Tee oma elu parimad investeeringud
Alates 2 eurost kindlustatud Jamaika Valuutareservid
Aktsia hind
Praegune Valuutareservid väärtus Jamaika on 5,102 mld. USD. Valuutareservid Jamaika langes 1.4.2024 5,102 mld. USD peale, pärast seda kui see oli 1.3.2024 5,137 mld. USD. Ajaperioodil 1.3.2011 kuni 1.5.2024, oli keskmine SKP Jamaika 3,10 mld. USD. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.3.2024 5,14 mld. USD, samal ajal kui madalaim väärtus registreeriti 1.11.2013 1,30 mld. USD.
Valuutareservid ·
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
Valuutareservid | |
---|---|
1.3.2011 | 3,10 mld. USD |
1.4.2011 | 3,17 mld. USD |
1.5.2011 | 2,88 mld. USD |
1.6.2011 | 2,82 mld. USD |
1.7.2011 | 2,71 mld. USD |
1.8.2011 | 2,69 mld. USD |
1.9.2011 | 2,61 mld. USD |
1.10.2011 | 2,58 mld. USD |
1.11.2011 | 2,49 mld. USD |
1.12.2011 | 2,49 mld. USD |
1.1.2012 | 2,42 mld. USD |
1.2.2012 | 2,41 mld. USD |
1.3.2012 | 2,31 mld. USD |
1.4.2012 | 2,31 mld. USD |
1.5.2012 | 2,25 mld. USD |
1.6.2012 | 2,08 mld. USD |
1.7.2012 | 2,02 mld. USD |
1.8.2012 | 1,97 mld. USD |
1.9.2012 | 1,81 mld. USD |
1.10.2012 | 1,69 mld. USD |
1.11.2012 | 1,64 mld. USD |
1.12.2012 | 1,69 mld. USD |
1.1.2013 | 1,58 mld. USD |
1.2.2013 | 1,51 mld. USD |
1.3.2013 | 1,45 mld. USD |
1.4.2013 | 1,44 mld. USD |
1.5.2013 | 1,57 mld. USD |
1.6.2013 | 1,59 mld. USD |
1.7.2013 | 1,52 mld. USD |
1.8.2013 | 1,39 mld. USD |
1.9.2013 | 1,42 mld. USD |
1.10.2013 | 1,43 mld. USD |
1.11.2013 | 1,30 mld. USD |
1.12.2013 | 1,53 mld. USD |
1.1.2014 | 1,39 mld. USD |
1.2.2014 | 1,47 mld. USD |
1.3.2014 | 1,75 mld. USD |
1.4.2014 | 1,73 mld. USD |
1.5.2014 | 1,53 mld. USD |
1.6.2014 | 1,72 mld. USD |
1.7.2014 | 2,52 mld. USD |
1.8.2014 | 2,38 mld. USD |
1.9.2014 | 2,44 mld. USD |
1.10.2014 | 2,24 mld. USD |
1.11.2014 | 2,16 mld. USD |
1.12.2014 | 2,20 mld. USD |
1.1.2015 | 1,98 mld. USD |
1.2.2015 | 2,04 mld. USD |
1.3.2015 | 2,40 mld. USD |
1.4.2015 | 2,53 mld. USD |
1.5.2015 | 2,54 mld. USD |
1.6.2015 | 2,28 mld. USD |
1.7.2015 | 2,52 mld. USD |
1.8.2015 | 2,69 mld. USD |
1.9.2015 | 2,64 mld. USD |
1.10.2015 | 2,64 mld. USD |
1.11.2015 | 2,53 mld. USD |
1.12.2015 | 2,66 mld. USD |
1.1.2016 | 2,42 mld. USD |
1.2.2016 | 2,49 mld. USD |
1.3.2016 | 2,56 mld. USD |
1.4.2016 | 2,48 mld. USD |
1.5.2016 | 2,50 mld. USD |
1.6.2016 | 2,53 mld. USD |
1.7.2016 | 2,66 mld. USD |
1.8.2016 | 2,78 mld. USD |
1.9.2016 | 2,77 mld. USD |
1.10.2016 | 2,75 mld. USD |
1.11.2016 | 2,86 mld. USD |
1.12.2016 | 3,02 mld. USD |
1.1.2017 | 2,77 mld. USD |
1.2.2017 | 2,92 mld. USD |
1.3.2017 | 3,05 mld. USD |
1.4.2017 | 3,14 mld. USD |
1.5.2017 | 2,97 mld. USD |
1.6.2017 | 2,91 mld. USD |
1.7.2017 | 3,03 mld. USD |
1.8.2017 | 3,97 mld. USD |
1.9.2017 | 3,44 mld. USD |
1.10.2017 | 3,39 mld. USD |
1.11.2017 | 3,42 mld. USD |
1.12.2017 | 3,51 mld. USD |
1.1.2018 | 3,51 mld. USD |
1.2.2018 | 3,49 mld. USD |
1.3.2018 | 3,38 mld. USD |
1.4.2018 | 3,41 mld. USD |
1.5.2018 | 3,47 mld. USD |
1.6.2018 | 3,43 mld. USD |
1.7.2018 | 3,44 mld. USD |
1.8.2018 | 3,35 mld. USD |
1.9.2018 | 3,31 mld. USD |
1.10.2018 | 3,21 mld. USD |
1.11.2018 | 3,18 mld. USD |
1.12.2018 | 3,29 mld. USD |
1.1.2019 | 3,31 mld. USD |
1.2.2019 | 3,29 mld. USD |
1.3.2019 | 3,36 mld. USD |
1.4.2019 | 3,28 mld. USD |
1.5.2019 | 3,34 mld. USD |
1.6.2019 | 3,30 mld. USD |
1.7.2019 | 3,21 mld. USD |
1.8.2019 | 3,20 mld. USD |
1.9.2019 | 3,35 mld. USD |
1.10.2019 | 3,42 mld. USD |
1.11.2019 | 3,35 mld. USD |
1.12.2019 | 3,40 mld. USD |
1.1.2020 | 3,33 mld. USD |
1.2.2020 | 3,37 mld. USD |
1.3.2020 | 3,47 mld. USD |
1.4.2020 | 3,36 mld. USD |
1.5.2020 | 3,65 mld. USD |
1.6.2020 | 3,68 mld. USD |
1.7.2020 | 3,51 mld. USD |
1.8.2020 | 3,52 mld. USD |
1.9.2020 | 3,49 mld. USD |
1.10.2020 | 3,64 mld. USD |
1.11.2020 | 3,71 mld. USD |
1.12.2020 | 3,86 mld. USD |
1.1.2021 | 3,71 mld. USD |
1.2.2021 | 3,75 mld. USD |
1.3.2021 | 4,03 mld. USD |
1.4.2021 | 4,03 mld. USD |
1.5.2021 | 4,13 mld. USD |
1.6.2021 | 4,07 mld. USD |
1.7.2021 | 4,04 mld. USD |
1.8.2021 | 4,06 mld. USD |
1.9.2021 | 4,12 mld. USD |
1.10.2021 | 4,00 mld. USD |
1.11.2021 | 4,03 mld. USD |
1.12.2021 | 4,12 mld. USD |
1.1.2022 | 4,13 mld. USD |
1.2.2022 | 4,06 mld. USD |
1.3.2022 | 4,12 mld. USD |
1.4.2022 | 4,16 mld. USD |
1.5.2022 | 4,18 mld. USD |
1.6.2022 | 4,20 mld. USD |
1.7.2022 | 4,05 mld. USD |
1.8.2022 | 4,14 mld. USD |
1.9.2022 | 4,17 mld. USD |
1.10.2022 | 4,14 mld. USD |
1.11.2022 | 4,23 mld. USD |
1.12.2022 | 4,34 mld. USD |
1.1.2023 | 4,24 mld. USD |
1.2.2023 | 4,31 mld. USD |
1.3.2023 | 4,52 mld. USD |
1.4.2023 | 4,54 mld. USD |
1.5.2023 | 4,58 mld. USD |
1.6.2023 | 4,64 mld. USD |
1.7.2023 | 4,49 mld. USD |
1.8.2023 | 4,40 mld. USD |
1.9.2023 | 4,71 mld. USD |
1.10.2023 | 4,61 mld. USD |
1.11.2023 | 4,61 mld. USD |
1.12.2023 | 4,75 mld. USD |
1.1.2024 | 4,67 mld. USD |
1.2.2024 | 4,71 mld. USD |
1.3.2024 | 5,14 mld. USD |
1.4.2024 | 5,10 mld. USD |
Valuutareservid Ajalugu
Kuupäev | Väärtus |
---|---|
1.4.2024 | 5,102 mld. USD |
1.3.2024 | 5,137 mld. USD |
1.2.2024 | 4,71 mld. USD |
1.1.2024 | 4,673 mld. USD |
1.12.2023 | 4,752 mld. USD |
1.11.2023 | 4,611 mld. USD |
1.10.2023 | 4,61 mld. USD |
1.9.2023 | 4,715 mld. USD |
1.8.2023 | 4,404 mld. USD |
1.7.2023 | 4,492 mld. USD |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Valuutareservid
Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
---|---|---|---|
🇯🇲 Hoiuseintressimäär | 5,8 % | 4,1 % | Aastane |
🇯🇲 Intressimäär | 7 % | 7 % | frequency_daily |
🇯🇲 Rahapakkumine M1 | 495,601 mld. JMD | 490,043 mld. JMD | Kuus |
🇯🇲 Rahapakkumine M2 | 1,043 Bio. JMD | 1,029 Bio. JMD | Kuus |
🇯🇲 Rahapakkumine M3 | 1,303 Bio. JMD | 1,29 Bio. JMD | Kvartal |
Makrolehed teistele riikidele Ameerika
- 🇦🇷Argentina
- 🇦🇼Aruba
- 🇧🇸Bahama
- 🇧🇧Barbados
- 🇧🇿Belize
- 🇧🇲Bermuda
- 🇧🇴Boliivia
- 🇧🇷Brasiilia
- 🇨🇦Kanada
- 🇰🇾Kaimanisaared
- 🇨🇱Tšiili
- 🇨🇴Kolumbia
- 🇨🇷Costa Rica
- 🇨🇺Kuuba
- 🇩🇴Dominikaani Vabariik
- 🇪🇨Ecuador
- 🇸🇻El Salvador
- 🇬🇹Guatemala
- 🇬🇾Guyana
- 🇭🇹Haiti
- 🇭🇳Honduras
- 🇲🇽Mehhiko
- 🇳🇮Nicaragua
- 🇵🇦Panama
- 🇵🇾Paraguay
- 🇵🇪Peruu
- 🇵🇷Puerto Rico
- 🇸🇷Suriname
- 🇹🇹Trinidad ja Tobago
- 🇺🇸Ameerika Ühendriigid
- 🇺🇾Uruguay
- 🇻🇪Venezuela
- 🇦🇬Antigua ja Barbuda
- 🇩🇲Dominica
- 🇬🇩Grenada
Mis on Valuutareservid?
Välisturgude dünaamika mõistmiseks ja riikide makromajandusliku tervise hindamiseks on oluline keskenduda mitmele võtmetegurile, millest üks tähtsamaid on välisvaluuta reservid. Välisvaluuta reservide mõiste hõlmab riigi keskpanga hoitavaid likviidseid välisvaluuta varasid, mida saab vajaduse korral kasutada välismaksete tasakaalu reguleerimiseks ja valuutaturgude stabiliseerimiseks. Eulerpoolis, mis on professionaalne majandusandmete portaal, pakume põhjalikku ülevaadet ja analüüsi nendest olulistest majandusnäitajatest, et aidata meie kasutajatel teha teadlikke otsuseid. Välisvaluuta reservide eesmärgid on mitmekesised ja hõlmavad eelkõige valuutakursi stabiliseerimist, rahvusvahelist maksevõime säilitamist, usalduse suurendamist finantsturgudel ning võimaluse pakkumist vastu seista ootamatutele majandusšokkidele. Need reservi hoitavad varad võivad koosneda mitmesugustest rahvusvaheliselt aktsepteeritud valuutadest nagu USA dollar, euro, Jaapani jeen ja Suurbritannia naelsterling. Lisaks võib reservi koostisesse kuuluda ka rahvusvahelisi väärismetalle, näiteks kulda, ja rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), eristaatuse varasid. Riigi välisvaluutareservide suurus peegeldab riigi majanduspoliitika efektiivsust ja finantssüsteemi vastupanuvõimet välistele survedele. Suured reservid pakuvad kindlust, et riik suudab toime tulla äkiliste kapitali väljavoolude, valuuta devalveerimise, globaalsete finantskriiside või muude sarnaste ootamatute olukordadega. Need olukorrad võivad osutuda katastroofiliseks riikidele, millel puuduvad piisavad välisvaluuta reservid, sundides neid otsima rahvusvahelist abi, tihti IMF-i või teiste rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide kaudu. Üks olulisemaid ülesandeid, mida välisvaluuta reservid täidavad, on valuutakursi stabiliseerimine. Keskkonnas, kus valuutaturud on äärmiselt volatiilsed, saab keskpank kasutada oma reserve, et sekkuda turule ja hoida oma valuuta kurss soovitud tasemel. Seda tehakse peamiselt sel moel, et osta või müüa oma valuutat vastu välisvaluutasid. Näiteks kui riigi valuuta seisab vastamisi liigse survega devalveeruda, siis võib keskpank oma valuutat välisvaluuta eest osta, mis tõstab tema hinda turul ja aitab stabiliseerida kurssi. Lisaks stabiliseerivale rollile valuutaturul on välisvaluuta reservid kriitilise tähtsusega ka rahvusvaheliste kohustuste täitmisel. Rahvusvahelised laenulepingud, impordiarved ja muud rahvusvahelised finantskohustused nõuavad sageli maksete tegemist välisvaluutas. Piisavad reservid võimaldavad riigil selliseid kohustusi ilma raskusteta täita ja säilitada usaldusväärsust rahvusvaheliste partnerite silmis. Eulerpoolis mõistame, kui oluline on täpne ja ajakohane teave välisvaluuta reservide kohta ning seetõttu pakume meie platvormil põhjalikku andmeanalüüsi ja aruandlust. Analüüsime nende varude dünaamikat erinevates riikides ning toome esile peamised tegurid ja trendid, mis mõjutavad nende suurust ja koostist. Meie andmebaas hõlmab ajaloolisi andmeid, mis võimaldavad pikaajaliste trendide ja mustrite tuvastamist ning võrdlust teiste majandusnäitajatega, nagu riigi väliskaubandusbilanss ja üldine majanduslik stabiilsus. Samuti keskendume meie analüüsidesle välisvaluuta reservide juhtimise poliitikatele ja strateegiatele. Erinevad riigid võivad rakendada mitmesuguseid strateegiaid, sõltuvalt nende majanduskeskkonnast, poliitilisest olukorrast ja finants eesmärkidest. Näiteks mõned riigid võivad otsustada suurendada oma kulla osakaalu reservides kui abinõuna inflatsiooniriski maandamiseks, samal ajal kui teised võivad eelistada suuremat osa hoida likviidsetes välisvaluutades, et tagada kiiremat juurdepääsu rahvusvahelistele turgudele. Hoolimata erinevatest strateegiatest on ühine nimetaja siiski vajadus piisavate reservide järele. Ajalugu on näidanud, et majanduslikud ja poliitilised tõmbetuuled võivad ootamatult ja järsult muutuda, ja riigid, millel on suured välisvaluuta reservid, on palju paremini positsioneeritud selliste muutustega toime tulema. Üheaegselt annavad need reservid kindlustunde ka välisinvestoritele ja võlausaldajatele, kes näevad selles riigi võimet täita oma finantskohustusi isegi keerulistes majandustingimustes. Kokkuvõttes esindavad välisvaluuta reservid olulist makromajanduslikku tööriista ning nende suurus ja juhtimine on otseselt seotud riigi finantsstabiilsuse ja majanduspoliitika efektiivsusega. Eulerpoolis püüame pakkuda kõige täpsemat ja põhjalikumat teavet nende reservide kohta, et aidata kasutajatel aru saada nende mõjust ja olulisusest laiemas majanduskontekstis. Meie eesmärk on olla usaldusväärne allikas ning pakkuda väärtuslikku infot, mis aitab kaasa teadlike ja strateegiliste otsuste tegemisele.