Tee oma elu parimad investeeringud
Alates 2 eurost kindlustatud Horvaatia Raha pakkumine M0
Aktsia hind
Praegune Raha pakkumine M0 väärtus Horvaatia on 9,613 mld. EUR. Raha pakkumine M0 Horvaatia kasvas 9,613 mld. EUR kuupäeval 1.3.2024, pärast seda kui see oli 9,49 mld. EUR kuupäeval 1.2.2024. Perioodil 1.12.2010 kuni 1.4.2024, keskmine SKP Horvaatia oli 3,92 mld. EUR. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati kuupäeval 1.1.2023, olles 11,29 mld. EUR, samas kui madalaim väärtus registreeriti kuupäeval 1.12.2022, olles 1,95 mld. EUR.
Raha pakkumine M0 ·
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
Rahapakkumine M0 | |
---|---|
1.12.2010 | 2,03 mld. EUR |
1.1.2011 | 1,97 mld. EUR |
1.2.2011 | 1,98 mld. EUR |
1.3.2011 | 1,99 mld. EUR |
1.4.2011 | 2,06 mld. EUR |
1.5.2011 | 2,09 mld. EUR |
1.6.2011 | 2,23 mld. EUR |
1.7.2011 | 2,40 mld. EUR |
1.8.2011 | 2,36 mld. EUR |
1.9.2011 | 2,27 mld. EUR |
1.10.2011 | 2,19 mld. EUR |
1.11.2011 | 2,18 mld. EUR |
1.12.2011 | 2,22 mld. EUR |
1.1.2012 | 2,13 mld. EUR |
1.2.2012 | 2,13 mld. EUR |
1.3.2012 | 2,15 mld. EUR |
1.4.2012 | 2,17 mld. EUR |
1.5.2012 | 2,23 mld. EUR |
1.6.2012 | 2,36 mld. EUR |
1.7.2012 | 2,48 mld. EUR |
1.8.2012 | 2,48 mld. EUR |
1.9.2012 | 2,38 mld. EUR |
1.10.2012 | 2,27 mld. EUR |
1.11.2012 | 2,22 mld. EUR |
1.12.2012 | 2,25 mld. EUR |
1.1.2013 | 2,17 mld. EUR |
1.2.2013 | 2,18 mld. EUR |
1.3.2013 | 2,25 mld. EUR |
1.4.2013 | 2,28 mld. EUR |
1.5.2013 | 2,35 mld. EUR |
1.6.2013 | 2,46 mld. EUR |
1.7.2013 | 2,53 mld. EUR |
1.8.2013 | 2,53 mld. EUR |
1.9.2013 | 2,44 mld. EUR |
1.10.2013 | 2,35 mld. EUR |
1.11.2013 | 2,30 mld. EUR |
1.12.2013 | 2,31 mld. EUR |
1.1.2014 | 2,25 mld. EUR |
1.2.2014 | 2,28 mld. EUR |
1.3.2014 | 2,27 mld. EUR |
1.4.2014 | 2,34 mld. EUR |
1.5.2014 | 2,39 mld. EUR |
1.6.2014 | 2,51 mld. EUR |
1.7.2014 | 2,64 mld. EUR |
1.8.2014 | 2,70 mld. EUR |
1.9.2014 | 2,56 mld. EUR |
1.10.2014 | 2,48 mld. EUR |
1.11.2014 | 2,46 mld. EUR |
1.12.2014 | 2,46 mld. EUR |
1.1.2015 | 2,42 mld. EUR |
1.2.2015 | 2,45 mld. EUR |
1.3.2015 | 2,44 mld. EUR |
1.4.2015 | 2,49 mld. EUR |
1.5.2015 | 2,56 mld. EUR |
1.6.2015 | 2,69 mld. EUR |
1.7.2015 | 2,86 mld. EUR |
1.8.2015 | 2,85 mld. EUR |
1.9.2015 | 2,76 mld. EUR |
1.10.2015 | 2,69 mld. EUR |
1.11.2015 | 2,64 mld. EUR |
1.12.2015 | 2,67 mld. EUR |
1.1.2016 | 2,64 mld. EUR |
1.2.2016 | 2,61 mld. EUR |
1.3.2016 | 2,63 mld. EUR |
1.4.2016 | 2,69 mld. EUR |
1.5.2016 | 2,76 mld. EUR |
1.6.2016 | 2,95 mld. EUR |
1.7.2016 | 3,16 mld. EUR |
1.8.2016 | 3,14 mld. EUR |
1.9.2016 | 3,05 mld. EUR |
1.10.2016 | 2,97 mld. EUR |
1.11.2016 | 2,92 mld. EUR |
1.12.2016 | 2,98 mld. EUR |
1.1.2017 | 2,92 mld. EUR |
1.2.2017 | 2,94 mld. EUR |
1.3.2017 | 2,97 mld. EUR |
1.4.2017 | 3,08 mld. EUR |
1.5.2017 | 3,14 mld. EUR |
1.6.2017 | 3,34 mld. EUR |
1.7.2017 | 3,52 mld. EUR |
1.8.2017 | 3,54 mld. EUR |
1.9.2017 | 3,47 mld. EUR |
1.10.2017 | 3,37 mld. EUR |
1.11.2017 | 3,33 mld. EUR |
1.12.2017 | 3,39 mld. EUR |
1.1.2018 | 3,28 mld. EUR |
1.2.2018 | 3,28 mld. EUR |
1.3.2018 | 3,35 mld. EUR |
1.4.2018 | 3,42 mld. EUR |
1.5.2018 | 3,55 mld. EUR |
1.6.2018 | 3,70 mld. EUR |
1.7.2018 | 3,89 mld. EUR |
1.8.2018 | 3,91 mld. EUR |
1.9.2018 | 3,86 mld. EUR |
1.10.2018 | 3,74 mld. EUR |
1.11.2018 | 3,70 mld. EUR |
1.12.2018 | 3,73 mld. EUR |
1.1.2019 | 3,66 mld. EUR |
1.2.2019 | 3,69 mld. EUR |
1.3.2019 | 3,76 mld. EUR |
1.4.2019 | 3,83 mld. EUR |
1.5.2019 | 3,93 mld. EUR |
1.6.2019 | 4,12 mld. EUR |
1.7.2019 | 4,25 mld. EUR |
1.8.2019 | 4,29 mld. EUR |
1.9.2019 | 4,18 mld. EUR |
1.10.2019 | 4,10 mld. EUR |
1.11.2019 | 4,08 mld. EUR |
1.12.2019 | 4,11 mld. EUR |
1.1.2020 | 4,05 mld. EUR |
1.2.2020 | 4,09 mld. EUR |
1.3.2020 | 4,24 mld. EUR |
1.4.2020 | 4,32 mld. EUR |
1.5.2020 | 4,41 mld. EUR |
1.6.2020 | 4,51 mld. EUR |
1.7.2020 | 4,66 mld. EUR |
1.8.2020 | 4,62 mld. EUR |
1.9.2020 | 4,53 mld. EUR |
1.10.2020 | 4,50 mld. EUR |
1.11.2020 | 4,48 mld. EUR |
1.12.2020 | 4,53 mld. EUR |
1.1.2021 | 4,53 mld. EUR |
1.2.2021 | 4,58 mld. EUR |
1.3.2021 | 4,59 mld. EUR |
1.4.2021 | 4,64 mld. EUR |
1.5.2021 | 4,73 mld. EUR |
1.6.2021 | 4,86 mld. EUR |
1.7.2021 | 5,07 mld. EUR |
1.8.2021 | 5,07 mld. EUR |
1.9.2021 | 4,96 mld. EUR |
1.10.2021 | 4,87 mld. EUR |
1.11.2021 | 4,80 mld. EUR |
1.12.2021 | 4,81 mld. EUR |
1.1.2022 | 4,67 mld. EUR |
1.2.2022 | 4,62 mld. EUR |
1.3.2022 | 4,60 mld. EUR |
1.4.2022 | 4,61 mld. EUR |
1.5.2022 | 4,62 mld. EUR |
1.6.2022 | 4,68 mld. EUR |
1.7.2022 | 4,74 mld. EUR |
1.8.2022 | 4,41 mld. EUR |
1.9.2022 | 4,03 mld. EUR |
1.10.2022 | 3,64 mld. EUR |
1.11.2022 | 3,15 mld. EUR |
1.12.2022 | 1,95 mld. EUR |
1.1.2023 | 11,29 mld. EUR |
1.2.2023 | 10,69 mld. EUR |
1.3.2023 | 10,59 mld. EUR |
1.4.2023 | 10,47 mld. EUR |
1.5.2023 | 10,23 mld. EUR |
1.6.2023 | 10,10 mld. EUR |
1.7.2023 | 9,97 mld. EUR |
1.8.2023 | 9,80 mld. EUR |
1.9.2023 | 10,40 mld. EUR |
1.10.2023 | 10,27 mld. EUR |
1.11.2023 | 10,32 mld. EUR |
1.12.2023 | 10,30 mld. EUR |
1.1.2024 | 9,10 mld. EUR |
1.2.2024 | 9,49 mld. EUR |
1.3.2024 | 9,61 mld. EUR |
Raha pakkumine M0 Ajalugu
Kuupäev | Väärtus |
---|---|
1.3.2024 | 9,613 mld. EUR |
1.2.2024 | 9,49 mld. EUR |
1.1.2024 | 9,095 mld. EUR |
1.12.2023 | 10,298 mld. EUR |
1.11.2023 | 10,32 mld. EUR |
1.10.2023 | 10,271 mld. EUR |
1.9.2023 | 10,399 mld. EUR |
1.8.2023 | 9,797 mld. EUR |
1.7.2023 | 9,969 mld. EUR |
1.6.2023 | 10,098 mld. EUR |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Raha pakkumine M0
Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
---|---|---|---|
🇭🇷 Erasektori laenud | 14,953 mld. EUR | 15,016 mld. EUR | Kuus |
🇭🇷 Hoiuseintressimäär | 0,02 % | 0,02 % | Kuus |
🇭🇷 Keskpanka bilanss | 46,522 mld. EUR | 44,847 mld. EUR | Kuus |
🇭🇷 Pankade bilanss | 114,82 mld. EUR | 112,469 mld. EUR | Kuus |
🇭🇷 Rahapakkumine M1 | 53,08 mld. EUR | 52,504 mld. EUR | Kuus |
🇭🇷 Rahapakkumine M2 | 68,316 mld. EUR | 68,199 mld. EUR | Kuus |
🇭🇷 Rahapakkumine M3 | 69,285 mld. EUR | 69,43 mld. EUR | Kuus |
🇭🇷 Valuutareservid | 2,84 mld. EUR | 2,774 mld. EUR | Kuus |
Horvaatia rahapakkumine M0 on kõige likviidsem rahapakkumise mõõdik, mis hõlmab ringluses olevaid münte ja pangatähti ning muid varasid, mida on lihtne sularahaks konverteerida. Rahapakkumine M0 ja M1 on tuntud ka kui kitsas raha.
Makrolehed teistele riikidele Euroopa
- 🇦🇱Albaania
- 🇦🇹Austria
- 🇧🇾Valgevene
- 🇧🇪Belgia
- 🇧🇦Bosnia ja Hertsegoviina
- 🇧🇬Bulgaaria
- 🇨🇾Küpros
- 🇨🇿Tšehhi Vabariik
- 🇩🇰Taani
- 🇪🇪Eesti
- 🇫🇴Fääri saared
- 🇫🇮Soome
- 🇫🇷Prantsusmaa
- 🇩🇪Saksamaa
- 🇬🇷Kreeka
- 🇭🇺Ungari
- 🇮🇸Island
- 🇮🇪Iirimaa
- 🇮🇹Itaalia
- 🇽🇰Kosovo
- 🇱🇻Läti
- 🇱🇮Liechtenstein
- 🇱🇹Leedu
- 🇱🇺Luksemburg
- 🇲🇰Põhja-Makedoonia
- 🇲🇹Malta
- 🇲🇩Moldova
- 🇲🇨Monaco
- 🇲🇪Montenegro
- 🇳🇱Madalmaad
- 🇳🇴Norra
- 🇵🇱Poola
- 🇵🇹Portugal
- 🇷🇴Rumeenia
- 🇷🇺Venemaa
- 🇷🇸Serbia
- 🇸🇰Slovakkia
- 🇸🇮Sloveenia
- 🇪🇸Hispaania
- 🇸🇪Rootsi
- 🇨🇭Šveits
- 🇺🇦Ukraina
- 🇬🇧Ühendkuningriik
- 🇦🇩Andorra
Mis on Raha pakkumine M0?
Rahatootlus ja finantssüsteemi üldine tervis on olulised igas riigis, mängides suurt rolli majanduse stabiilsuses ja kasvus. Üks olulisemaid näitajaid, mida kasutatakse rahanduse mõõtmiseks ja majandusolukorra hindamiseks, on rahapakkumise erinevad tasemed. Selles kontekstis keskendume rahapakkumise määratlusele ja eriti rahapakkumise M0 kategooriale. Eulerpool on pühendunud makromajandusandmete pakkumisele ja analüüsimisele ning meie eesmärk on anda oma kasutajatele põhjalik ülevaade rahapakkumise kohta, pakkudes professionaalset ja akadeemilist sisu. Selles kirjatükis analüüsime M0 rahapakkumise olemust ja tähtsust, selle mõõtmist ning selle mõju majandusele. Rahapakkumist võib defineerida kui kogu rahahulka, mis on ringluses konkreetses majanduses teatud ajahetkel. Rahapakkumist mõõdetakse erinevate näitajate abil, mis tähistatakse sageli kui M0, M1, M2 ja M3. Need näitajad on järjestatud likviidsuse vähenemise järjekorras, kusjuures M0 on kõige likviidsem. Likviidsus tähendab siin, kui kiiresti ja lihtsalt saab mingit vara muuta sularahaks ilma märkimisväärse väärtuse kaotuseta. Rahapakkumise M0 kategooria, mida tuntakse ka kui esmast rahapakkumist või baasrahapakkumist, sisaldab kõiki konkreetse riigi keskpanga emiteeritud pangatähti ja münti, mis on ringluses. Samuti kuuluvad siia juurde ka keskpanga poolt kommertspankadele välja antud reservid. Teisisõnu, M0 koosneb ainult füüsilisest sularahast ja kommertspankade reservkontodel olevast sularahast. See tähendab, et M0 on kõige kitsam rahapakkumise mõõt ja seetõttu peetakse seda makromajanduslike näitajate seas üheks olulisemaks. M0 mõõtmine on suhteliselt lihtne, kuid see on keskse tähtsusega, kuna see on rahapakkumise alus. Keskpangad jälgivad hoolikalt M0 taseme muutusi, kuna need võivad mõjutada majanduse üldist likviidsust ja rahapoliitikat. M0 määrab aluse kõigi teiste rahapakkumise näitajate jaoks. Näiteks, kui keskpank suurendab M0 taset, emiteerides rohkem sularaha või suurendades kommertspankade reserve, võib see suurendada üldist rahapakkumist ja potentsiaalselt hõlbustada majanduskasvu. Samas võib see viia ka inflatsioonini, kui rahapakkumine kasvab kiiremini kui majanduse tootlikkus. M0 taset mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas keskpanga rahapoliitika, finantssektori regulatsioonid ja majanduslikud šokid. Keskpankadel on mitmeid tööriistu M0 mõjutamiseks, sealhulgas avaturu operatsioonid (nt väärtpaberite ostmine ja müümine), nõutavate reservide määrade muutmine ja diskonto määrade reguleerimine. Need meetmed võivad mõjutada kommertspankade reservide taset ja seega ka M0. Majanduse seisukohalt on M0 määramisel olulised mitmed aspektid. Esiteks annab M0 info otseselt keskpanga võimest hallata majanduse likviidsust ja seeläbi mõjutada rahapakkumist ning inflatsiooni. Teiseks, muutused M0 tasemel võivad mõjutada intressimäärasid ning krediidi saamise tingimusi, mis omakorda mõjutavad tarbimist, investeeringuid ja majanduskasvu laiemalt. Kolmandaks, M0 on oluline mõõdik usalduse hindamisel finantssektori suhtes – suurenenud nõudlus sularaha järele võib viidata finantspanikatele või usaldamatusele pangandussektori vastu. Rahapakkumise skaalal on oluline märgata, kuidas erinevad M0 muutused võivad mõjutada ülejäänud rahapakkumise tasemeid, nagu M1 (mis hõlmab M0, pluss nõudmiseni hoiused), M2 (mis hõlmab M1, pluss säästudeposiidid ja väiksemad tähtajalised hoiused) ja M3 (mis hõlmab M2, pluss suuremad tähtajalised hoiused ja muud suuremad likviidsed varad). Näiteks, kui keskpank otsustab suurendada M0 taset, võib see toetada ka M1 ja M2 kasvu, kui kommertspangad suurendavad laenamist. Seega on M0 rahapoliitilises kontekstis keskse tähtsusega kui baasnäitaja, mille mõjud ulatuvad ülejäänud rahapakkumise tasemetesse. Eulerpooli kui professionaalne makromajandusandmeid pakkuv veebileht, võimaldab oma kasutajatel jälgida ja analüüsida M0 taseme muutusi ning nende mõju majandusele. Meie eesmärk on tuua selgust rahapakkumise dünaamikasse ning pakkuda usaldusväärseid ja ajakohaseid andmeid. Selleks jälgime regulaarselt keskpankade avaldatud andmeid ning analüüsime nende mõju intressimääradele, inflatsioonile ja majanduskasvule. Kokkuvõtteks võib öelda, et M0 rahapakkumise kategooria on olulise tähtsusega, kuna see peegeldab mitte ainult füüsilise sularaha hulka majanduses, vaid ka kommertspankade reserve keskpangas. Muutused M0 tasemel võivad mõjutada üldist rahapakkumist, intressimäärasid ja majanduskasvu, olles samas ka usalduse näitajaks finantssektori suhtes. Eulerpool on pühendunud pakkuma täpseid ja ajakohaseid makromajandusandmeid ning meie eesmärk on aidata kasutajatel mõista ja analüüsida rahapakkumise dünaamikat, pakkudes põhjalikku ja professionaalset ülevaadet.