Tee oma elu parimad investeeringud
Alates 2 eurost kindlustatud Saksamaa Kullavarud
Aktsia hind
Praegune Kullavarude väärtus Saksamaa on 3352,31 Tonnes. Kullavarud Saksamaa vähenesid 3352,31 Tonnes 1.3.2024, olles 3352,65 Tonnes 1.12.2023. Ajaperioodil 1.3.2000 kuni 1.6.2024 oli keskmine SKP Saksamaa 3400,20 Tonnes. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.3.2000 väärtusega 3468,60 Tonnes, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.6.2024 väärtusega 3351,53 Tonnes.
Kullavarud ·
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
Kullavarud | |
---|---|
1.3.2000 | 3468,60 Tonnes |
1.6.2000 | 3468,60 Tonnes |
1.9.2000 | 3468,60 Tonnes |
1.12.2000 | 3468,60 Tonnes |
1.3.2001 | 3468,60 Tonnes |
1.6.2001 | 3468,60 Tonnes |
1.9.2001 | 3456,56 Tonnes |
1.12.2001 | 3456,56 Tonnes |
1.3.2002 | 3448,17 Tonnes |
1.6.2002 | 3445,80 Tonnes |
1.9.2002 | 3445,80 Tonnes |
1.12.2002 | 3445,80 Tonnes |
1.3.2003 | 3445,80 Tonnes |
1.6.2003 | 3442,97 Tonnes |
1.9.2003 | 3439,52 Tonnes |
1.12.2003 | 3439,52 Tonnes |
1.3.2004 | 3439,46 Tonnes |
1.6.2004 | 3436,66 Tonnes |
1.9.2004 | 3433,24 Tonnes |
1.12.2004 | 3433,24 Tonnes |
1.3.2005 | 3433,24 Tonnes |
1.6.2005 | 3428,26 Tonnes |
1.9.2005 | 3427,79 Tonnes |
1.12.2005 | 3427,79 Tonnes |
1.3.2006 | 3427,79 Tonnes |
1.6.2006 | 3423,50 Tonnes |
1.9.2006 | 3422,51 Tonnes |
1.12.2006 | 3422,51 Tonnes |
1.3.2007 | 3422,51 Tonnes |
1.6.2007 | 3420,58 Tonnes |
1.9.2007 | 3417,37 Tonnes |
1.12.2007 | 3417,37 Tonnes |
1.3.2008 | 3417,37 Tonnes |
1.6.2008 | 3413,11 Tonnes |
1.9.2008 | 3412,58 Tonnes |
1.12.2008 | 3412,58 Tonnes |
1.3.2009 | 3412,58 Tonnes |
1.6.2009 | 3408,29 Tonnes |
1.9.2009 | 3407,64 Tonnes |
1.12.2009 | 3406,77 Tonnes |
1.3.2010 | 3406,77 Tonnes |
1.6.2010 | 3406,77 Tonnes |
1.9.2010 | 3401,79 Tonnes |
1.12.2010 | 3400,95 Tonnes |
1.3.2011 | 3400,95 Tonnes |
1.6.2011 | 3400,95 Tonnes |
1.9.2011 | 3400,95 Tonnes |
1.12.2011 | 3396,29 Tonnes |
1.3.2012 | 3396,29 Tonnes |
1.6.2012 | 3395,54 Tonnes |
1.9.2012 | 3395,54 Tonnes |
1.12.2012 | 3391,34 Tonnes |
1.3.2013 | 3391,34 Tonnes |
1.6.2013 | 3390,56 Tonnes |
1.9.2013 | 3390,56 Tonnes |
1.12.2013 | 3387,14 Tonnes |
1.3.2014 | 3386,36 Tonnes |
1.6.2014 | 3384,19 Tonnes |
1.9.2014 | 3384,19 Tonnes |
1.12.2014 | 3384,19 Tonnes |
1.3.2015 | 3383,41 Tonnes |
1.6.2015 | 3381,01 Tonnes |
1.9.2015 | 3380,98 Tonnes |
1.12.2015 | 3380,98 Tonnes |
1.3.2016 | 3380,98 Tonnes |
1.6.2016 | 3378,25 Tonnes |
1.9.2016 | 3377,94 Tonnes |
1.12.2016 | 3377,94 Tonnes |
1.3.2017 | 3377,94 Tonnes |
1.6.2017 | 3374,14 Tonnes |
1.9.2017 | 3373,74 Tonnes |
1.12.2017 | 3373,64 Tonnes |
1.3.2018 | 3372,21 Tonnes |
1.6.2018 | 3369,88 Tonnes |
1.9.2018 | 3369,72 Tonnes |
1.12.2018 | 3369,72 Tonnes |
1.3.2019 | 3369,72 Tonnes |
1.6.2019 | 3366,77 Tonnes |
1.9.2019 | 3366,77 Tonnes |
1.12.2019 | 3366,49 Tonnes |
1.3.2020 | 3364,16 Tonnes |
1.6.2020 | 3362,94 Tonnes |
1.9.2020 | 3362,45 Tonnes |
1.12.2020 | 3362,45 Tonnes |
1.3.2021 | 3362,45 Tonnes |
1.6.2021 | 3359,12 Tonnes |
1.9.2021 | 3359,09 Tonnes |
1.12.2021 | 3359,09 Tonnes |
1.3.2022 | 3358,50 Tonnes |
1.6.2022 | 3355,14 Tonnes |
1.9.2022 | 3355,14 Tonnes |
1.12.2022 | 3355,14 Tonnes |
1.3.2023 | 3354,89 Tonnes |
1.6.2023 | 3352,65 Tonnes |
1.9.2023 | 3352,65 Tonnes |
1.12.2023 | 3352,65 Tonnes |
1.3.2024 | 3352,31 Tonnes |
Kullavarud Ajalugu
Kuupäev | Väärtus |
---|---|
1.3.2024 | 3352,31 Tonnes |
1.12.2023 | 3352,65 Tonnes |
1.9.2023 | 3352,65 Tonnes |
1.6.2023 | 3352,65 Tonnes |
1.3.2023 | 3354,89 Tonnes |
1.12.2022 | 3355,14 Tonnes |
1.9.2022 | 3355,14 Tonnes |
1.6.2022 | 3355,14 Tonnes |
1.3.2022 | 3358,5 Tonnes |
1.12.2021 | 3359,09 Tonnes |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Kullavarud
Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
---|---|---|---|
🇩🇪 Autode eksport | 241 200 Units | 275 900 Units | Kuus |
🇩🇪 Ekspordid | 136,54 mld. EUR | 134,43 mld. EUR | Kuus |
🇩🇪 Impordid | 113,2 mld. EUR | 107,4 mld. EUR | Kuus |
🇩🇪 Jooksevkonto | 14,41 mld. EUR | 17,75 mld. EUR | Kuus |
🇩🇪 Jooksevkonto suhe SKPsse | 5,9 % of GDP | 4,2 % of GDP | Aastane |
🇩🇪 Kapitalivood | −14,405 mld. EUR | 38,762 mld. EUR | Kuus |
🇩🇪 Kaupade jooksevkonto | 26,229 mld. EUR | 25,506 mld. EUR | Kuus |
🇩🇪 Kauplemisbilanss | 16,8 mld. EUR | 20,4 mld. EUR | Kuus |
🇩🇪 Kauplemistingimused | 102,4 points | 102,1 points | Kuus |
🇩🇪 Maagaasiimport | 234 735,603 Terajoule | 250 065,733 Terajoule | Kuus |
🇩🇪 relvamüük | 3,287 mld. SIPRI TIV | 1,481 mld. SIPRI TIV | Aastane |
🇩🇪 Teenuste jooksevkonto | −9,99 mld. EUR | −6,886 mld. EUR | Kuus |
🇩🇪 Terrorismiindeks | 2,782 Points | 4,242 Points | Aastane |
🇩🇪 Toornafta tootmine | 31 BBL/D/1K | 30 BBL/D/1K | Kuus |
🇩🇪 Turistide saabumised | 4,347 mln. | 4,788 mln. | Kuus |
🇩🇪 Ülekanded | 644,496 mln. EUR | 644,496 mln. EUR | Kuus |
🇩🇪 Välisriikide otseinvesteeringud | −4,592 mld. EUR | 7,763 mld. EUR | Kuus |
🇩🇪 Välisvõlg SKP suhtes | 147 % of GDP | 147 % of GDP | Kvartal |
🇩🇪 Välisvõlg. | 6,212 Bio. EUR | 6,109 Bio. EUR | Kvartal |
Kullareservid on riigi kullavarud, mida hoiab või kontrollib keskpank.
Makrolehed teistele riikidele Euroopa
- 🇦🇱Albaania
- 🇦🇹Austria
- 🇧🇾Valgevene
- 🇧🇪Belgia
- 🇧🇦Bosnia ja Hertsegoviina
- 🇧🇬Bulgaaria
- 🇭🇷Horvaatia
- 🇨🇾Küpros
- 🇨🇿Tšehhi Vabariik
- 🇩🇰Taani
- 🇪🇪Eesti
- 🇫🇴Fääri saared
- 🇫🇮Soome
- 🇫🇷Prantsusmaa
- 🇬🇷Kreeka
- 🇭🇺Ungari
- 🇮🇸Island
- 🇮🇪Iirimaa
- 🇮🇹Itaalia
- 🇽🇰Kosovo
- 🇱🇻Läti
- 🇱🇮Liechtenstein
- 🇱🇹Leedu
- 🇱🇺Luksemburg
- 🇲🇰Põhja-Makedoonia
- 🇲🇹Malta
- 🇲🇩Moldova
- 🇲🇨Monaco
- 🇲🇪Montenegro
- 🇳🇱Madalmaad
- 🇳🇴Norra
- 🇵🇱Poola
- 🇵🇹Portugal
- 🇷🇴Rumeenia
- 🇷🇺Venemaa
- 🇷🇸Serbia
- 🇸🇰Slovakkia
- 🇸🇮Sloveenia
- 🇪🇸Hispaania
- 🇸🇪Rootsi
- 🇨🇭Šveits
- 🇺🇦Ukraina
- 🇬🇧Ühendkuningriik
- 🇦🇩Andorra
Mis on Kullavarud?
Kuldreservid on üheks oluliseks indikaatoriks riikide makromajanduslikus maastikus. Kuldreservid täidavad tähtsat rolli rahvusvahelistes rahandussüsteemides ja kesksete pankade rahapoliitilistes otsustes. Eulerpool, olles juhtiv makromajandusliku andmete veebiplatvorm, pakub põhjalikku ja ajakohastatud informatsiooni erinevate riikide kuldreservide kohta, pakkudes seeläbi väärtuslikku sisendit nii teadlastele, analüütikutele kui ka poliitikakujundajatele. Kuld on turgude jaoks usaldusväärne varjupaik ebakindlatel aegadel, olles sajandeid täitnud väärismetalli rolli. Kuldreservid on tegelikkuses valitsuse poolt omatud füüsilised kullakangid või -mündid. Keskpangad hoiavad kulda peamiselt rahvusvaheliste reservide osana, mis annab usaldusväärsuse ja stabiilsuse tunde nii siseriiklikel kui ka rahvusvahelistel majandusareenidel. Kulda kasutavad riigid oma valuutavahetusreservide tugevdamiseks ning majanduslike kriiside tasandamiseks. Traditsiooniliselt on kuld olnud vahend, millele on viidatud kui "turvasadamale". Selle väärtuse suhteline stabiilsus ning inflatsioonivastane olemus on teinud sellest ideaalse varakaitse volatiilsetes majanduskeskkondades. Eriti kriisiolukordades või geopoliitilise ebastabiilsuse ilmnemisel suunavad investorid ja riigid tihti oma ressursse kulla poole. See muudab kuldreservide omamise oluliseks kompetitiivseks eeliseks nii riikidele kui ka ettevõtetele. Eulerpool platvormilt on võimalik leida täpset ja põhjalikku informatsiooni kuldreservide mahu kohta erinevates riikides. Andmed tuginevad usaldusväärsetele allikatele ning neid uuendatakse regulaarselt, et pakkuda kasutajatele kõige värskemat ja täpsemat ülevaadet. Meie eesmärk on pakkuda läbipaistvust ja arusaadavust immateriaalse tava kasutaja jaoks, kes otsib informatsiooni ja analüüse maailma kuldreservide kohta. Riikide kuldreservide suurus on sageli peetud majandusliku tugevuse ja stabiilsuse indikaatoriks. Suurimad kuldreservid on tavaliselt arenenud riikide käes, nagu Ameerika Ühendriigid, Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa. Need riigid on ajalooliselt kogunud suuri kulla koguseid, et kindlustada oma majanduslik stabiilsus ning toetada rahvusvahelist kauplemist ja finantslepinguid. Kulda kasutatakse ka valuutakursi stabiliseerimisel, eriti riikides, kus on kõrge inflatsioon. Riigid vahetavad vajadusel kulda teiste valuutade vastu, et kindlustada oma rahandussüsteemi laiema majanduskriisi korral. Keskpangad ja valitsused mängivad peamist rolli kuldreservide haldamisel. Keskpangad on sageli vastutavad selle väärtusliku ressursi hoiustamise ja haldamise eest. Kuldreservide ostmine või müümine võib mõjutada turge, sealhulgas valuutaturgusid ja toormeteturge. See omakorda võib olla mõjuv faktor rahapoliitilistes otsustes. Sellistes otsustes tuleb arvestada kulda kui investeerimisressurssi, inflatsiooniriskide maandajat ja üldise rahalise stabiilsuse tagajat. Investeerimine kulda, kas riiklikul või individuaalsel tasemel, on muutunud üha populaarsemaks. Seda mitte ainult hinnatõusu ootuste tõttu, vaid ka seetõttu, et kuld pakub kaitset majanduslike ebakindluste vastu. Investorid näevad kulda atraktiivse varana, mis on vähem allutatud turukõikumistele võrreldes traditsiooniliste finantsvaradega nagu aktsiad ja võlakirjad. Riikide seisukohalt on kuldreservide hoidmine ka osa rahvuslikust varade hajutamise strateegiast, mis võimaldab neil olla paindlikum ja paremini kaitstud globaalsete finantsturgude muutuste eest. Eulerpool on pühendunud pakkuma süvitsi minevaid analüüse ja andmeid kuldreservide kohta, mis aitavad meie kasutajatel teha informeeritud otsuseid ja süvendada oma teadmisi ülemaailmse majanduse toimimisest. Meie platvormi kasutajatele pakume põhjalikke graafikuid ja statistilisi analüüse, mis käsitlevad kuldreservide ajaloolist ja tänapäevast arengut. Need tööriistad aitavad hinnata, kuidas ja miks riigid oma kuldreservide koguseid muudavad. Kokkuvõttes on kuldreservid olnud ja jäävad keskseks elemendiks riikide rahapoliitikas ja makromajanduse analüüsis. Eulerpool jätkab pühendunud töö tegemist, et pakkuda kõige usaldusväärsemat ja täpsemat informatsiooni nende tähtsate varade kohta. Läbi meie platvormi saavad kasutajad sügavama ja laiahaardelisema arusaama kuldreservide rollist ja nende mõjust globaalsetele majandussüsteemidele.