Tee oma elu parimad investeeringud
Alates 2 eurost kindlustatud Taani Tööhõive määr
Aktsia hind
Tööhõive määra praegune väärtus riigis Taani on 69,4 %. Tööhõive määr riigis Taani langes 1.4.2024 69,4 %-ni, pärast seda kui see oli 1.3.2024 70,4 %. Perioodil 1.1.2007 kuni 1.5.2024 oli riigi Taani keskmine SKP 65,38 %. Kõigi aegade kõrgeim oli 1.3.2024 70,40 %, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.11.2013 61,80 %.
Tööhõive määr ·
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
Tööhõive määr | |
---|---|
1.1.2007 | 69,70 % |
1.2.2007 | 68,00 % |
1.3.2007 | 68,30 % |
1.4.2007 | 69,40 % |
1.5.2007 | 68,50 % |
1.6.2007 | 68,10 % |
1.7.2007 | 68,30 % |
1.8.2007 | 68,40 % |
1.9.2007 | 68,70 % |
1.10.2007 | 68,60 % |
1.11.2007 | 68,20 % |
1.12.2007 | 68,60 % |
1.1.2008 | 69,70 % |
1.2.2008 | 68,00 % |
1.3.2008 | 68,30 % |
1.4.2008 | 69,40 % |
1.5.2008 | 68,50 % |
1.6.2008 | 68,10 % |
1.7.2008 | 68,30 % |
1.8.2008 | 68,40 % |
1.9.2008 | 68,70 % |
1.10.2008 | 68,60 % |
1.11.2008 | 68,20 % |
1.12.2008 | 68,60 % |
1.1.2009 | 68,00 % |
1.2.2009 | 67,80 % |
1.3.2009 | 66,70 % |
1.4.2009 | 65,90 % |
1.5.2009 | 66,60 % |
1.6.2009 | 66,00 % |
1.7.2009 | 66,20 % |
1.8.2009 | 65,60 % |
1.9.2009 | 65,20 % |
1.10.2009 | 64,60 % |
1.11.2009 | 64,80 % |
1.12.2009 | 63,80 % |
1.1.2010 | 64,20 % |
1.2.2010 | 64,10 % |
1.3.2010 | 64,60 % |
1.4.2010 | 64,30 % |
1.5.2010 | 63,80 % |
1.6.2010 | 64,30 % |
1.7.2010 | 64,00 % |
1.8.2010 | 64,10 % |
1.9.2010 | 64,00 % |
1.10.2010 | 63,60 % |
1.11.2010 | 64,00 % |
1.12.2010 | 63,70 % |
1.1.2011 | 63,70 % |
1.2.2011 | 63,70 % |
1.3.2011 | 64,10 % |
1.4.2011 | 63,80 % |
1.5.2011 | 63,80 % |
1.6.2011 | 64,10 % |
1.7.2011 | 63,50 % |
1.8.2011 | 63,90 % |
1.9.2011 | 64,00 % |
1.10.2011 | 63,00 % |
1.11.2011 | 63,00 % |
1.12.2011 | 63,10 % |
1.1.2012 | 63,70 % |
1.2.2012 | 63,10 % |
1.3.2012 | 62,70 % |
1.4.2012 | 62,60 % |
1.5.2012 | 63,10 % |
1.6.2012 | 63,00 % |
1.7.2012 | 62,70 % |
1.8.2012 | 62,60 % |
1.9.2012 | 62,90 % |
1.10.2012 | 63,00 % |
1.11.2012 | 63,30 % |
1.12.2012 | 62,70 % |
1.1.2013 | 62,10 % |
1.2.2013 | 63,20 % |
1.3.2013 | 62,70 % |
1.4.2013 | 62,30 % |
1.5.2013 | 62,30 % |
1.6.2013 | 62,30 % |
1.7.2013 | 62,60 % |
1.8.2013 | 62,80 % |
1.9.2013 | 62,20 % |
1.10.2013 | 62,10 % |
1.11.2013 | 61,80 % |
1.12.2013 | 62,40 % |
1.1.2014 | 61,80 % |
1.2.2014 | 62,40 % |
1.3.2014 | 62,20 % |
1.4.2014 | 62,60 % |
1.5.2014 | 62,30 % |
1.6.2014 | 62,40 % |
1.7.2014 | 62,50 % |
1.8.2014 | 62,80 % |
1.9.2014 | 63,00 % |
1.10.2014 | 63,00 % |
1.11.2014 | 63,00 % |
1.12.2014 | 63,60 % |
1.1.2015 | 63,70 % |
1.2.2015 | 63,00 % |
1.3.2015 | 63,50 % |
1.4.2015 | 63,20 % |
1.5.2015 | 63,40 % |
1.6.2015 | 63,00 % |
1.7.2015 | 63,30 % |
1.8.2015 | 62,90 % |
1.9.2015 | 62,90 % |
1.10.2015 | 63,70 % |
1.11.2015 | 63,20 % |
1.12.2015 | 63,30 % |
1.1.2016 | 64,40 % |
1.2.2016 | 63,40 % |
1.3.2016 | 63,30 % |
1.4.2016 | 64,30 % |
1.5.2016 | 64,00 % |
1.6.2016 | 64,00 % |
1.7.2016 | 63,40 % |
1.8.2016 | 63,90 % |
1.9.2016 | 64,60 % |
1.10.2016 | 63,20 % |
1.11.2016 | 64,60 % |
1.12.2016 | 63,70 % |
1.1.2017 | 63,80 % |
1.2.2017 | 64,10 % |
1.3.2017 | 64,30 % |
1.4.2017 | 63,90 % |
1.5.2017 | 64,30 % |
1.6.2017 | 64,30 % |
1.7.2017 | 64,40 % |
1.8.2017 | 64,40 % |
1.9.2017 | 64,10 % |
1.10.2017 | 64,10 % |
1.11.2017 | 64,60 % |
1.12.2017 | 64,40 % |
1.1.2018 | 64,20 % |
1.2.2018 | 65,10 % |
1.3.2018 | 65,20 % |
1.4.2018 | 65,00 % |
1.5.2018 | 64,80 % |
1.6.2018 | 65,30 % |
1.7.2018 | 65,40 % |
1.8.2018 | 65,10 % |
1.9.2018 | 65,20 % |
1.10.2018 | 64,90 % |
1.11.2018 | 65,00 % |
1.12.2018 | 65,40 % |
1.1.2019 | 65,80 % |
1.2.2019 | 65,80 % |
1.3.2019 | 65,50 % |
1.4.2019 | 65,50 % |
1.5.2019 | 66,20 % |
1.6.2019 | 65,90 % |
1.7.2019 | 65,90 % |
1.8.2019 | 66,40 % |
1.9.2019 | 66,50 % |
1.10.2019 | 66,30 % |
1.11.2019 | 66,20 % |
1.12.2019 | 66,00 % |
1.1.2020 | 66,50 % |
1.2.2020 | 66,20 % |
1.3.2020 | 66,50 % |
1.4.2020 | 64,60 % |
1.5.2020 | 64,70 % |
1.6.2020 | 65,00 % |
1.7.2020 | 66,30 % |
1.8.2020 | 66,70 % |
1.9.2020 | 67,00 % |
1.10.2020 | 65,40 % |
1.11.2020 | 65,70 % |
1.12.2020 | 66,10 % |
1.1.2021 | 64,90 % |
1.2.2021 | 65,40 % |
1.3.2021 | 65,80 % |
1.4.2021 | 66,40 % |
1.5.2021 | 66,00 % |
1.6.2021 | 66,30 % |
1.7.2021 | 67,10 % |
1.8.2021 | 66,50 % |
1.9.2021 | 66,90 % |
1.10.2021 | 67,20 % |
1.11.2021 | 67,50 % |
1.12.2021 | 67,60 % |
1.1.2022 | 67,40 % |
1.2.2022 | 67,80 % |
1.3.2022 | 67,90 % |
1.4.2022 | 68,10 % |
1.5.2022 | 67,80 % |
1.6.2022 | 68,00 % |
1.7.2022 | 68,10 % |
1.8.2022 | 68,40 % |
1.9.2022 | 67,60 % |
1.10.2022 | 68,50 % |
1.11.2022 | 68,00 % |
1.12.2022 | 67,90 % |
1.1.2023 | 69,20 % |
1.2.2023 | 68,50 % |
1.3.2023 | 68,70 % |
1.4.2023 | 67,40 % |
1.5.2023 | 67,60 % |
1.6.2023 | 68,20 % |
1.7.2023 | 67,10 % |
1.8.2023 | 67,50 % |
1.9.2023 | 68,60 % |
1.10.2023 | 68,40 % |
1.11.2023 | 68,90 % |
1.12.2023 | 68,20 % |
1.1.2024 | 68,90 % |
1.2.2024 | 70,00 % |
1.3.2024 | 70,40 % |
1.4.2024 | 69,40 % |
Tööhõive määr Ajalugu
Kuupäev | Väärtus |
---|---|
1.4.2024 | 69,4 % |
1.3.2024 | 70,4 % |
1.2.2024 | 70 % |
1.1.2024 | 68,9 % |
1.12.2023 | 68,2 % |
1.11.2023 | 68,9 % |
1.10.2023 | 68,4 % |
1.9.2023 | 68,6 % |
1.8.2023 | 67,5 % |
1.7.2023 | 67,1 % |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Tööhõive määr
Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
---|---|---|---|
🇩🇰 Noorsootöötuse määr | 15,3 % | 15,1 % | Kuus |
🇩🇰 Omandimäär | 73,8 % | 73,5 % | Kuus |
🇩🇰 Osalise tööajaga | 785 600 | 759 500 | Kvartal |
🇩🇰 Palgad | 46 003,13 DKK/Month | 44 545,6 DKK/Month | Aastane |
🇩🇰 Pensioniea mehed | 67 Years | 67 Years | Aastane |
🇩🇰 Pensioniiga naistele | 67 Years | 67 Years | Aastane |
🇩🇰 Pikaajalise töötuse määr | 0,7 % | 0,6 % | Kvartal |
🇩🇰 rahvastik | 5,93 mln. | 5,87 mln. | Aastane |
🇩🇰 Täistööaeg | 2,15 mln. | 2,154 mln. | Kvartal |
🇩🇰 Tööhõive muutus | 0,1 % | 0,5 % | Kvartal |
🇩🇰 Tööjõukulud. | 115,82 points | 114,41 points | Kvartal |
🇩🇰 Tööpakkumised | 55 678 | 50 610 | Kvartal |
🇩🇰 Töötajad | 3,07 mln. | 3,053 mln. | Kvartal |
🇩🇰 Tootlikkus | 114,084 points | 112,779 points | Kvartal |
🇩🇰 Tootmispalgad | 162,7 points | 161,8 points | Kvartal |
🇩🇰 Töötud isikud | 76 200 | 75 600 | Kuus |
🇩🇰 Töötuse määr | 2,5 % | 2,5 % | Kuus |
Taanis mõõdab tööhõivemäär töötavate inimeste arvu protsendina tööealisest elanikkonnast.
Makrolehed teistele riikidele Euroopa
- 🇦🇱Albaania
- 🇦🇹Austria
- 🇧🇾Valgevene
- 🇧🇪Belgia
- 🇧🇦Bosnia ja Hertsegoviina
- 🇧🇬Bulgaaria
- 🇭🇷Horvaatia
- 🇨🇾Küpros
- 🇨🇿Tšehhi Vabariik
- 🇪🇪Eesti
- 🇫🇴Fääri saared
- 🇫🇮Soome
- 🇫🇷Prantsusmaa
- 🇩🇪Saksamaa
- 🇬🇷Kreeka
- 🇭🇺Ungari
- 🇮🇸Island
- 🇮🇪Iirimaa
- 🇮🇹Itaalia
- 🇽🇰Kosovo
- 🇱🇻Läti
- 🇱🇮Liechtenstein
- 🇱🇹Leedu
- 🇱🇺Luksemburg
- 🇲🇰Põhja-Makedoonia
- 🇲🇹Malta
- 🇲🇩Moldova
- 🇲🇨Monaco
- 🇲🇪Montenegro
- 🇳🇱Madalmaad
- 🇳🇴Norra
- 🇵🇱Poola
- 🇵🇹Portugal
- 🇷🇴Rumeenia
- 🇷🇺Venemaa
- 🇷🇸Serbia
- 🇸🇰Slovakkia
- 🇸🇮Sloveenia
- 🇪🇸Hispaania
- 🇸🇪Rootsi
- 🇨🇭Šveits
- 🇺🇦Ukraina
- 🇬🇧Ühendkuningriik
- 🇦🇩Andorra
Mis on Tööhõive määr?
Tööjõu hõive määr on üks olulisemaid makromajanduslikke näitajaid, millel on oluline roll Eesti majanduse üldise tervisliku seisundi hindamisel. Eulerpoolis pakume professionaalset ja põhjalikku ülevaadet tööjõu hõive määrast, et aidata ettevõtetel, poliitikutel ja akadeemilistel uurijatel paremini mõista ja analüüsida riigi majandust. Tööjõu hõive määra analüüs on keeruline ja nõuab põhjalikku lähenemist, et jõuda informeeritud järeldusteni, mis võivad aidata kujundada tõhusaid poliitikaid ja majandusotsuseid. Eestis nagu ka teistes riikides kajastab tööjõu hõive määr protsenti tööealisest elanikkonnast, kes on kas tegevad või otsivad aktiivselt tööd. See annab ülevaate selle kohta, kuidas riigi majandus suudab luua ja säilitada töökohti ning kuidas see mõjutab majanduse kasvu ja arengut. Tööjõu hõive määr võib olla mõjutatud mitmetest teguritest, sealhulgas majandustsükli faasid, valitsuse poliitikad, tehnoloogia areng ja rahvusvahelised kaubandussuhted. Tööjõu hõive määra analüüs eeldab, et mõistame esmalt, mis on tööjõu mõiste ja kuidas see on määratletud. Eestis, nagu ka teistes riikides, koosneb tööjõud inimestest, kes on tööealised (tavaliselt vanuses 15–64) ja kes on kas töötavad või aktiivselt otsivad töökohta. Tööjõu hõive määr arvutatakse töötajate arvu suhtena tööjõu koguarvu. Täieliku pildi saamiseks vaadeldakse ka töötuse määra, mis kajastab nende tööjõu osakaalu, kes on tööotsijad, kuid ei ole praegu hõivatud. Tööjõu hõive määr on tihedalt seotud ka majandustsükli faasidega. Majanduskasvu perioodidel on tavaliselt suurem töökohtade loomine, kuna ettevõtted laienevad ja nõudlus kaupade ja teenuste järele suureneb. See viib kõrgema hõive määra juurde. Majanduslanguse ajal võivad ettevõtted olla sunnitud vähendama töökohti kulude kokkuhoidmiseks, mis viib kõrgema töötuse määrani ja madalama hõivemäärani. Seega on oluline jälgida tööjõu hõive määra muutusi kui indikaatorit majandustsükli seisundi ja suundumuste kohta. Valitsuse poliitikad mängivad olulist rolli tööjõu hõive määra kujundamisel. Tööjõuturupoliitikad, nagu tööseadusandlus, miinimumpalk ja töötingimused, võivad mõjutada tööandjate suutlikkust ja motivatsiooni töökohti luua. Samuti võivad erinevad toetused ja sotsiaalprogrammid mõjutada inimeste valmisolekut tööturul osaleda. Näiteks võib töötutoetus mõjutada tööotsijate motivatsiooni töökoha leidmiseks, samal ajal kui koolitus- ja ümberõppeprogrammid võivad parandada tööotsijate oskusi ja konkurentsivõimet tööturul. Eestis on tehnoloogia arengu mõju tööjõu hõive määrale eriline teema. Tehnoloogilised uuendused ja automatiseerimine võivad muuta tööjõu struktuuri, vähendades nõudlust teatud tüüpi töökohtade järele, samas suurendades nõudlust teiste oskuste ja teadmistega töötajate järele. See võib tähendada, et tööjõuturul on rohkem erialasid, mis nõuavad kõrgemaid oskusi ja haridust, mis omakorda võib mõjutada üldist hõive määra ja töötajate taset. Rahvusvahelised kaubandussuhted ja globaliseerumine on samuti olulised tegurid, mis mõjutavad tööjõu hõive määra. Avatud kaubandussuhted ja välismaised investeeringud võivad suurendada töökohtade arvu, eriti ekspordile suunatud sektorites. Samas võib rahvusvaheline kaubandus tekitada ka töötusriske, kui konkureerivate riikide odavamad tööjõukulud või kõrgtehnoloogilised tootmisvõimalused põhjustavad töökohtade kadumise või kolimise teistesse riikidesse. Eestis on tööjõu hõive määr viimastel aastatel olnud üldiselt kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine. See peegeldab tugevat majanduskasvu ja tööjõuturu tervislikku seisundit. Samas on oluline jälgida, kuidas demograafilised muutused, nagu rahvastiku vananemine, mõjutavad tulevikus tööjõu hõive määra. Vananev elanikkond võib vähendada tööjõu arvu ja suurendada survet sotsiaalhoolekandesüsteemidele, mis omakorda võib mõjutada kogumajandust. Eulerpoolis analüüsime ja kuvame tööjõu hõive määra andmeid professionaalselt, pakkudes üksikasjalikke ja ajakohaseid graafikuid ja raporteid. Meie eesmärgiks on aidata kasutajatel mõista tööjõu hõive määra suundumusi ja tegureid, mis seda mõjutavad, et nad saaksid teha informeeritud otsuseid ja põhjendatud ennustusi. Läbi põhjaliku andmeanalüüsi ja ekspertarvamuste pakkumise loodame toetada jätkusuutlikku majandusarengut Eestis. Kokkuvõttes on tööjõu hõive määr oluline näitaja, mis mõjutab ja peegeldab riigi majanduse tervislikku seisundit. Selle põhjalik analüüs aitab paremini mõista majandustsüklite dünaamikat, valitsuse poliitikate mõju, tehnoloogilist arengut ja globaliseerumise mõjusid. Eulerpool on pühendunud sellele, et pakkuda kvaliteetseid ja põhjalikke andmeid ning analüüse, mis aitavad kasutajatel teha teadlikke otsuseid ja kujundada tõhusaid majandusstrateegiaid.