Tee oma elu parimad investeeringud
Alates 2 eurost kindlustatud Kambodža Sõjalised kulutused
Aktsia hind
Praegune Sõjalised kulutused väärtus Kambodža on 618,7 mln. USD. Sõjalised kulutused Kambodža vähenesid 618,7 mln. USD 1.1.2022, pärast seda kui see oli 630,4 mln. USD 1.1.2021. Ajavahemikul 1.1.1986 kuni 1.1.2023 oli SKT Kambodža keskmiselt 198,38 mln. USD. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.1.2023 668,00 mln. USD, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.1.1986 0 USD.
Sõjalised kulutused ·
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
Sõjalised kulutused | |
---|---|
1.1.1990 | 29,10 mln. USD |
1.1.1991 | 43,30 mln. USD |
1.1.1992 | 62,30 mln. USD |
1.1.1993 | 44,60 mln. USD |
1.1.1994 | 107,30 mln. USD |
1.1.1995 | 123,10 mln. USD |
1.1.1996 | 113,60 mln. USD |
1.1.1997 | 103,40 mln. USD |
1.1.1998 | 83,30 mln. USD |
1.1.1999 | 88,20 mln. USD |
1.1.2000 | 81,00 mln. USD |
1.1.2001 | 70,80 mln. USD |
1.1.2002 | 65,20 mln. USD |
1.1.2003 | 67,50 mln. USD |
1.1.2004 | 69,20 mln. USD |
1.1.2005 | 71,00 mln. USD |
1.1.2006 | 75,90 mln. USD |
1.1.2007 | 79,00 mln. USD |
1.1.2008 | 82,60 mln. USD |
1.1.2009 | 136,60 mln. USD |
1.1.2010 | 167,90 mln. USD |
1.1.2011 | 192,20 mln. USD |
1.1.2012 | 217,30 mln. USD |
1.1.2013 | 243,50 mln. USD |
1.1.2014 | 278,00 mln. USD |
1.1.2015 | 325,20 mln. USD |
1.1.2016 | 382,20 mln. USD |
1.1.2017 | 458,30 mln. USD |
1.1.2018 | 543,20 mln. USD |
1.1.2019 | 595,40 mln. USD |
1.1.2020 | 621,30 mln. USD |
1.1.2021 | 630,40 mln. USD |
1.1.2022 | 618,70 mln. USD |
Sõjalised kulutused Ajalugu
Kuupäev | Väärtus |
---|---|
1.1.2022 | 618,7 mln. USD |
1.1.2021 | 630,4 mln. USD |
1.1.2020 | 621,3 mln. USD |
1.1.2019 | 595,4 mln. USD |
1.1.2018 | 543,2 mln. USD |
1.1.2017 | 458,3 mln. USD |
1.1.2016 | 382,2 mln. USD |
1.1.2015 | 325,2 mln. USD |
1.1.2014 | 278 mln. USD |
1.1.2013 | 243,5 mln. USD |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Sõjalised kulutused
Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
---|---|---|---|
🇰🇭 Korruptsiooniaste | 158 | 150 | Aastane |
🇰🇭 Korruptsiooniindeks | 22 Points | 24 Points | Aastane |
🇰🇭 Riigieelarve | 1,45 % of GDP | −6,68 % of GDP | Aastane |
🇰🇭 Riigikulud | 10,614 mld. KHR | 7,395 mld. KHR | Aastane |
🇰🇭 Riigivõlg | 11,098 mld. USD | 11,238 mld. USD | Kvartal |
🇰🇭 Riigivõlg SKP suhtes | 35,3 % of GDP | 34,8 % of GDP | Aastane |
Makrolehed teistele riikidele Aasia
- 🇨🇳Hiina
- 🇮🇳India
- 🇮🇩Indoneesia
- 🇯🇵Jaapan
- 🇸🇦Saudi Araabia
- 🇸🇬Singapur
- 🇰🇷Lõuna-Korea
- 🇹🇷Türgi
- 🇦🇫Afganistan
- 🇦🇲Armeenia
- 🇦🇿Aserbaidžaan
- 🇧🇭Bahrein
- 🇧🇩Bangladesh
- 🇧🇹Bhutan
- 🇧🇳Brunei
- 🇹🇱Ida-Timor
- 🇬🇪Gruusia
- 🇭🇰Hongkong
- 🇮🇷Iraan
- 🇮🇶Irak
- 🇮🇱Iisrael
- 🇯🇴Jordaania
- 🇰🇿Kasahstan
- 🇰🇼Kuveit
- 🇰🇬Kirgiisia
- 🇱🇦Laos
- 🇱🇧Liibanon
- 🇲🇴Macau
- 🇲🇾Malaisia
- 🇲🇻Maldiivid
- 🇲🇳Mongoolia
- 🇲🇲Myanmar
- 🇳🇵Nepal
- 🇰🇵Põhja-Korea
- 🇴🇲Oman
- 🇵🇰Pakistan
- 🇵🇸Palestiina
- 🇵🇭Filipiinid
- 🇶🇦Katar
- 🇱🇰Sri Lanka
- 🇸🇾Süüria
- 🇹🇼Taiwan
- 🇹🇯Tadžikistan
- 🇹🇭Tai 사회복지위원회
- 🇹🇲Turkmenistan
- 🇦🇪Araabia Ühendemiraadid
- 🇺🇿Usbekistan
- 🇻🇳Vietnam
- 🇾🇪Jeemen
Mis on Sõjalised kulutused?
Sõjanduskulud on üks makromajandusliku analüüsi olulisemaid kategooriaid, millel on märkimisväärne mõju riikide majandusele ja rahvusvahelisele julgeolekule. Meie veebileht, eulerpool, pakub põhjalikku ja täpset ülevaadet sõjaliste kulutuste kohta erinevates riikides, võimaldades kasutajatel teha teadlikke otsuseid ja analüüse. Selles artiklis käsitletakse sõjanduskulude olemust, nende mõju majandusele, erinevaid mõõtmismeetodeid ja rahvusvahelisi võrdlusi ning tuuakse esile andmed, mida saab leida eulerpoolist. Sõjaliste kulutuste all peetakse silmas riikide valitsuste poolt kaitse- ja julgeolekusektori arendamiseks ning säilitamiseks tehtavaid rahalisi kulutusi. Need kulutused hõlmavad mitmeid valdkondi, sealhulgas personalikulusid, relvade ja varustuse hankimist, teadus- ja arendustegevust ning infrastruktuuri arendamist. Sõjaliste kulutuste hulk ja struktuur võivad oluliselt erineda sõltuvalt riiklikest prioriteetidest ja geopoliitilisest olukorrast. Sõjanduskulud võivad mõjutada majandust mitmel viisil. Esiteks, need kulutused võivad stimuleerida majanduskasvu lühiajaliselt, kuna suured investeeringud relvastusse ja muudesse kaitsevaldkondadesse aitavad kaasa tööhõive suurenemisele ja tööstuse arengule. Eriti tõeseks osutub see riikides, kus sõjatööstus on oluline majandusharu. Lisaks võivad sõjalised kulutused soodustada tehnoloogilist innovatsiooni, kuna paljud tsiviiltehnoloogiad on algselt välja töötatud kaitsevaldkonna vajaduste rahuldamiseks. Teisalt võivad suured sõjalised kulutused pikemas perspektiivis avaldada negatiivset mõju majandusele. Kui kaitse-eelarve moodustab märkimisväärse osa riigi üldkuludest, võib see vähendada investeeringuid teistesse olulistesse valdkondadesse, nagu haridus, tervishoid ja infrastruktuur. See omakorda võib aeglustada üldist majandusarengut ja halvendada elanikkonna elukvaliteeti. Lisaks võivad ulatuslikud sõjalised kulutused kasvatada riigi võlakoormat, mis omakorda võib suurendada makromajanduslikku riski. Sõjaliste kulutuste mõõtmiseks kasutatakse mitmesuguseid meetodeid ja indikaatoreid. Kõige populaarsem indikaator on sõjaliste kulutuste osakaal SKP-st, mis võimaldab riikide kulutusi omavahel võrrelda, sõltumata nende majanduse suurusest. Samuti kasutatakse absoluutnumbreid, näiteks sõjaliste kulutuste kogumaht naelades või dollarites. Need indikaatorid annavad ülevaate riigi kaitsepoliitika ulatusest ja võimaldavad hinnata, kuidas sõjalised prioriteedid aja jooksul muutuvad. Rahvusvahelised võrdlused on sõjaliste kulutuste analüüsi oluline osa. Eulerpooli andmebaasis on võimalik leida andmeid erinevate riikide sõjaliste kulutuste kohta, mis on põhjalikult analüüsitud ja esitatud kasutajasõbralikul viisil. Rahvusvaheliste võrdluste abil saab tuvastada trendid ja mustrid, mis aitavad paremini mõista globaalset julgeolekukeskkonda ja võimalikke konflikte. Näiteks võib analüüs näidata, kuidas suurriikide, nagu Ameerika Ühendriigid ja Hiina, sõjalised kulutused mõjutavad regionaalset ja rahvusvahelist julgeolekut. Samuti võib võrrelda väiksemate riikide kaitsekulutusi, et hinnata nende võimekust kaitsta end ja osaleda rahvusvahelistes julgeolekustruktuurides. Lisaks rahvusvahelistele võrdlustele on oluline vaadata ka sõjaliste kulutuste ajaloolisi trende. Ajalooline analüüs võimaldab meil mõista, kuidas erinevad sündmused, näiteks sõjad ja majanduslikud kriisid, on mõjutanud riikide sõjalisi kulutusi. Samuti aitab see hinnata, millised poliitilised ja majanduslikud tegurid on olnud peamised sõjaliste kulutuste suurenemise või vähenemise põhjused. Eulerpooli veebilehel on saadaval ulatuslik andmebaas, mis sisaldab täpseid ja ajakohaseid andmeid sõjaliste kulutuste kohta üle kogu maailma. Meie kasutajasõbralik platvorm võimaldab hõlpsasti võrrelda erinevate riikide kulutusi ja analüüsida trende. Lisaks pakume võimalust luua kohandatud graafikuid ja aruandeid, mis aitavad kasutajatel süvitsi mõista sõjaliste kulutuste dünaamikat ja nende majanduslikke mõjusid. Kokkuvõtteks võib öelda, et sõjanduskulud on makromajandusliku analüüsi kriitiline komponent, millel on märkimisväärne mõju nii riikide majandusele kui ka rahvusvahelisele julgeolekule. Eulerpool pakub teenust, mis võimaldab kasutajatel saada põhjalikku ja täpset ülevaadet sõjaliste kulutuste kohta, aidates neil teha teadlikke otsuseid ja analüüse. Kasutades meie andmebaasi ja analüüsivahendeid, saavad kasutajad hõlpsasti võrrelda erinevate riikide sõjalisi kulutusi, analüüsida ajaloolisi trende ja hinnata sõjaliste kulutuste majanduslikke mõjusid. Soovitame külastada meie veebilehte ja tutvuda meie pakutavate võimalustega, et saada terviklik ülevaade sõjanduskuludest ja nende mõjust globaalsele majandusele ning julgeolekule. Eulerpool on usaldusväärne partner kõigile, kes soovivad süviti mõista sõjanduskulude dünaamikaid ja nende mõju erinevatele majandussektoritele. Meie andmebaas ja analüüsitööriistad aitavad kasutajatel teha informeeritud otsuseid ja pakkuda väärtuslikku sisendit nii akadeemilisteks uuringuteks kui ka poliitikakujundamiseks. Külastage eulerpooli ja avastage, kuidas meie andmed ja teadmised võivad teid aidata makromajandusliku analüüsi valdkonnas.