Tee oma elu parimad investeeringud
Alates 2 eurost kindlustatud Kirgiisia Väline võlg
Aktsia hind
Praegune Väline võlg väärtus Kirgiisia on 9,945 mld. USD. Väline võlg Kirgiisia suurenes 9,945 mld. USD kuupäeval 1.6.2023, pärast seda kui see oli 9,845 mld. USD kuupäeval 1.3.2023. Ajavahemikul 1.12.2003 kuni 1.9.2023 oli SKP keskmine väärtus Kirgiisia 6,48 mld. USD. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati kuupäeval 1.9.2023 suurusega 9,98 mld. USD, samas kui madalaim väärtus registreeriti kuupäeval 1.12.2003 suurusega 2,32 mld. USD.
Väline võlg ·
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
Välisvõlg. | |
---|---|
1.12.2003 | 2,32 mld. USD |
1.12.2004 | 2,48 mld. USD |
1.12.2005 | 2,44 mld. USD |
1.3.2006 | 2,41 mld. USD |
1.6.2006 | 2,63 mld. USD |
1.9.2006 | 2,58 mld. USD |
1.12.2006 | 2,75 mld. USD |
1.3.2007 | 3,28 mld. USD |
1.6.2007 | 3,48 mld. USD |
1.9.2007 | 3,62 mld. USD |
1.12.2007 | 4,22 mld. USD |
1.3.2008 | 3,80 mld. USD |
1.6.2008 | 4,01 mld. USD |
1.9.2008 | 4,01 mld. USD |
1.12.2008 | 4,21 mld. USD |
1.3.2009 | 4,22 mld. USD |
1.6.2009 | 4,56 mld. USD |
1.9.2009 | 4,91 mld. USD |
1.12.2009 | 4,82 mld. USD |
1.3.2010 | 4,92 mld. USD |
1.6.2010 | 4,61 mld. USD |
1.9.2010 | 4,86 mld. USD |
1.12.2010 | 4,91 mld. USD |
1.3.2011 | 4,92 mld. USD |
1.6.2011 | 5,24 mld. USD |
1.9.2011 | 5,32 mld. USD |
1.12.2011 | 5,55 mld. USD |
1.3.2012 | 5,69 mld. USD |
1.6.2012 | 5,69 mld. USD |
1.9.2012 | 5,94 mld. USD |
1.12.2012 | 5,98 mld. USD |
1.3.2013 | 5,94 mld. USD |
1.6.2013 | 6,32 mld. USD |
1.9.2013 | 6,56 mld. USD |
1.12.2013 | 6,83 mld. USD |
1.3.2014 | 6,82 mld. USD |
1.6.2014 | 7,06 mld. USD |
1.9.2014 | 7,35 mld. USD |
1.12.2014 | 7,40 mld. USD |
1.3.2015 | 7,03 mld. USD |
1.6.2015 | 7,03 mld. USD |
1.9.2015 | 7,11 mld. USD |
1.12.2015 | 7,70 mld. USD |
1.3.2016 | 7,89 mld. USD |
1.6.2016 | 8,08 mld. USD |
1.9.2016 | 7,86 mld. USD |
1.12.2016 | 7,87 mld. USD |
1.3.2017 | 7,91 mld. USD |
1.6.2017 | 7,91 mld. USD |
1.9.2017 | 8,07 mld. USD |
1.12.2017 | 8,16 mld. USD |
1.3.2018 | 7,97 mld. USD |
1.6.2018 | 8,06 mld. USD |
1.9.2018 | 8,10 mld. USD |
1.12.2018 | 8,14 mld. USD |
1.3.2019 | 8,29 mld. USD |
1.6.2019 | 8,44 mld. USD |
1.9.2019 | 8,34 mld. USD |
1.12.2019 | 8,42 mld. USD |
1.3.2020 | 8,27 mld. USD |
1.6.2020 | 8,61 mld. USD |
1.9.2020 | 8,70 mld. USD |
1.12.2020 | 8,74 mld. USD |
1.3.2021 | 8,70 mld. USD |
1.6.2021 | 8,74 mld. USD |
1.9.2021 | 8,88 mld. USD |
1.12.2021 | 9,06 mld. USD |
1.3.2022 | 9,14 mld. USD |
1.6.2022 | 8,91 mld. USD |
1.9.2022 | 9,23 mld. USD |
1.12.2022 | 9,74 mld. USD |
1.3.2023 | 9,84 mld. USD |
1.6.2023 | 9,95 mld. USD |
Väline võlg Ajalugu
Kuupäev | Väärtus |
---|---|
1.6.2023 | 9,945 mld. USD |
1.3.2023 | 9,845 mld. USD |
1.12.2022 | 9,744 mld. USD |
1.9.2022 | 9,225 mld. USD |
1.6.2022 | 8,908 mld. USD |
1.3.2022 | 9,137 mld. USD |
1.12.2021 | 9,062 mld. USD |
1.9.2021 | 8,88 mld. USD |
1.6.2021 | 8,743 mld. USD |
1.3.2021 | 8,696 mld. USD |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Väline võlg
Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
---|---|---|---|
🇰🇬 Ekspordid | 249,7 mln. USD | 203,3 mln. USD | Kuus |
🇰🇬 Impordid | 1,197 mld. USD | 1,266 mld. USD | Kuus |
🇰🇬 Jooksevkonto | −1,65 mld. USD | −2,104 mld. USD | Kvartal |
🇰🇬 Jooksevkonto suhe SKPsse | −42,1 % of GDP | −8 % of GDP | Aastane |
🇰🇬 Kauplemisbilanss | −947 mln. USD | −1,063 mld. USD | Kuus |
🇰🇬 Kullavarud | 21,57 Tonnes | 21,57 Tonnes | Kvartal |
🇰🇬 Turistide saabumised | 1,971 mln. | 1,34 mln. | Aastane |
🇰🇬 Ülekanded | 233,6 mln. USD | 225,1 mln. USD | Kuus |
🇰🇬 Välisriikide otseinvesteeringud | −147,2 mln. USD | −180,6 mln. USD | Kvartal |
Makrolehed teistele riikidele Aasia
- 🇨🇳Hiina
- 🇮🇳India
- 🇮🇩Indoneesia
- 🇯🇵Jaapan
- 🇸🇦Saudi Araabia
- 🇸🇬Singapur
- 🇰🇷Lõuna-Korea
- 🇹🇷Türgi
- 🇦🇫Afganistan
- 🇦🇲Armeenia
- 🇦🇿Aserbaidžaan
- 🇧🇭Bahrein
- 🇧🇩Bangladesh
- 🇧🇹Bhutan
- 🇧🇳Brunei
- 🇰🇭Kambodža
- 🇹🇱Ida-Timor
- 🇬🇪Gruusia
- 🇭🇰Hongkong
- 🇮🇷Iraan
- 🇮🇶Irak
- 🇮🇱Iisrael
- 🇯🇴Jordaania
- 🇰🇿Kasahstan
- 🇰🇼Kuveit
- 🇱🇦Laos
- 🇱🇧Liibanon
- 🇲🇴Macau
- 🇲🇾Malaisia
- 🇲🇻Maldiivid
- 🇲🇳Mongoolia
- 🇲🇲Myanmar
- 🇳🇵Nepal
- 🇰🇵Põhja-Korea
- 🇴🇲Oman
- 🇵🇰Pakistan
- 🇵🇸Palestiina
- 🇵🇭Filipiinid
- 🇶🇦Katar
- 🇱🇰Sri Lanka
- 🇸🇾Süüria
- 🇹🇼Taiwan
- 🇹🇯Tadžikistan
- 🇹🇭Tai 사회복지위원회
- 🇹🇲Turkmenistan
- 🇦🇪Araabia Ühendemiraadid
- 🇺🇿Usbekistan
- 🇻🇳Vietnam
- 🇾🇪Jeemen
Mis on Väline võlg?
Väline võlg, tuntud ka kui rahvusvaheline võlg, on üks olulisemaid makromajanduslikke näitajaid, mida majandusteadlased ja finantsanalüütikud jälgivad, et hinnata riigi majanduse tervislikkust ja stabiilsust. See mõiste viitab kogu rahastamisele, mida riigid võtavad laenuks välismaistelt allikatelt – see võib hõlmata pangalaene, võlakirju, arvelduskrediite ja muid krediidiinstrumendi liike. Väline võlg on oluline, sest see mõjutab riigi finantsstabiilisust, krediidireitingut ja lõpuks ka selle majanduskasvu potentsiaali. Eulerpoolis keskendume põhjalikult makromajanduslike andmete, sealhulgas välise võla näitajate, visualiseerimisele ja analüüsimisele, et aidata valitsustel, ettevõtetel ja investoritel teha teadlikke otsuseid. Riikide välise võla struktuur ja dünaamika varieeruvad märkimisväärselt. Arengumaades võib väline võlg olla üksikisikute ja ettevõtete laenatud rahastamise peamine allikas. Seda seetõttu, et sisemised finantsturud on sageli alaarenenud ja ettevõtted ei suuda sealt rahastust hankida. Arengumaade valitsused võivad samuti kasutada välist võlga, et rahastada suuri infrastruktuuriprojekte või katta eelarvedefitsiiti. Samas arenenud riikides võib väline võlg olla pigem väljakujunenud finantsturgude ja investorite tugev usaldusväärsuse tunnus. Välise võla mõistmine algab selle komponentide analüüsimisega. Väline võlg võib olla lühiajaline või pikaajaline, sõltuvalt laenutingimustest. Lühiajaline väline võlg tuleb tasuda ühe aasta jooksul, samal ajal kui pikaajalise võla tagasimakseperiood võib ulatuda mitmete aastakümneteni. Lühiajalise võla suur osakaal võib olla märk likviidsusprobleemidest, kuna see viitab vajadusele kiiresti suuri summasid tasuda. Pikaajaline väline võlg võib omakorda koormata tulevasi põlvkondi ja mõjutada pikaajalist finantsstabiilsust. Väline võlg ja selle teenindamise kulud võivad avaldada märkimisväärset mõju riigi eelarvele. Intressimaksed välisvõla eest võivad moodustada suure osa riigieelarvest, vähendades vahendeid, mida saaks kasutada siseriiklike programmide ja teenuste rahastamiseks. Eriti haavatavad on selle suhtes madala ja keskmise sissetulekuga riigid, kus võlatase võib olla kõrge, kuid maksevõime ja tulud on piiratud. Riigi välise võla analüüsimisel on oluline vaadelda ka selle suhtelist suurust võrreldes riigi sisemajanduse kogutoodangu ehk SKT-ga. Välisvõla/SKT suhe on levinud näitaja, mis aitab hinnata riigi võimet oma võlgu teenindada ja tagasi maksta. Kõrge välisvõla/SKT suhe võib vihjata majanduslikele probleemidele ja suurenenud riskile, et riik ei suuda oma võlakohustusi täita. Rahvusvaheliste organite, nagu Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ja Maailmapank, roll on kriitiline välise võla juhtimisel. Need institutsioonid pakuvad rahastamist ja tehnilist abi, et aidata riikidel oma võlgu hallata ja struktuurireforme ellu viia. Nad pakuvad ka laene ja rahastamisvahendeid, mille eesmärk on leevendada eelarveraskusi ja toetada majanduse stabiliseerimist. Väline võlg võib samuti mõjutada valuutakurssi ja makromajanduslikku tasakaalu. Kui riik peab välisvõla teenindamiseks ostma suuri summasid välisvaluutat, võib see suurendada nõudlust välisvaluuta järele ja põhjustada riigi oma valuuta nõrgenemist. Valuutakursi kõikumised võivad omakorda mõjutada riigi impordi- ja ekspordimahtusid, konkurentsivõimet ning inflatsiooni. Väline võlg ja selle juhtimine on tihedalt seotud ka poliitiliste teguritega. Valitsuste finantspoliitika, majandusreformid ja poliitiline stabiilsus võivad kõik mõjutada välisvõla suurust ja haldamise tõhusust. Poliitilised otsused, nagu suurte laenude võtmine või võlatagasimaksete ajatamine, võivad avaldada pikaajalist mõju majanduse tervisele ja usaldusväärsusele rahvusvahelistel finantsturgudel. Riikidevahelised võrdlused näitavad, et eksternne võlg võib varieeruda sõltuvalt mitmetest teguritest, sealhulgas majanduse suurusest, arenguastmest ja poliitikast. Näiteks USA-l, maailma suurima majandusega riigil, on väga suur väline võlg, kuid ka hästi arenenud kapitaliturud ja tugev majandus, mis võimaldab tal sellist võlakoormust hallata. Teisalt võivad väiksemad ja arenguriigid seista silmitsi suuremate väljakutsetega võlakoormuse haldamisel. Eulerpoolis pakume põhjalikke ja ajakohaseid andmeid välise võla kohta üle kogu maailma, võimaldades analüütikutel ja otsustajatel teha teadlikke finants- ja majandusalaseid otsuseid. Meie platvorm võimaldab kasutajatel jälgida välise võla trende, analüüsida ajaloolisi andmeid ja võrrelda riike, et saada terviklik ülevaade globaalsetest finantsturgudest ja majanduse tervisest. Kokkuvõtteks, väline võlg on keeruline ja mitmetahuline makromajanduslik näitaja, mis nõuab põhjalikku analüüsi ja mõistmist. See mõjutab riikide finantsstabiilsust, majanduskasvu ja rahvusvahelist usaldusväärsust. Eulerpool pühendub sellele, et pakkuda kõige põhjalikumaid ja usaldusväärsemaid andmeid, aidates seega kaasa informeeritud ja strateegiliste otsuste tegemisele.