Tee oma elu parimad investeeringud
Alates 2 eurost kindlustatud Leedu Turismitulud
Aktsia hind
Praegune Turismitulud väärtus Leedu on 389,2 mln. EUR. Turismitulud Leedu tõusis 389,2 mln. EUR seisuga 1.9.2023, olles 1.6.2023 olnud 198,4 mln. EUR. Perioodil 1.3.2007 kuni 1.12.2023 oli SKP keskmine väärtus Leedu 170,61 mln. EUR. Kõigi aegade kõrgeim tase saavutati 1.9.2023 väärtusega 389,20 mln. EUR, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.3.2021 väärtusega 25,00 mln. EUR.
Turismitulud ·
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
Turismisissetulekud | |
---|---|
1.3.2007 | 91,30 mln. EUR |
1.6.2007 | 126,50 mln. EUR |
1.9.2007 | 173,20 mln. EUR |
1.12.2007 | 116,70 mln. EUR |
1.3.2008 | 74,10 mln. EUR |
1.6.2008 | 146,70 mln. EUR |
1.9.2008 | 226,80 mln. EUR |
1.12.2008 | 86,40 mln. EUR |
1.3.2009 | 57,20 mln. EUR |
1.6.2009 | 98,90 mln. EUR |
1.9.2009 | 157,10 mln. EUR |
1.12.2009 | 76,70 mln. EUR |
1.3.2010 | 63,70 mln. EUR |
1.6.2010 | 116,00 mln. EUR |
1.9.2010 | 185,60 mln. EUR |
1.12.2010 | 91,20 mln. EUR |
1.3.2011 | 98,80 mln. EUR |
1.6.2011 | 180,50 mln. EUR |
1.9.2011 | 225,90 mln. EUR |
1.12.2011 | 134,50 mln. EUR |
1.3.2012 | 103,90 mln. EUR |
1.6.2012 | 183,70 mln. EUR |
1.9.2012 | 257,70 mln. EUR |
1.12.2012 | 154,40 mln. EUR |
1.3.2013 | 105,50 mln. EUR |
1.6.2013 | 198,30 mln. EUR |
1.9.2013 | 273,40 mln. EUR |
1.12.2013 | 164,80 mln. EUR |
1.3.2014 | 111,60 mln. EUR |
1.6.2014 | 204,40 mln. EUR |
1.9.2014 | 284,80 mln. EUR |
1.12.2014 | 168,00 mln. EUR |
1.3.2015 | 117,00 mln. EUR |
1.6.2015 | 195,00 mln. EUR |
1.9.2015 | 281,40 mln. EUR |
1.12.2015 | 174,40 mln. EUR |
1.3.2016 | 123,70 mln. EUR |
1.6.2016 | 203,80 mln. EUR |
1.9.2016 | 287,30 mln. EUR |
1.12.2016 | 191,50 mln. EUR |
1.3.2017 | 141,20 mln. EUR |
1.6.2017 | 225,10 mln. EUR |
1.9.2017 | 297,80 mln. EUR |
1.12.2017 | 207,40 mln. EUR |
1.3.2018 | 155,80 mln. EUR |
1.6.2018 | 248,20 mln. EUR |
1.9.2018 | 332,30 mln. EUR |
1.12.2018 | 219,10 mln. EUR |
1.3.2019 | 162,80 mln. EUR |
1.6.2019 | 260,70 mln. EUR |
1.9.2019 | 330,60 mln. EUR |
1.12.2019 | 223,80 mln. EUR |
1.3.2020 | 154,20 mln. EUR |
1.6.2020 | 28,00 mln. EUR |
1.9.2020 | 135,70 mln. EUR |
1.12.2020 | 33,60 mln. EUR |
1.3.2021 | 25,00 mln. EUR |
1.6.2021 | 44,20 mln. EUR |
1.9.2021 | 187,90 mln. EUR |
1.12.2021 | 112,00 mln. EUR |
1.3.2022 | 99,90 mln. EUR |
1.6.2022 | 162,10 mln. EUR |
1.9.2022 | 360,10 mln. EUR |
1.12.2022 | 188,40 mln. EUR |
1.3.2023 | 167,70 mln. EUR |
1.6.2023 | 198,40 mln. EUR |
1.9.2023 | 389,20 mln. EUR |
Turismitulud Ajalugu
Kuupäev | Väärtus |
---|---|
1.9.2023 | 389,2 mln. EUR |
1.6.2023 | 198,4 mln. EUR |
1.3.2023 | 167,7 mln. EUR |
1.12.2022 | 188,4 mln. EUR |
1.9.2022 | 360,1 mln. EUR |
1.6.2022 | 162,1 mln. EUR |
1.3.2022 | 99,9 mln. EUR |
1.12.2021 | 112 mln. EUR |
1.9.2021 | 187,9 mln. EUR |
1.6.2021 | 44,2 mln. EUR |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Turismitulud
Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
---|---|---|---|
🇱🇹 Ekspordid | 3,212 mld. EUR | 3,092 mld. EUR | Kuus |
🇱🇹 Impordid | 3,361 mld. EUR | 3,516 mld. EUR | Kuus |
🇱🇹 Jooksevkonto | 282,1 mln. EUR | −30,7 mln. EUR | Kuus |
🇱🇹 Jooksevkonto suhe SKPsse | 1,9 % of GDP | −5,5 % of GDP | Aastane |
🇱🇹 Kapitalivood | 361,1 mln. EUR | 318,79 mln. EUR | Kuus |
🇱🇹 Kauplemisbilanss | 409,9 mln. EUR | −286 mln. EUR | Kuus |
🇱🇹 Kullavarud | 5,82 Tonnes | 5,82 Tonnes | Kvartal |
🇱🇹 Maagaasiimport | 12 035 Terajoule | 9707 Terajoule | Kuus |
🇱🇹 Terrorismiindeks | 0,059 Points | 0,508 Points | Aastane |
🇱🇹 Turistide saabumised | 296 600 | 507 800 | Kvartal |
🇱🇹 Ülekanded | 192,14 mln. EUR | 222,05 mln. EUR | Kvartal |
🇱🇹 Välisriikide otseinvesteeringud | −67,44 mln. EUR | 743,08 mln. EUR | Kvartal |
🇱🇹 Välisvõlg SKP suhtes | 71 % of GDP | 68 % of GDP | Kvartal |
🇱🇹 Välisvõlg. | 49,233 mld. EUR | 47,498 mld. EUR | Kvartal |
Makrolehed teistele riikidele Euroopa
- 🇦🇱Albaania
- 🇦🇹Austria
- 🇧🇾Valgevene
- 🇧🇪Belgia
- 🇧🇦Bosnia ja Hertsegoviina
- 🇧🇬Bulgaaria
- 🇭🇷Horvaatia
- 🇨🇾Küpros
- 🇨🇿Tšehhi Vabariik
- 🇩🇰Taani
- 🇪🇪Eesti
- 🇫🇴Fääri saared
- 🇫🇮Soome
- 🇫🇷Prantsusmaa
- 🇩🇪Saksamaa
- 🇬🇷Kreeka
- 🇭🇺Ungari
- 🇮🇸Island
- 🇮🇪Iirimaa
- 🇮🇹Itaalia
- 🇽🇰Kosovo
- 🇱🇻Läti
- 🇱🇮Liechtenstein
- 🇱🇺Luksemburg
- 🇲🇰Põhja-Makedoonia
- 🇲🇹Malta
- 🇲🇩Moldova
- 🇲🇨Monaco
- 🇲🇪Montenegro
- 🇳🇱Madalmaad
- 🇳🇴Norra
- 🇵🇱Poola
- 🇵🇹Portugal
- 🇷🇴Rumeenia
- 🇷🇺Venemaa
- 🇷🇸Serbia
- 🇸🇰Slovakkia
- 🇸🇮Sloveenia
- 🇪🇸Hispaania
- 🇸🇪Rootsi
- 🇨🇭Šveits
- 🇺🇦Ukraina
- 🇬🇧Ühendkuningriik
- 🇦🇩Andorra
Mis on Turismitulud?
Turismitulud on üks olulisemaid makromajanduslikke näitajaid, mis mõõdab riigi või piirkonna turismisektorist saadud tulu. Turism on paljudes riikides, sealhulgas Eestis, üks olulisemaid majanduse valdkondi, pakkudes töökohti ja majanduslikku kasvu. Eulerpool, kui makromajanduslike andmete kuvamisele spetsialiseerunud professionaalne veebisait, on uhke, et saab pakkuda detailselt ja täpset teavet turismitulude kohta. Turismitulude näitaja mõõdab tulusid, mis on saadud turistidelt, sealhulgas kulutused majutusele, transpordile, toidule ja meelelahutusele. Turistideks loetakse nii välisturiste kui ka siseturiste, kes reisivad ja kulutavad raha koduriigi erinevates piirkondades. Eestis on turismitulud oluliseks majandusnäitajaks, kuna need mõjutavad positiivselt nii kohalikku kogukonda kui ka riigi majandust tervikuna. Eesti turismitulu allikateks on peamiselt hotellid ja muud majutuskohad, restoranid, kohvikud, meelelahutusasutused ning transporditeenused. Lisaks turismitööstuse otsestele tuludele aitavad need valdkonnad kaasa ka kaudsete tulude genereerimisele, näiteks põllumajanduses ja jaekaubanduses. Turismisektor pakub tööhõivet suurele osale elanikkonnast, alates hotellitöötajatest kuni giidide ja transporditeenuste pakkujateni. Eulerpoolil on rõõm pakkuda oma kasutajatele selget ja üksikasjalikku teavet turismitulude kohta, sealhulgas ajaloolisi andmeid, hetkeolukorra analüüse ja tulevikuennustusi. Meie andmebaasis on olemas kõik vajalikud näitajad ja andmed, et analüüsida turismitulude trende nii riiklikul kui ka regionaalsel tasandil. Eestis suureneb turismitulu järjepidevalt, kuna riik on muutumas üha atraktiivsemaks reisisihtkohaks. Eesti tuntud ajaloolised linnad, looduskaunid paigad ja kultuurilised sündmused meelitavad üha rohkem väliskülalisi. Turismitalude, spaade ja kuurortide populaarsus on kasvanud, pakkudes mitmekesist ja kõrge kvaliteediga teenust. Seetõttu on hädavajalik, et oleks olemas täpsed ja ajakohased andmed turismitulude kohta, et analüüsida nende mõju majandusele ning teha informeeritud otsuseid tulevikus. Turismitulu mõjutavad mitmed faktorid, nagu hooajalisus, riiklikud ja rahvusvahelised trendid, majanduspoliitika ja isegi looduskatastroofid. COVID-19 pandeemia on hea näide sellest, kuidas välised tegurid võivad turismitulusid oluliselt mõjutada. Pandeemia ajal langesid turismitulud järsult, kuna piirangud ja reisipiirangud vähendasid reisijate arvu. Siiski, kui piirangud leevendati, on näha taastumise märke ja turismitulud hakkasid taas kasvama. Erilist tähelepanu väärivad välisinvesteeringud Eesti turismisektoris. Välisinvestorite huvi on suurenenud, mis tõstab sektori konkurentsivõimet ja kvaliteeti. Välisinvesteeringud aitavad parandada taristut, luua uusi atraktsioone ja parandada olemasolevaid teenuseid, mis omakorda suurendab turismitulusid. Eulerpooli andmed turismitulude kohta võimaldavad kasutajatel jälgida turismitööstuse arengut ja trende. Meie andmebaas hõlmab nii ajaloolisi kui ka hetkeandmeid, andes tervikliku ülevaate turismitulude muutustest ajas. Näiteks saab võrrelda eri aastate turismitulusid, analüüsida hooajalisust ja tuvastada pikaajalisi trende. Lisaks üldisele turismitulu analüüsile pakub Eulerpool ka sectoripõhist jaotust. Võimalik on välja selgitada, millised valdkonnad toovad kõige rohkem tulu ja millised on kõige kiiremini kasvavad sektorid. Näiteks võib analüüs näidata, et spaade ja wellness-keskuste tulud kasvavad kiiremini kui majutusasutuste tulud. Selline detailne teave aitab ettevõtjatel ja poliitikakujundajatel teha informeeritud otsuseid ja strateegiaid. Euleri võrgustikus olevate andmete abil saab tuvastada ka olulisi tegureid, mis turismitulusid mõjutavad. Näiteks võib olla huvitav näha, kuidas sõlmpunktide, näiteks Tallinna ja Tartu lennujaamade reisijate arv ja teenindamise kvaliteet mõjutab turismitulusid. Lisaks võib analüüs näidata, kuidas rahvusvahelised sündmused, nagu suured spordi- või kultuuriüritused, võivad tuua kaasa ajutise, kuid märkimisväärse tulude kasvu. Eesti turismitulu analüüs Eulerpoolis võimaldab järgida ka konkurentsipositsiooni piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasemel. Võrreldes Eestit teiste Euroopa riikidega, on võimalik näha, kuidas Eesti positsioon turismitulusid silmas pidades ajas muutub. Konkurentsipositsiooni analüüs annab selge pildi sellest, millised strateegiad ja investeeringud suudavad parandada Eesti konkurentsivõimet turismivaldkonnas. Turism on keeruline valdkond, mis hõlmab paljusid aspekte ja on tundlik erinevate majanduslike, poliitiliste ja keskkonnaprobleemide suhtes. Seetõttu on kriitiline, et andmed turismitulude kohta oleksid täpsed ja ajakohased. Eulerpool püüab pakkuda oma kasutajatele kõige täpsemat ja ajakohasemat teavet, et aidata paremini mõista turismitulude dünaamikat ja nende mõju majandusele. Kokkuvõttes on turismitulud oluline makromajanduslik näitaja, mis mõjutab suuresti Eesti majandust ja heaolu. Eulerpool püüab pakkuda põhjalikke ja täpseid andmeid turismitulude kohta, et aidata ettevõtjatel, poliitikakujundajatel ja teadlastel teha informeeritud otsuseid ja strateegiaid. Oluline on mõista, et turismitulud ei mõjuta ainult turismisektorit, vaid ka laiemat majandust, pakkudes tööhõivet, toetades kohalikke ettevõtteid ja kasvatades riigi tulusid. Turismitulude analüüs aitab kaasa majanduse paremale mõistmisele ja võimaldab teha teadlikke otsuseid tulevikuks.