõukulud. | 155,265 points | 154,427 points | Kvartal |
🇸🇰 Töötajad | 2,601 mln. | 2,641 mln. | Kvartal |
🇸🇰 Tootlikkus | 120,136 points | 118,604 points | Kvartal |
🇸🇰 Tootmispalgad | 1476 EUR/Month | 1520 EUR/Month | Kuus |
🇸🇰 Töötud isikud | 138 982 | 141 073 | Kuus |
🇸🇰 Töötuse määr | 5 % | 4,9 % | Kuus |
🇸🇰 Vabad töökohad määr | 1,3 % | 1,1 % | Kvartal |
Tööjõus osalemise määr on töötavate ja töötut, kuid tööd otsivate isikute arv jagatud kogu tööealise elanikkonnaga.
Makrolehed teistele riikidele Euroopa
- 🇦🇱Albaania
- 🇦🇹Austria
- 🇧🇾Valgevene
- 🇧🇪Belgia
- 🇧🇦Bosnia ja Hertsegoviina
- 🇧🇬Bulgaaria
- 🇭🇷Horvaatia
- 🇨🇾Küpros
- 🇨🇿Tšehhi Vabariik
- 🇩🇰Taani
- 🇪🇪Eesti
- 🇫🇴Fääri saared
- 🇫🇮Soome
- 🇫🇷Prantsusmaa
- 🇩🇪Saksamaa
- 🇬🇷Kreeka
- 🇭🇺Ungari
- 🇮🇸Island
- 🇮🇪Iirimaa
- 🇮🇹Itaalia
- 🇽🇰Kosovo
- 🇱🇻Läti
- 🇱🇮Liechtenstein
- 🇱🇹Leedu
- 🇱🇺Luksemburg
- 🇲🇰Põhja-Makedoonia
- 🇲🇹Malta
- 🇲🇩Moldova
- 🇲🇨Monaco
- 🇲🇪Montenegro
- 🇳🇱Madalmaad
- 🇳🇴Norra
- 🇵🇱Poola
- 🇵🇹Portugal
- 🇷🇴Rumeenia
- 🇷🇺Venemaa
- 🇷🇸Serbia
- 🇸🇮Sloveenia
- 🇪🇸Hispaania
- 🇸🇪Rootsi
- 🇨🇭Šveits
- 🇺🇦Ukraina
- 🇬🇧Ühendkuningriik
- 🇦🇩Andorra
Mis on Tööjõus osalemise määr?
Tööjõu osalemise määr (Labor Force Participation Rate) on üks tähtsamaid näitajaid makromajanduslike andmete seas, mis kirjeldab tööturul osalevate inimeste osakaalu töövõimelises eas elanike hulgas. Eulerpool on professionaalne veebileht, mis pakub usaldusväärseid ja täpseid makromajanduslikke andmeid, sealhulgas tööjõu osalemise määra kohta. Selles artiklis käsitleme tööjõu osalemise määra olulisust, selle arvutamise meetodeid ja mõju majandusele. Tööjõu osalemise määra määratletakse tavaliselt protsendina kogu töövõimelises eas elanikkonnast, kes töötavad või otsivad aktiivselt tööd. See näitaja hõlmab nii töötavaid inimesi kui ka tööotsijaid, kuid see ei hõlma neid, kes ei osale tööjõus, näiteks pensionäre, koduperenaisi, üliõpilasi ja pikaajalist puudega inimesi. Tööjõu osalemise määra jälgimine on oluline mitmel põhjusel. Esiteks, see näitab, kui suur osa elanikest on aktiivselt seotud majanduslikus tegevuses, mis omakorda mõjutab majanduskasvu ja tootlikkust. Mida kõrgem on tööjõu osalemise määr, seda suurem on potentsiaalne tööjõu pakkumine, mis võib aidata suurendada tootlikkust ja stimuleerida majandust. Lisaks on tööjõu osalemise määr oluline näitaja tööjõu potentsiaali ja inimkapitali kasutamise kohta. Madal osalemismäär võib viidata sellele, et suur osa töövõimelisest elanikkonnast ei kasuta oma oskusi ja teadmisi. See tekitab küsimusi hariduspoliitika, sotsiaalsete normide ja töötingimuste osas. Kõrge tööjõu osalemise määr võib seevastu näidata, et riik suudab edukalt integreerida erinevaid demograafilisi gruppe tööturul, sealhulgas noori, vanureid ja vähemusi. Tööjõu osalemise määr mõjutab ka palku ja töötuse taset. Kui osalemismäär suureneb, võib see avaldada survet palkadele, kuna suurem tööjõu pakkumine võib viia töötuse määra suurenemiseni, kui tööpakkumisi pole piisavalt. See omakorda võib mõjutada inflatsiooni ja majanduslikku stabiilsust. Seega peab tööjõupoliitika olema tasakaalus, et toetada nii majanduskasvu kui ka töökoha loomist. Arvutamaks tööjõu osalemise määra, jagatakse tööjõus olevate inimeste arv töövõimelise elanikkonna arvuga ja korrutatakse saadud tulemus 100-ga. Näiteks kui riigis on 100 000 töövõimelist elanikku ja neist 70 000 on tööl või otsivad tööd, siis tööjõu osalemise määr on 70%. Arvutamisel kasutatakse sageli töövõimelise elanikkonna vanusevahemikku 15 kuni 64 aastat, kuid see võib erineda sõltuvalt riiklikest definitsioonidest. Mõned tegurid, mis mõjutavad tööjõu osalemise määra, hõlmavad haridustaset, soolisi ja vanuselisi erinevusi ning valitsuse poliitikaid. Näiteks kõrgem haridustase on tavaliselt korrelatsioonis kõrgema tööjõu osalemise määraga, kuna kõrgema haridusega inimesed omavad rohkem võimalusi tööturul. Samuti võivad soolised erinevused tööjõu osalemise määras peegeldada ühiskondlikke norme ja töötingimusi, mis soodustavad või takistavad naiste osalemist tööturul. Tööjõu osalemise määra mõjutavad ka majanduslikud tingimused. Näiteks majanduslangus võib vähendada töövõimalusi, mis omakorda võib viia tööjõust lahkumiseni ja osalemise määra languseni. Sarnaselt võib majanduskasv stimuleerida töökohtade loomist, suurendades seeläbi osalemise määra. Valitsuse poliitikad mängivad samuti olulist rolli tööjõu osalemise määra kujundamisel. Poliitikad, mis soodustavad haridust, oskuste arendamist ja töövõimalusi, võivad aidata suurendada osalemise määra. Lisaks võivad sotsiaalhoolekandemeetmed ja peresõbralikud poliitikad, nagu lapsehooldusteenuste kättesaadavus, mõjutada eriti naiste tööjõus osalemist. Globaliseerumine ja tehnoloogiline areng on samuti olulised tegurid, mis kujundavad tööjõu osalemise määra. Globaliseerumine võib pakkuda uusi töövõimalusi, kuid võib ka suurendada konkurentsi tööturul. Tehnoloogiline areng võib suurendada tootlikkust ja luua uusi töökohti, kuid võib ka asendada mõned traditsioonilised ametid, mis võib mõjutada tööjõu koosseisu. Kokkuvõttes on tööjõu osalemise määr kompleksne ja mitmetahuline näitaja, mis peegeldab riigi majanduslikku tervist ja tööjõu potentsiaali. Eulerpool pakub täpseid ja ajakohaseid makromajanduslikke andmeid, sh tööjõu osalemise määra, mis on kriitilise tähtsusega otsuste tegemisel nii valitsustele kui ka ettevõtetele. Selge mõistmine ja tõlgendamine selle näitaja kohta aitavad arendada tõhusamaid tööjõupoliitikaid ja tugevdada majandust tervikuna.