Tee oma elu parimad investeeringud
Alates 2 eurost kindlustatud Botswana Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta
Aktsia hind
Praegune Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta väärtus riigis Botswana on 6641,57 USD. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta riigis Botswana kasvas 1.1.2022 6641,57 USD peale, olles 1.1.2021 6398,01 USD. Ajaperioodil 1.1.1960 kuni 1.1.2023 oli Botswana keskmine SKP 3563,19 USD. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.1.2023, olles 6708,04 USD, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.1.1960 396,40 USD.
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta ·
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
SKT inimese kohta | |
---|---|
1.1.1960 | 396,40 USD |
1.1.1961 | 412,27 USD |
1.1.1962 | 429,89 USD |
1.1.1963 | 444,89 USD |
1.1.1964 | 464,10 USD |
1.1.1965 | 483,60 USD |
1.1.1966 | 510,80 USD |
1.1.1967 | 537,45 USD |
1.1.1968 | 590,23 USD |
1.1.1969 | 674,77 USD |
1.1.1970 | 782,94 USD |
1.1.1971 | 965,71 USD |
1.1.1972 | 1176,55 USD |
1.1.1973 | 1360,64 USD |
1.1.1974 | 1406,88 USD |
1.1.1975 | 1449,50 USD |
1.1.1976 | 1523,28 USD |
1.1.1977 | 1620,53 USD |
1.1.1978 | 1760,25 USD |
1.1.1979 | 1876,65 USD |
1.1.1980 | 2000,66 USD |
1.1.1981 | 2083,95 USD |
1.1.1982 | 2245,48 USD |
1.1.1983 | 2450,37 USD |
1.1.1984 | 2566,71 USD |
1.1.1985 | 2654,14 USD |
1.1.1986 | 2772,31 USD |
1.1.1987 | 2997,26 USD |
1.1.1988 | 3464,10 USD |
1.1.1989 | 3794,93 USD |
1.1.1990 | 3931,73 USD |
1.1.1991 | 4105,30 USD |
1.1.1992 | 4105,77 USD |
1.1.1993 | 4065,49 USD |
1.1.1994 | 4097,31 USD |
1.1.1995 | 4271,47 USD |
1.1.1996 | 4410,39 USD |
1.1.1997 | 4667,89 USD |
1.1.1998 | 4585,67 USD |
1.1.1999 | 4922,37 USD |
1.1.2000 | 4917,23 USD |
1.1.2001 | 4831,78 USD |
1.1.2002 | 5030,27 USD |
1.1.2003 | 5171,54 USD |
1.1.2004 | 5219,41 USD |
1.1.2005 | 5360,02 USD |
1.1.2006 | 5700,22 USD |
1.1.2007 | 5913,07 USD |
1.1.2008 | 5982,66 USD |
1.1.2009 | 5031,98 USD |
1.1.2010 | 5428,30 USD |
1.1.2011 | 5684,36 USD |
1.1.2012 | 5566,68 USD |
1.1.2013 | 6068,00 USD |
1.1.2014 | 6291,27 USD |
1.1.2015 | 5869,74 USD |
1.1.2016 | 6166,24 USD |
1.1.2017 | 6287,83 USD |
1.1.2018 | 6418,71 USD |
1.1.2019 | 6485,57 USD |
1.1.2020 | 5810,90 USD |
1.1.2021 | 6398,01 USD |
1.1.2022 | 6641,57 USD |
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta Ajalugu
Kuupäev | Väärtus |
---|---|
1.1.2022 | 6641,57 USD |
1.1.2021 | 6398,01 USD |
1.1.2020 | 5810,9 USD |
1.1.2019 | 6485,57 USD |
1.1.2018 | 6418,71 USD |
1.1.2017 | 6287,83 USD |
1.1.2016 | 6166,24 USD |
1.1.2015 | 5869,74 USD |
1.1.2014 | 6291,27 USD |
1.1.2013 | 6068 USD |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta
Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
---|---|---|---|
🇧🇼 Aastane SKP kasvumäär | −5,3 % | 1,9 % | Kvartal |
🇧🇼 Avaliku sektori SKP | 8,724 mld. BWP | 8,909 mld. BWP | Kvartal |
🇧🇼 Brutoinvesteeringud põhivarasse | 10,908 mld. BWP | 11,295 mld. BWP | Kvartal |
🇧🇼 Ehitusest tulenev SKP | 4,593 mld. BWP | 4,581 mld. BWP | Kvartal |
🇧🇼 Kaevandamise SKP | 9,134 mld. BWP | 11,035 mld. BWP | Kvartal |
🇧🇼 SKP elaniku kohta ostujõu pariteedis | 17 471,34 USD | 17 298,22 USD | Aastane |
🇧🇼 SKP kasv terve aasta lõikes | 2,7 % | 5,5 % | Aastane |
🇧🇼 SKP kasvumäär | −1,8 % | −0,9 % | Kvartal |
🇧🇼 SKP põllumajandusest | 816,1 mln. BWP | 803,9 mln. BWP | Kvartal |
🇧🇼 SKP püsivhindades | 49,355 mld. BWP | 50,271 mld. BWP | Kvartal |
🇧🇼 SKT | 19,4 mld. USD | 20,32 mld. USD | Aastane |
🇧🇼 SKT kommunaalteenustest | 574 mln. BWP | 463,2 mln. BWP | Kvartal |
🇧🇼 Töötleva tööstuse SKP | 2,702 mld. BWP | 2,742 mld. BWP | Kvartal |
🇧🇼 Transpordisektori SKP | 893,6 mln. BWP | 896,9 mln. BWP | Kvartal |
SKP elaniku kohta saadakse, jagades riigi inflatsiooniga kohandatud sisemajanduse koguprodukti kogurahvastikuga.
Makrolehed teistele riikidele Aafrika
- 🇩🇿Alžeeria
- 🇦🇴Angola
- 🇧🇯Benin
- 🇧🇫Burkina Faso
- 🇧🇮Burundi
- 🇨🇲Kamerun
- 🇨🇻Kap Verde
- 🇨🇫Kesk-Aafrika Vabariik
- 🇹🇩Tšaad
- 🇰🇲Komoorid
- 🇨🇬Kongo.
- 🇿🇦Lõuna-Aafrika
- 🇩🇯Džibuti
- 🇪🇬Egiptus
- 🇬🇶Ekvatoriaal-Guinea
- 🇪🇷Eritrea
- 🇪🇹Etioopia
- 🇬🇦Gabon
- 🇬🇲Gambia
- 🇬🇭Ghana
- 🇬🇳Guinea
- 🇬🇼Guinea-Bissau
- 🇨🇮Elevandiluurannik
- 🇰🇪Keenia
- 🇱🇸Lesotho
- 🇱🇷Liberia
- 🇱🇾Liibüa
- 🇲🇬Madagaskar
- 🇲🇼Malawi
- 🇲🇱Mali
- 🇲🇷Mauritaania
- 🇲🇺Mauritius
- 🇲🇦Maroko
- 🇲🇿Mosambiik
- 🇳🇦Namiibia
- 🇳🇪Niger
- 🇳🇬Nigeeria
- 🇷🇼Rwanda
- 🇸🇹São Tomé ja Príncipe
- 🇸🇳Senegal
- 🇸🇨Seišellid
- 🇸🇱Sierra Leone
- 🇸🇴Somaalia
- Lõuna-Sudaan
- 🇸🇩Sudaan
- 🇸🇿Svaasimaa
- 🇹🇿Tansaania
- 🇹🇬Togo
- 🇹🇳Tuneesia
- 🇺🇬Uganda
- 🇿🇲Sambia
- 🇿🇼Simbabwe
Mis on Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta?
Eesti majanduse paremaks mõistmiseks on oluline süveneda võtmenäitajatesse, mis peegeldavad riigi majanduslikku heaolu ja üldist arengutaset. Üks selline oluline näitaja on SKT elaniku kohta (rahvusvaheliselt tuntud kui GDP per Capita). Euroopa Liidu riikidest diagonaalselt võttes on Eesti jõudnud märkimisväärselt kiiresti areneva turgude kategooriasse ning SKT elaniku kohta on selles osas esmatähtis mõõdupuu. Eulerpoolis, mis on professionaalne makromajanduslike andmete kuvamise veebisait, anname ülevaate erinevatest majandusnäitajatest, sealhulgas Eesti SKT elaniku kohta. SKT elaniku kohta on metoodika, mis arvutab valitsemise riigi kogutoodangu jagamise selle riigi elanike arvu vahel. See meetod annab meile hinnangu, keskmise inimese väljavõidu kohta majanduses. SKT elaniku kohta on kasulik tööriist võrreldes SKT kogusissese suurusega, kuna see võtab arvesse rahvastiku suurust ning aitab paremini arvutada elustandardeid ja teiste majanduslike jõudude võrdlust erinevates riikides ja piirkondades. Eesti puhul näitab SKT elaniku kohta mitmeid olulisi arenguid ja väljakutseid. 2019. aastal oli Eesti SKT elaniku kohta ligikaudu 23 236 eurot, mis tegi riigist ühe kiiremini areneva majandusega riigi Euroopas. Eesti SKT elaniku kohta järjepidev tõus peegeldab nii majanduse kiiret kasvu, tehnoloogilist arengut kui ka tõhusat valitsemispoliitikat. Samas on veel palju valdkondi, kus on võimalik edasi liikuda. Analyüsides Eesti SKT elaniku kohta, tuleb silmas pidada majanduse põhikomponente, nagu töötushind, inflatsioon, investeeringud ja tarbimiskulud. Tööhõive ning palgatasemed on otseselt seotud SKT elaniku kohta muutustega, kuna kõrgem sissetuleku tase ja suuremad tarbimiskulud tõstavad üldist kogutoodangut. Samuti on inflatsioonimäär oluliseks faktoriks, kuna kõrge inflatsioon võib tähendada, et vaatamata SKT kasvule, ei suuda tarbijad oma elustandardeid piisavalt parandada. Veel enam, Eesti on tuntud oma digitaalse arengu ning tehnoloogilise inovatsiooni poolest. IKT-sektor moodustab märkimisväärse osa riigi kogutoodangust ning selle jätkuv areng võib viia märkimisväärse SKT elaniku kohta tõusuni tulevikus. Tehnoloogia- ja teenindussektori tugevus on panustanud Eesti positsiooni maailmaturul ja tõstnud riigi nähtavust majandusarengu eesrinnas. Harvestamiseks on oluline võrrelda Eesti SKT-d elaniku kohta teiste sarnase suuruse ja arengutasemega riikide näitajatega. Võttes aluseks Põhjamaad nagu Soome, Rootsi ja Taani, võib märgata, et Eesti majanduslik areng on olnud kiire, kuid siiski jääb veel ruumi jõudmaks nende riikide elustandardite ja majandusliku heaolu tasemele. Võrreldes suures osas kesk-ja idaeuroopa riikidega on Eesti positsioon siiski tugev ja näitab jätkuvat tõusu. Tähtis aspekt SKT elaniku kohta hindamisel on ka regionaalne ebavõrdsus Eestis. Eestis on täheldatud suurtes linnades, eriti Tallinnas ja Tartu piirkonnas, kõrgemat SKT-d elaniku kohta võrreldes maa- ja äärealadega. Selline keskus vs. perifeeria arengu lõhe võib põhjustada olulisi sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme, mis nõuavad riiklikku strateegiat ja sekkumist selleks, et tagada tasakaalustatud majanduskasv kogu riigis. SKT elaniku kohta on vajalik vahend erinevate poliitikate ja strateegiate efektiivsuse hindamiseks. Eesti valitsuse poolt rakendatavad majandusmeetmed, näiteks maksupoliitikad, haridusinvesteeringud ning infrastruktuuriparandused, võivad oluliselt mõjutada riigi SKT-d elaniku kohta. Edukas poliitikas peegelduvad meetmed, mis parandavad elutingimusi ja tööhõivet, tõstavad lõppkokkuvõttes SKT-d elaniku kohta. SKT elaniku kohta on samuti sidus omavahelise globaalse majandusega ning avatus rahvusvahelisele kaubandusele. Eesti on tuntud oma ekspordile orienteeritud majanduse poolest, kus suure osa SKT-st moodustavad teenuste ja kaupade eksport. Rahvusvahelised kaubandussuhted ja nende arengud mõjutavad otse SKT suurenemist ja elustandardite tõusu. Summa summarum, Eesti SKT elaniku kohta on kriitiline näitaja, mis annab ülevaate riigi majanduse tervislikkusest ja elustandarditest. Eulerpoolis jälgime ja analüüsime neid andmeid pidevalt ning pakume professionaalset ja usaldusväärset infot, mis aitab mõista Eesti majanduslikku positsiooni ja tulevikuväljavaateid. Tegu on väärtusliku tööriistaga nii poliitikutele, ettevõtjatele, analüütikutele kui ka igapäevastele kodanikele, kes soovivad süvitsi mõista Eesti majanduse omadusi ja trende. Tänapäeva globaliseerunud maailmas on pidev teadlikkus ja andmete analüüs võtmetähtsusega strateegiliste otsuste tegemisel ja majandusliku heaolu saavutamisel. Eulerpool on pühendunud pakkuma väärtuslikke ja täpseid makromajanduslikke andmeid, et toetada Eesti jätkuvat majandusarengut ja heaolu.