Tee oma elu parimad investeeringud
Alates 2 eurost kindlustatud Läti Arstid
Aktsia hind
Praegune väärtus Arstid Läti on 3,4 per 1000 people. Arstid Läti tõusis 3,4 per 1000 people 1.12.2021, pärast seda kui see oli 3,38 per 1000 people 1.12.2020. Perioodil 31.12.1989 kuni 31.12.2021 oli Läti keskmine SKP 3,27 per 1000 people. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 31.12.1991 3,76 per 1000 people, samas kui madalaim väärtus registreeriti 31.12.1995 2,98 per 1000 people.
Arstid ·
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
Arstid | |
---|---|
1.12.1990 | 3,69 per 1000 people |
1.12.1991 | 3,76 per 1000 people |
1.12.1992 | 3,36 per 1000 people |
1.12.1993 | 3,07 per 1000 people |
1.12.1994 | 3,06 per 1000 people |
1.12.1995 | 2,98 per 1000 people |
1.12.1996 | 2,99 per 1000 people |
1.12.1997 | 3,22 per 1000 people |
1.12.1998 | 3,13 per 1000 people |
1.12.1999 | 3,25 per 1000 people |
1.12.2000 | 3,27 per 1000 people |
1.12.2001 | 2,99 per 1000 people |
1.12.2002 | 3,08 per 1000 people |
1.12.2003 | 3,10 per 1000 people |
1.12.2004 | 3,18 per 1000 people |
1.12.2005 | 3,24 per 1000 people |
1.12.2006 | 3,05 per 1000 people |
1.12.2007 | 3,16 per 1000 people |
1.12.2008 | 3,27 per 1000 people |
1.12.2009 | 3,21 per 1000 people |
1.12.2010 | 3,28 per 1000 people |
1.12.2011 | 3,36 per 1000 people |
1.12.2012 | 3,39 per 1000 people |
1.12.2013 | 3,40 per 1000 people |
1.12.2014 | 3,38 per 1000 people |
1.12.2015 | 3,36 per 1000 people |
1.12.2016 | 3,37 per 1000 people |
1.12.2017 | 3,44 per 1000 people |
1.12.2018 | 3,35 per 1000 people |
1.12.2019 | 3,31 per 1000 people |
1.12.2020 | 3,38 per 1000 people |
1.12.2021 | 3,40 per 1000 people |
Arstid Ajalugu
Kuupäev | Väärtus |
---|---|
1.12.2021 | 3,4 per 1000 people |
1.12.2020 | 3,38 per 1000 people |
1.12.2019 | 3,31 per 1000 people |
1.12.2018 | 3,35 per 1000 people |
1.12.2017 | 3,44 per 1000 people |
1.12.2016 | 3,37 per 1000 people |
1.12.2015 | 3,36 per 1000 people |
1.12.2014 | 3,38 per 1000 people |
1.12.2013 | 3,4 per 1000 people |
1.12.2012 | 3,39 per 1000 people |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Arstid
Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
---|---|---|---|
🇱🇻 haiglad | 31,57 mln. per one people | 31,87 mln. per one people | Aastane |
🇱🇻 Haiglavoodid | 5,16 per 1000 people | 5,29 per 1000 people | Aastane |
🇱🇻 Intensiivravi voodid | 3,09 per 1000 people | 3,22 per 1000 people | Aastane |
🇱🇻 meditsiiniõed | 4,19 per 1000 people | 4,4 per 1000 people | Aastane |
Makrolehed teistele riikidele Euroopa
- 🇦🇱Albaania
- 🇦🇹Austria
- 🇧🇾Valgevene
- 🇧🇪Belgia
- 🇧🇦Bosnia ja Hertsegoviina
- 🇧🇬Bulgaaria
- 🇭🇷Horvaatia
- 🇨🇾Küpros
- 🇨🇿Tšehhi Vabariik
- 🇩🇰Taani
- 🇪🇪Eesti
- 🇫🇴Fääri saared
- 🇫🇮Soome
- 🇫🇷Prantsusmaa
- 🇩🇪Saksamaa
- 🇬🇷Kreeka
- 🇭🇺Ungari
- 🇮🇸Island
- 🇮🇪Iirimaa
- 🇮🇹Itaalia
- 🇽🇰Kosovo
- 🇱🇮Liechtenstein
- 🇱🇹Leedu
- 🇱🇺Luksemburg
- 🇲🇰Põhja-Makedoonia
- 🇲🇹Malta
- 🇲🇩Moldova
- 🇲🇨Monaco
- 🇲🇪Montenegro
- 🇳🇱Madalmaad
- 🇳🇴Norra
- 🇵🇱Poola
- 🇵🇹Portugal
- 🇷🇴Rumeenia
- 🇷🇺Venemaa
- 🇷🇸Serbia
- 🇸🇰Slovakkia
- 🇸🇮Sloveenia
- 🇪🇸Hispaania
- 🇸🇪Rootsi
- 🇨🇭Šveits
- 🇺🇦Ukraina
- 🇬🇧Ühendkuningriik
- 🇦🇩Andorra
Mis on Arstid?
Meditsiiniliste arstide kategooria on üks tähtsamaid ja mõjukamaid makroökonoomilisi sektoreid igas majanduses. Eulerpool, olles juhtiv makroökonoomiliste andmete kuvamise veebileht, tunnustab meditsiinitöötajate ja tervishoiusüsteemi olulist rolli. Käesolevas kirjelduses keskendume Eesti meditsiiniliste arstide professionaalse kategooria ülevaatele, hõlmates nende majanduslikku mõju, tööturgu, haridust ja tööjõuvajadusi, samuti nende panust tervishoiusüsteemi ja ühiskonda tervikuna. Meditsiinilised arstid moodustavad tervishoiusektori tuuma, pakkudes elutähtsaid teenuseid, mis mõjutavad otseselt rahva tervist ja heaolu. Eestis, nagu ka mujal maailmas, on arstid mitmesuguste spetsialiseerumisaladega, sealhulgas üldarstid, kirurgid, kardioloogid, neuroloogid, pediaatrid ja paljud teised. Iga spetsialiseerumisala esindajad mängivad olulist rolli konkreetsete terviseprobleemide lahendamisel ja patsientide ravi koordineerimisel. Meditsiinitöötajad on seotud pika ja intensiivse haridusprotsessiga, mis algab bakalaureuseõppest meditsiinikoolis ja kulmineerub erialase haridusega. Eestis läbivad arstid pärast kuueaastast ülikooliõpet residentuuri, mis katab spetsialiseerumise ja praktilise oskuste omandamise. See hariduslik teekond on äärmiselt oluline, tagades, et arstid omandavad vajalikud teadmised ja oskused, et osutada kvaliteetset ja ohutut arstiabi. Eesti meditsiinisüsteemi regulaarselt analüüsides ja ajakohastades tagab riik, et tervishoiusüsteem vastab rahva vajadustele ja rahvusvahelistele standarditele. Eulerpooli andmebaasis kajastuvad erinevad makroökonoomilised näitajad, mis viitavad meditsiinitöötajate arvule, nende palkadele, nõudlusele ja pakkumisele tööturul, samuti tervishoiukulutustele. Need andmed on kriitilise tähtsusega nii tervishoiupoliitika kujundamisel kui ka tervishoiusektori strateegilisel juhtimisel. Meditsiiniliste arstide töötingimusi ja -võimalusi mõjutavad mitmed faktorid, sealhulgas tehnoloogia areng, tervishoiupoliitika muutused, demograafilised trendid ja majanduslikud tingimused. Digitaliseerimine ja e-tervise lahenduste integreerimine on oluliselt muutnud arstide tööprotsesse, võimaldades paremat juurdepääsu patsientide andmetele ja efektiivsemat suhtlemist nii patsientide kui ka meditsiinipersonali vahel. Samuti on oluline märgata, kuidas rahvastiku vananemine suurendab nõudlust teatud spetsialiseerumisaladel, eriti geriaatria ja krooniliste haiguste ravi valdkonnas. Töönõudluse ja -pakkumise tasakaal on tervishoiusektoris püsiv väljakutse. Eestis on viimastel aastatel täheldatud arstide puudust mitmetes piirkondades, eriti maapiirkondades. See on toonud esile vajaduse arutada tervishoiutöötajate regionaliseerimise ja tööjõu liikumise soodustamise teemasid. Poliitikakujundajad peavad võtma arvesse erinevaid motiveerivaid tegureid, sealhulgas töötasud, elamistingimused, professionaalsed arenguvõimalused ja töökoormus, et tagada arstide ühtlasem jaotumine üle terve riigi. Arstide palkade küsimus on samuti oluline makroökonoomiline tegur. Eestis püütakse hoida konkurentsivõimelist palgataset, et meelitada ja hoida kvalifitseeritud spetsialiste. Palkade määramine sõltub tihti haridustasemest, töökogemusest, spetsialiseerumisest ja töökoormusest. Lisaks põhipalga komponentidele hõlmab arstide sissetulek sageli ka lisatasusid, mille allikad võivad olla täiendav töö, koolituste läbiviimine ja teadustöö. Meditsiiniliste arstide panust ei saa mõõta ainult majandusnäitajates. Nende töö on otseselt seotud inimeste elukvaliteedi ja eluea parandamisega. Tervishoiusüsteem, kus töötavad pühendunud ja kõrge kvalifikatsiooniga arstid, aitab kaasa ühiskonna tervise paranemisele ja sotsiaalsele stabiilsusele. Meditsiinitöötajate poolt tehtav töö toob kaasa pikemaajalisi positiivseid mõjusid, sealhulgas tervisekulude vähenemist, tööjõu produktiivsuse suurenemist ja üldise elukvaliteedi paranemist. Lisaks majanduslikele aspektidele tuleb arvestada ka arstide professionaalse ja moraalse vastutusega. Pühendunud arstide töö on sageli intensiivne ja stressirohke, nõudes pidevat enesetäiendamist ja kohanemist uute teaduslike avastuste ning tehnoloogiliste uuendustega. Sellise vastutuse ja pühendumise hindamine on oluline nii tervishoiusüsteemis osalejatele kui ka laiemale avalikkusele. Kokkuvõtlikult on meditsiiniliste arstide kategooria Eestis laiaulatuslik ja kompleksne valdkond, mis nõuab pidevat tähelepanu ja strateegilist juhtimist. Eulerpooli platvorm, mis võimaldab ligipääsu makroökonoomilistele andmetele, annab väärtusliku panuse tervishoiusektori analüüsimiseks ja arendamiseks. Meie eesmärk on pakkuda põhjalikku ja täpset teavet, et toetada otsuste tegemist ja edendada tervishoiusüsteemi efektiivset toimimist. Meditsiiniliste arstide roll ühiskonnas on hindamatu, ning nende panus rahva tervise ja majanduse tugevdamisel on mõõtmatu.