Tee oma elu parimad investeeringud
Alates 2 eurost kindlustatud Bosnia ja Hertsegoviina Palga kasv
Aktsia hind
Hetke Palga kasv väärtus Bosnia ja Hertsegoviina on 7,6 %. Palga kasv Bosnia ja Hertsegoviina vähenes 7,6 % 1.3.2024, pärast seda, kui see oli 11 % 1.2.2024. Perioodil 1.1.2006 kuni 1.4.2024 oli SKP keskmine Bosnia ja Hertsegoviina 5,33 %. Ajaloo kõrgeim tase saavutati 1.7.2008, olles 19,20 %, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.1.2015 ja oli −1,83 %.
Palga kasv ·
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
Palgakasv | |
---|---|
1.1.2006 | 10,33 % |
1.2.2006 | 6,81 % |
1.3.2006 | 8,46 % |
1.4.2006 | 10,45 % |
1.5.2006 | 9,67 % |
1.6.2006 | 9,62 % |
1.7.2006 | 9,57 % |
1.8.2006 | 9,63 % |
1.9.2006 | 9,74 % |
1.10.2006 | 10,31 % |
1.11.2006 | 10,26 % |
1.12.2006 | 9,90 % |
1.1.2007 | 7,70 % |
1.2.2007 | 9,87 % |
1.3.2007 | 9,34 % |
1.4.2007 | 9,70 % |
1.5.2007 | 10,67 % |
1.6.2007 | 9,35 % |
1.7.2007 | 8,97 % |
1.8.2007 | 9,92 % |
1.9.2007 | 9,78 % |
1.10.2007 | 10,14 % |
1.11.2007 | 11,88 % |
1.12.2007 | 10,66 % |
1.1.2008 | 10,01 % |
1.2.2008 | 16,10 % |
1.3.2008 | 16,11 % |
1.4.2008 | 16,51 % |
1.5.2008 | 16,88 % |
1.6.2008 | 17,00 % |
1.7.2008 | 19,20 % |
1.8.2008 | 17,32 % |
1.9.2008 | 18,96 % |
1.10.2008 | 18,10 % |
1.11.2008 | 15,13 % |
1.12.2008 | 17,48 % |
1.1.2009 | 19,10 % |
1.2.2009 | 13,77 % |
1.3.2009 | 12,01 % |
1.4.2009 | 10,60 % |
1.5.2009 | 7,44 % |
1.6.2009 | 9,03 % |
1.7.2009 | 6,81 % |
1.8.2009 | 5,66 % |
1.9.2009 | 4,27 % |
1.10.2009 | 3,98 % |
1.11.2009 | 4,79 % |
1.12.2009 | 3,38 % |
1.1.2010 | 1,01 % |
1.3.2010 | 1,00 % |
1.4.2010 | 0,58 % |
1.5.2010 | 1,09 % |
1.6.2010 | 0,66 % |
1.7.2010 | 0,75 % |
1.8.2010 | 2,01 % |
1.9.2010 | 1,92 % |
1.10.2010 | 1,00 % |
1.11.2010 | 2,08 % |
1.12.2010 | 2,21 % |
1.1.2011 | 2,41 % |
1.2.2011 | 4,20 % |
1.3.2011 | 4,94 % |
1.4.2011 | 4,03 % |
1.5.2011 | 5,78 % |
1.6.2011 | 5,26 % |
1.7.2011 | 4,28 % |
1.8.2011 | 5,25 % |
1.9.2011 | 4,34 % |
1.10.2011 | 4,53 % |
1.11.2011 | 4,72 % |
1.12.2011 | 3,52 % |
1.1.2012 | 4,46 % |
1.2.2012 | 3,06 % |
1.3.2012 | 0,86 % |
1.4.2012 | 1,58 % |
1.5.2012 | 1,95 % |
1.6.2012 | 0,23 % |
1.7.2012 | 1,89 % |
1.8.2012 | 1,17 % |
1.10.2012 | 2,44 % |
1.11.2012 | 1,01 % |
1.12.2012 | 0,39 % |
1.1.2013 | 0,54 % |
1.4.2013 | 0,08 % |
1.7.2013 | 0,23 % |
1.9.2013 | 1,74 % |
1.10.2013 | 0,23 % |
1.12.2013 | 0,77 % |
1.1.2014 | 1,08 % |
1.2.2014 | 0,39 % |
1.3.2014 | 0,31 % |
1.4.2014 | 0,23 % |
1.6.2014 | 0,23 % |
1.7.2014 | 0,31 % |
1.12.2014 | 0,15 % |
1.3.2015 | 0,86 % |
1.4.2015 | 0,31 % |
1.5.2015 | 0,16 % |
1.6.2015 | 0,70 % |
1.7.2015 | 0,15 % |
1.8.2015 | 0,16 % |
1.9.2015 | 0,31 % |
1.11.2015 | 0,47 % |
1.1.2016 | 0,16 % |
1.2.2016 | 1,18 % |
1.3.2016 | 1,16 % |
1.5.2016 | 0,93 % |
1.6.2016 | 0,31 % |
1.8.2016 | 2,03 % |
1.9.2016 | 1,01 % |
1.10.2016 | 1,33 % |
1.11.2016 | 2,49 % |
1.12.2016 | 1,22 % |
1.1.2017 | 2,02 % |
1.2.2017 | 1,01 % |
1.3.2017 | 1,45 % |
1.4.2017 | 1,01 % |
1.5.2017 | 2,77 % |
1.6.2017 | 1,69 % |
1.7.2017 | 1,93 % |
1.8.2017 | 1,91 % |
1.9.2017 | 0,85 % |
1.10.2017 | 2,00 % |
1.11.2017 | 1,29 % |
1.12.2017 | 1,13 % |
1.1.2018 | 2,97 % |
1.2.2018 | 1,54 % |
1.3.2018 | 1,81 % |
1.4.2018 | 3,00 % |
1.5.2018 | 2,62 % |
1.6.2018 | 2,65 % |
1.7.2018 | 3,64 % |
1.8.2018 | 3,60 % |
1.9.2018 | 3,13 % |
1.10.2018 | 4,08 % |
1.11.2018 | 4,05 % |
1.12.2018 | 4,33 % |
1.1.2019 | 4,22 % |
1.2.2019 | 4,47 % |
1.3.2019 | 3,40 % |
1.4.2019 | 5,37 % |
1.5.2019 | 4,30 % |
1.6.2019 | 3,61 % |
1.7.2019 | 5,34 % |
1.8.2019 | 3,40 % |
1.9.2019 | 4,74 % |
1.10.2019 | 4,42 % |
1.11.2019 | 3,39 % |
1.12.2019 | 5,15 % |
1.1.2020 | 3,69 % |
1.2.2020 | 5,37 % |
1.3.2020 | 4,94 % |
1.4.2020 | 2,90 % |
1.5.2020 | 1,40 % |
1.6.2020 | 4,98 % |
1.7.2020 | 3,68 % |
1.8.2020 | 3,01 % |
1.9.2020 | 4,95 % |
1.10.2020 | 3,13 % |
1.11.2020 | 4,19 % |
1.12.2020 | 3,81 % |
1.1.2021 | 3,01 % |
1.2.2021 | 2,62 % |
1.3.2021 | 4,84 % |
1.4.2021 | 5,02 % |
1.5.2021 | 4,76 % |
1.6.2021 | 4,68 % |
1.7.2021 | 3,62 % |
1.8.2021 | 5,43 % |
1.9.2021 | 4,38 % |
1.10.2021 | 4,51 % |
1.11.2021 | 5,76 % |
1.12.2021 | 5,18 % |
1.1.2022 | 6,72 % |
1.2.2022 | 8,86 % |
1.3.2022 | 8,91 % |
1.4.2022 | 8,58 % |
1.5.2022 | 11,65 % |
1.6.2022 | 11,92 % |
1.7.2022 | 12,48 % |
1.8.2022 | 13,21 % |
1.9.2022 | 14,39 % |
1.10.2022 | 14,63 % |
1.11.2022 | 14,44 % |
1.12.2022 | 14,08 % |
1.1.2023 | 15,95 % |
1.2.2023 | 14,86 % |
1.3.2023 | 16,01 % |
1.4.2023 | 15,26 % |
1.5.2023 | 15,98 % |
1.6.2023 | 13,08 % |
1.7.2023 | 11,79 % |
1.8.2023 | 12,35 % |
1.9.2023 | 9,98 % |
1.10.2023 | 11,35 % |
1.11.2023 | 11,34 % |
1.12.2023 | 9,45 % |
1.1.2024 | 10,26 % |
1.2.2024 | 11,00 % |
1.3.2024 | 7,60 % |
Palga kasv Ajalugu
Kuupäev | Väärtus |
---|---|
1.3.2024 | 7,6 % |
1.2.2024 | 11 % |
1.1.2024 | 10,26 % |
1.12.2023 | 9,45 % |
1.11.2023 | 11,34 % |
1.10.2023 | 11,35 % |
1.9.2023 | 9,98 % |
1.8.2023 | 12,35 % |
1.7.2023 | 11,79 % |
1.6.2023 | 13,08 % |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Palga kasv
Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
---|---|---|---|
🇧🇦 Keskmised nädalatunnid | 41,8 Hours | 42 Hours | Kvartal |
🇧🇦 Miinimumpalgad | 596 BAM/Month | 596 BAM/Month | Aastane |
🇧🇦 Omandimäär | 49 % | 48,4 % | Kvartal |
🇧🇦 Osalise tööajaga | 33 000 | 30 000 | Kvartal |
🇧🇦 Palgad | 2159 BAM/Month | 2157 BAM/Month | Kuus |
🇧🇦 rahvastik | 3,427 mln. | 3,434 mln. | Aastane |
🇧🇦 Registreeritud töötuse määr | 29,35 % | 28,74 % | Kuus |
🇧🇦 Täistööaeg | 1,221 mln. | 1,163 mln. | Kvartal |
🇧🇦 Tööhõive määr | 42,5 % | 41,9 % | Kvartal |
🇧🇦 Töötajad | 847 865 | 853 166 | Kuus |
🇧🇦 Tootmispalgad | 1649 BAM/Month | 1614 BAM/Month | Kuus |
🇧🇦 Töötud isikud | 328 674 | 325 568 | Kuus |
🇧🇦 Töötuse määr | 12,7 % | 13,6 % | Kvartal |
Makrolehed teistele riikidele Euroopa
- 🇦🇱Albaania
- 🇦🇹Austria
- 🇧🇾Valgevene
- 🇧🇪Belgia
- 🇧🇬Bulgaaria
- 🇭🇷Horvaatia
- 🇨🇾Küpros
- 🇨🇿Tšehhi Vabariik
- 🇩🇰Taani
- 🇪🇪Eesti
- 🇫🇴Fääri saared
- 🇫🇮Soome
- 🇫🇷Prantsusmaa
- 🇩🇪Saksamaa
- 🇬🇷Kreeka
- 🇭🇺Ungari
- 🇮🇸Island
- 🇮🇪Iirimaa
- 🇮🇹Itaalia
- 🇽🇰Kosovo
- 🇱🇻Läti
- 🇱🇮Liechtenstein
- 🇱🇹Leedu
- 🇱🇺Luksemburg
- 🇲🇰Põhja-Makedoonia
- 🇲🇹Malta
- 🇲🇩Moldova
- 🇲🇨Monaco
- 🇲🇪Montenegro
- 🇳🇱Madalmaad
- 🇳🇴Norra
- 🇵🇱Poola
- 🇵🇹Portugal
- 🇷🇴Rumeenia
- 🇷🇺Venemaa
- 🇷🇸Serbia
- 🇸🇰Slovakkia
- 🇸🇮Sloveenia
- 🇪🇸Hispaania
- 🇸🇪Rootsi
- 🇨🇭Šveits
- 🇺🇦Ukraina
- 🇬🇧Ühendkuningriik
- 🇦🇩Andorra
Mis on Palga kasv?
Eestis, nagu ka paljudes teistes riikides, mängib palgakasv olulist rolli majanduse tervislikkuse ja sotsiaalmajandusliku tasakaalu kujunemisel. Eulerpooli koduleheküljel on palgakasvu analüüs üks makromajandusliku uurimuse alustaladest, pakkudes põhjalikku ülevaadet nii ajalooliste trendide kui ka tulevikuprognooside kohta. Palgakasv on indikaatoriks, mis mitte ainult ei mõjuta tarbijakäitumist ja elatustaset, vaid kaudselt ka tootlikkust, inflatsiooni ja tööhõivet. Esmalt on oluline mõista palgakasvu määratlusi ja sellega seotud mõisteid. Palgakasv viitab tööstushomes makstavate palkade keskmise tõusu protsendile teatud ajaperioodi jooksul. See võib olla tingitud mitmetest teguritest nagu inflatsioon, tööjõu nõudlus ja pakkumine, majandustsüklid, tööseadusandlus ja palju muud. Nende tegurite terviklik analüüs on vajalik, et mõista palgakasvu dünaamikat ja selle mõjusid majandusele tervikuna. Üks esmane põhjus, miks palgakasv on nii oluline, on selle otsene mõju tarbijate ostujõule. Kui palgad tõusevad, saavad inimesed endale lubada rohkem kaupu ja teenuseid, mis omakorda toetab majanduskasvu. See suurenenud tarbimine võib tekitada positiivse tagasiside efekti, kus suurem nõudlus toob kaasa suurema tootmise, mis omakorda võib taas tõsta tööjõu nõudlust ja palkasid. Siiski on oluline jälgida, et palgakasv ületaks inflatsioonimäära, et tagada reaalse ostujõu suurenemine. Palgakasv mõjutab ka ettevõtete tootlikkust ja konkurentsivõimet. Kulude tõus, mis tuleneb kõrgematest palkadest, võib sundida ettevõtteid tõstma hindu, mis võib vähendada nende konkurentsivõimet rahvusvahelisel turul. Teisalt võib palgakasv motiveerida töötajaid ja suurendada nende produktiivsust, mis võib ettevõtte üldist tulemuslikkust parandada. See tasakaalustamine on keeruline protsess, mis nõuab hoolikat planeerimist ja strateegiat. Tööhõive ja palgakasv on tihedalt seotud. Kui ettevõtted palkavad rohkem töötajaid, siis võib see viia palgatõusuni, kuna tööjõu nõudlus ületab pakkumise. Selline olukord võib olla eriti nähtav piirkondades või sektorites, kus on tööjõupuudus. Eesti tööjõuturg on kogenud erinevaid muutusi viimaste aastate jooksul, sealhulgas suuri struktuurseid muutusi tehnoloogia ja digitaliseerimise arengu tõttu, mis omakorda mõjutavad palgakasvu dünaamikaid. Teine oluline aspekt on tööseadusandluse ja ametiühingute roll palgakasvu kujunemisel. Tugevad ametiühingud võivad läbi palgaläbirääkimiste ja muude meetodite mõjutada palgakasvu, tagades töötajatele õiglasemad ja paremad töötingimused. Tööseadusandlus, nagu miinimumpalga määramine ja erinevad sotsiaalsed garantiid, mängivad samuti olulist rolli. Eestis on miinimumpalga tõstmine olnud üks meetod, mille kaudu püütakse parandada elatustaset ja vähendada ebavõrdsust. Samal ajal on palgakasv seotud ka makroeekonomiliste indikaatoritega nagu inflatsioon ja SKP kasv. Kiire palgakasv võib olla näitaja tugevast majanduskasvust, kuid võib ka kaasa tuua inflatsioonisurve. Eesti puhul on kõrge inflatsioon olnud probleemiks, eriti kiire majanduskasvuga aastatel. Palgakasv peab olema tasakaalustatud majanduskasvuga, et vältida liigset inflatsioonilist survet, mis võib vähendada reaalse palga kasvu ja tarbijate ostujõudu. Eulerpooli kodulehekülg pakub põhjaliku analüüsi ja visualiseerimise tööriistu, mis võimaldavad kasutajatel jälgida palgakasvu trende ja seoseid teiste makroökonoomiliste näitajatega. Meie eesmärk on pakkuda läbipaistvat ja hästi struktureeritud informatsiooni, mis aitab nii ettevõtetel, investoritel, poliitikakujundajatel kui ka tavakodanikul teha informeeritud otsuseid. Läbi erinevate graafikute, tabelite ja analüüsitööriistade saab põhjalikult uurida, kuidas palgakasv mõjutab erinevaid majandussektoreid ja piirkondi. Kokkuvõttes on palgakasv kompleksne ja mitmetahuline makroökonoomiline näitaja, mille mõistmine on kriitilise tähtsusega Eesti majanduse tervisliku arengu ja sotsiaalmajandusliku tasakaalu tagamiseks. Läbi põhjaliku analüüsi ja informatsiooni kättesaadavuse püüab Eulerpool tugevdada aru saamist sellest olulisest indikaatorist, pakkudes väärtuslikku teavet ja tööriistu kõikidele huvitatud osapooltele. Palgakasvu jälgimine ning selle dünaamikatest teadlik olemine on oluline samm jätkusuutliku ja tasakaaluka majandusarengu poole Eestis.