Tee oma elu parimad investeeringud
Alates 2 eurost kindlustatud Paapua Uus-Guinea Välisdirektinvesteering
Aktsia hind
Praegune Välisdirektinvesteering väärtus Paapua Uus-Guinea on 453,1 mln. PGK. Välisdirektinvesteering Paapua Uus-Guinea tõusis 453,1 mln. PGK 1.9.2022, olles varem olnud 3,6 mln. PGK 1.6.2022. Perioodist 1.3.2002 kuni 1.6.2023 oli SKP keskmine Paapua Uus-Guinea 37,94 mln. PGK. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.3.2022 1,10 mld. PGK, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.3.2011 −799,00 mln. PGK.
Välisdirektinvesteering ·
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
Välisriikide otseinvesteeringud | |
---|---|
1.3.2002 | 11,00 mln. PGK |
1.6.2002 | 30,00 mln. PGK |
1.9.2002 | 15,00 mln. PGK |
1.12.2002 | 15,00 mln. PGK |
1.12.2003 | 510,00 mln. PGK |
1.3.2004 | 56,00 mln. PGK |
1.6.2004 | 12,00 mln. PGK |
1.9.2004 | 15,00 mln. PGK |
1.3.2005 | 14,00 mln. PGK |
1.6.2005 | 71,00 mln. PGK |
1.9.2005 | 21,00 mln. PGK |
1.3.2006 | 86,00 mln. PGK |
1.6.2006 | 33,00 mln. PGK |
1.3.2007 | 272,00 mln. PGK |
1.6.2007 | 4,00 mln. PGK |
1.12.2007 | 11,00 mln. PGK |
1.3.2008 | 36,00 mln. PGK |
1.9.2008 | 15,00 mln. PGK |
1.12.2008 | 5,00 mln. PGK |
1.3.2009 | 968,00 mln. PGK |
1.6.2009 | 95,00 mln. PGK |
1.9.2009 | 11,00 mln. PGK |
1.12.2009 | 92,00 mln. PGK |
1.3.2010 | 19,00 mln. PGK |
1.6.2010 | 27,00 mln. PGK |
1.9.2010 | 18,00 mln. PGK |
1.12.2010 | 15,00 mln. PGK |
1.6.2011 | 19,00 mln. PGK |
1.12.2011 | 28,00 mln. PGK |
1.3.2012 | 15,00 mln. PGK |
1.6.2012 | 15,00 mln. PGK |
1.9.2012 | 15,00 mln. PGK |
1.12.2012 | 7,00 mln. PGK |
1.6.2013 | 15,00 mln. PGK |
1.9.2013 | 15,00 mln. PGK |
1.12.2013 | 15,00 mln. PGK |
1.3.2014 | 16,00 mln. PGK |
1.6.2014 | 16,00 mln. PGK |
1.3.2015 | 17,00 mln. PGK |
1.6.2015 | 31,00 mln. PGK |
1.9.2015 | 14,00 mln. PGK |
1.12.2015 | 15,00 mln. PGK |
1.3.2016 | 15,00 mln. PGK |
1.6.2016 | 9,00 mln. PGK |
1.12.2016 | 14,00 mln. PGK |
1.3.2017 | 42,00 mln. PGK |
1.9.2017 | 266,00 mln. PGK |
1.3.2018 | 225,00 mln. PGK |
1.6.2018 | 521,00 mln. PGK |
1.12.2018 | 285,00 mln. PGK |
1.3.2019 | 119,00 mln. PGK |
1.6.2019 | 820,00 mln. PGK |
1.12.2019 | 278,00 mln. PGK |
1.3.2020 | 547,00 mln. PGK |
1.9.2020 | 126,70 mln. PGK |
1.12.2020 | 110,40 mln. PGK |
1.9.2021 | 352,70 mln. PGK |
1.3.2022 | 1,10 mld. PGK |
1.6.2022 | 3,60 mln. PGK |
1.9.2022 | 453,10 mln. PGK |
Välisdirektinvesteering Ajalugu
Kuupäev | Väärtus |
---|---|
1.9.2022 | 453,1 mln. PGK |
1.6.2022 | 3,6 mln. PGK |
1.3.2022 | 1,102 mld. PGK |
1.9.2021 | 352,7 mln. PGK |
1.12.2020 | 110,4 mln. PGK |
1.9.2020 | 126,7 mln. PGK |
1.3.2020 | 547 mln. PGK |
1.12.2019 | 278 mln. PGK |
1.6.2019 | 820 mln. PGK |
1.3.2019 | 119 mln. PGK |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Välisdirektinvesteering
Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
---|---|---|---|
🇵🇬 Ekspordid | 10,429 mld. PGK | 11,833 mld. PGK | Kvartal |
🇵🇬 Impordid | 2,48 mld. PGK | 2,064 mld. PGK | Kvartal |
🇵🇬 Jooksevkonto | 3,49 mld. PGK | 8,317 mld. PGK | Kvartal |
🇵🇬 Jooksevkonto suhe SKPsse | 16,1 % of GDP | 22,1 % of GDP | Aastane |
🇵🇬 Kapitalivood | 3,703 mld. PGK | 7,709 mld. PGK | Kvartal |
🇵🇬 Kauplemisbilanss | 7,949 mld. PGK | 9,769 mld. PGK | Kvartal |
🇵🇬 Kullavarud | 1,33 Tonnes | 1,33 Tonnes | Kvartal |
🇵🇬 Terrorismiindeks | 0 Points | 0 Points | Aastane |
🇵🇬 Toornafta tootmine | 31 BBL/D/1K | 31 BBL/D/1K | Kuus |
Makrolehed teistele riikidele Austraalia
Mis on Välisdirektinvesteering?
Välisinvesteeringud, tuntud ka kui välisdirektinvesteeringud (FDI), on kaasaegses maailmamajanduses üks peamisi majanduskasvu ja globaliseerumise tegureid. Meie professionaalne veebisait Eulerpool, mis keskendub makroökonoomiliste andmete kuvamisele, püüab pakkuda põhjalikku ülevaadet erinevatest majandusnäitajatest, sealhulgas FDI-st. Käesolev tekst süveneb välisdirektinvesteeringute teemasse, selgitades selle erinevaid aspekte, eeliseid ja mõju, eriti Eesti majandusele. Välisdirektinvesteeringud on kapitali liikumine ühest riigist teise, mille eesmärgiks on pikaajaline huvide omamine ja kontroll vastuvõtva riigi ettevõtetes. Välisinvestorid võivad investeerida erinevatesse sektoritesse nagu tootmine, teenused, põllumajandus ja kinnisvara. Peamiselt jagatakse välisdirektinvesteeringud kahte suurde kategooriasse: nn rohevälisinvesteeringud (greenfield investments) ja ühinemis- ning ülevõtmisinvesteeringud (mergers and acquisitions). Rohevälisinvesteeringud tähendavad täiesti uute ettevõtete või tööstusrajatiste rajamist, samas kui ühinemis- ja ülevõtmisinvesteeringud tähendavad olemasolevate ettevõtete omandamist või liitumist nendega. Eesti majandus on läbi aastate püüdnud võita välisinvestorite usaldust atraktiivse investeerimiskeskkonna loomise kaudu. Eesti valitsus on kehtestanud erinevaid poliitikaid, mis soodustavad välisinvesteeringute sisenejaid, sealhulgas madalad ettevõtte tulumaksumäärad, hästi arendatud infrastruktuur ja kõrgelt haritud tööjõud. Näiteks Eesti äritegevuse lihtsus, tänu e-residentsuse programmile ja digitaalsele infrastruktuurile, on tõmmanud ligi välisinvestoreid, kes soovivad oma äritegevust laiendada Euroopas. Välisdirektinvesteeringute eeliste loetelu Eesti kontekstis on pikk. Esiteks aitab FDI tuua riiki sisse uut kapitali ja rahastada kohalikke ettevõtteid. See võimaldab Eesti ettevõtetel laieneda, luua uusi töökohti ja suurendada tootlikkust. Teiseks aitab FDI kaasa tehnoloogia ja oskusteabe üleandmisele. Välisinvestorite kaasamine võimaldab kohalikel ettevõtetel võtta kasutusele uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi ja tõsta oma rahvusvahelist konkurentsivõimet. Kolmandaks aitab FDI mitmekesistada majandust. Viimastel aastatel on Eestis kasvanud investeeringud innovatsiooni ja tehnoloogia sektoris, mis aitavad liikuda traditsioonilistelt majandusharudelt kõrgema lisandväärtusega tegevusaladele. Kõigil positiivsetel aspektidel on ka oma varjuküljed. Välisinvesteeringute sisenemisel võib mõningatel juhtudel tekkida oht kohalike ettevõtete üleostmiseks ja rahvuslike huvide periodiseerimiseks. Üldiselt on aga tõestatud, et koos õigete regulatsioonide ja valitsuse poliitikatega saab neid negatiivseid mõjusid leevendada. Eestil on olnud mitmeid märkimisväärseid edulugusid välisinvesteeringute osas. Näiteks Skandinaavia suurkontsernid on investeerinud Eesti telekommunikatsiooni sektorisse, tuues kaasa olulise kasvu ning parandades teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Samuti on Eestis erinevad rahvusvahelised tehnoloogiaettevõtted, näiteks TransferWise ja Skype, saavutanud märkimisväärset edu, aidates kaasa Eesti kui tehnoloogilise innovatsioonikeskuse mainesse. Need ettevõtted mitte ainult ei rahasta kohalikke tehnoloogiaprojekte, vaid õpetavad ka uusi ettevõtjaid ja edendavad rahvusvahelist koostööd. Välisdirektinvesteeringute mõju ei piirdu üksnes ettevõtetasandiga. Laiemalt võib nentida, et FDIl on positiivne mõju kogu majandusele, sealhulgas majanduskasvule ja riigi positsioonile rahvusvahelises majanduses. Kasvav investeerimine Eestisse aitab tugevdada riiklikku infrastruktuuri, suurendada eksporti ja vähendada sõltuvust üksikutest majandussektoritest. Tulevikuperspektiivist vaadates on oluline, et Eesti jätkaks välisinvesteeringute soodustamist ja arendaks koostööd rahvusvaheliste investoritega. Peamiseks prioriteediks peaks olema innovatsiooni ja teadusmahuka majanduse arendamine. See võiks hõlmata teadus- ja arendustegevuse toetamist, tehnoloogiliste start-up'ide kasvu edendamist ja haridussüsteemi kohandamist vastavalt modernsete ettevõtlusvajadustega. Riiklikud strateegiad peaksid keskenduma ka investeerimiskeskkonna pidevale parendamisele ning korruptsiooni ja bürokraatia vähendamisele. Kokkuvõttes võib öelda, et välisdirektinvesteeringud mängivad määravat rolli Eesti majanduse arengus ja on üheks peamiseks mootoriks, mis viib kaasaegse riigi konkurentsivõime edasi. Eulerpooli veebisaidil püüame pakkuda kõiki vajalikke andmeid ja analüüse, mis aitavad investoritel teha informeeritud otsuseid. Välisinvesteeringute jälgimine ja nende mõju hindamine on olulised, et saavutada jätkusuutlik majanduskasv ja kindlustada Eesti tulevikku maailmamajanduses.