Läti Impordid
Kursus
Praegune Impordid väärtus Läti on 1,746 B EUR. Impordid Läti vähenes 1,746 B EUR peale 1.1.2026, pärast seda kui see oli 1,852 B EUR 1.12.2025. Perioodil 1.1.1993 kuni 1.12.2025 oli keskmine SKP Läti 832,93 M EUR. Kõigi aegade kõrgeim tase saavutati 1.8.2022 2,49 B EUR, samal ajal kui madalaim väärtus registreeriti 1.9.1993 52,50 M EUR.
macro_seo_summary_intro macro_seo_summary_downmacro_seo_summary_avgmacro_seo_summary_highmacro_seo_summary_low
Impordid
Impordid
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
Impordid Ajalugu
| Kuupäev | Väärtus |
|---|---|
| 1,746 B EUR | |
| 1,852 B EUR | |
| 1,877 B EUR | |
| 2,155 B EUR | |
| 2,12 B EUR | |
| 1,789 B EUR | |
| 2,049 B EUR | |
| 1,883 B EUR | |
| 1,92 B EUR | |
| 1,962 B EUR |
Sarnased makronäitajad Impordid-le
Ekspordid
Igakuiselt
Jooksev konto
Igakuiselt
Jooksev konto SKP suhtes
Aastas
Kapitalivood
Kvartal
Kaubavahetuse bilants
Igakuiselt
Kullavarud
Kvartal
Maagaasiimport
Igakuiselt
Otsesed välismaised investeeringud
Igakuiselt
Terrorismi indeks
Aastas
Turisti saabumised
Igakuiselt
Väline võlg SKPga võrreldes
Kvartal
Välisvõlg
Kvartal
Impordid
Läti impordib masinaid ja seadmeid, kemikaale, kütuseid ja sõidukeid. Peamised impordipartnerid on Leedu, Saksamaa, Venemaa, Poola ja Eesti.
Makroleheküljed teistele riikidele Euroopa
Mis on Impordid?
Eulerpool on teie usaldusväärne allikas makromajanduslike andmete osas, pakkudes põhjalikke ülevaateid ja analüüse erinevate makroökonoomika kategooriate kohta, sealhulgas ka imporditegevuse kohta. Imports on kriitiline komponent riikide majanduses, mõjutades nii kaubandusbilanssi, valuutakursse kui ka majanduskasvu üldiselt. Impordi analüüs ning selle rolli mõistmine makromajanduses on seetõttu äärmiselt oluline, pakkudes väärtuslikke teadmisi poliitikakujundajatele, ettevõtetele ja investoritele. Impordi mõiste all mõistetakse kaupade ja teenuste sissevedu riiki välismaalt. Imports mängib olulist rolli riigi majanduse arendamisel, võimaldades tarbijatel ja ettevõtetel juurdepääsu kaupadele ja teenustele, mida kohalikus tootmises ei toodeta või mille tootmine on oluliselt kulukam kui teistes riikides. Oluline on märkida, et imporditegevus ei puuduta ainult kaupade sissevedu, vaid hõlmab ka teenuste importi, nagu näiteks finantsteenuste, konsultatsiooniteenuste või IT-teenuste sisseostmine välismaalt. Riigi kaubandusbilanss, mis kujutab endast ekspordi ja impordi vahelist saldo, on üks peamisi indikaatoreid, mida kasutatakse majanduse tervise hindamisel. Kui riik impordib rohkem kui ekspordib, tekib kaubandusdefitsiit, mis võib kaasa tuua negatiivseid mõjusid, nagu suurenemine välisvõlgades või surve riigi valuutakursi langusele. Samas, kui riik suudab eksportida rohkem kui importida, tekib kaubandusülejääk, mis võib toetada majanduskasvu ja tugevdada riigi valuutat. Imporditegevusel on otsene mõju ka tarbijahindadele ja inflatsioonile. Kui riik sõltub suurel määral impordist, võivad imporditavate kaupade ja teenuste hinnakõikumised otseselt mõjutada tarbijahindade taset. Näiteks, kui imporditavate kaupade hinnad tõusevad rahvusvahelistel turgudel, võib see viia hindade tõusuni ka koduturul, põhjustades inflatsiooni kasvu. Seetõttu on oluline jälgida mitte ainult impordi mahtu, vaid ka selle struktuuri ja hindasid. Lisaks tarbijahindadele mõjutab imports ka ettevõtete tootmiskulusid. Paljud ettevõtted sõltuvad oma tootmisprotsessis imporditud toorainetest, komponentidest või seadmetest. Näiteks, autotööstus võib sõltuda imporditud mootoriosadest või elektroonikaseadmetest. Seetõttu võivad muutused impordi hindades või kättesaadavuses oluliselt mõjutada ettevõtete tootmiskulusid ja seeläbi ka nende konkurentsivõimet nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel turul. Impordi osakaalu suurenemine võib tähendada ka kohalike tootmisvõimaluste vähenemist või kadumist, mis võib omakorda suurendada sõltuvust välistarnijatest ja suurendada majanduslikke riske. Seetõttu on oluline leida tasakaal impordi ja kohaliku tootmise vahel, et tagada majanduse dünaamiline areng ning vähendada sõltuvust välisteguritest. Riiklikud poliitikad, mis toetavad kohalike tööstusharude arengut ja innovatsiooni, võivad aidata kaasa tasakaalu saavutamisele ja majanduse vastupanuvõime suurendamisele. Impordiga seotud riskide vähendamiseks ja võimaluste ärakasutamiseks on oluline, et riigid teeksid tihedat koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). Need organisatsioonid aitavad edendada avatud ja ausat kaubandust ning pakuvad tuge kriisiolukordades. Kaubanduslepingud ja tolliliidud on samuti olulised instrumendid, mis võivad aidata vähendada kaubandustõkkeid ja soodustada imporditegevust. Kokkuvõtteks võib öelda, et imporditegevus on majanduse lahutamatu osa, millel on kaugeleulatuvad mõjuvõimalused nii tarbijatele, ettevõtetele kui ka riigi majandusele tervikuna. Imports mõjutab kaubandusbilanssi, valuutakursse, tarbijahindu ja tootmiskulusid, seetõttu on selle põhjalik analüüs ning pidev jälgimine äärmiselt oluline. Eulerpool aitab teil olla kursis importi puudutavate suundumuste ja andmetega, pakkudes usaldusväärset ja põhjalikku teavet otsuste tegemiseks ja analüüside koostamiseks. Meie eesmärk on aidata teil mõista majanduse dünaamikat ja teha teadlikke otsuseid, mis toetavad teie finantsedu ja -stabiilsust.
Impordid Läti — FAQ
What is the current Impordid in Läti?
The current Impordid in Läti is 1,746 BEUR as of 1.1.2026.
How has the Impordid in Läti changed recently?
The Impordid in Läti decreased from 1,852 BEUR (1.12.2025) to 1,746 BEUR (1.1.2026).
What is the all-time high for Impordid in Läti?
The all-time high for Impordid in Läti was 2,49 BEUR, recorded on 1.8.2022.
What is the all-time low for Impordid in Läti?
The all-time low for Impordid in Läti was 52,50 MEUR, recorded on 1.9.1993.
What is the historical average of Impordid in Läti?
The historical average of Impordid in Läti is 832,93 MEUR, calculated over the period from 1.1.1993 to 1.12.2025.
Where does the Impordid data for Läti come from?
The Impordid data for Läti is sourced from Central Statistical Bureau of Latvia and published on Eulerpool.