Tee oma elu parimad investeeringud
Alates 2 eurost kindlustatud Bosnia ja Hertsegoviina Elanikkond
Aktsia hind
Praegune elanikkonna väärtus on Bosnia ja Hertsegoviina 3,434 mln. . Elanikkond Bosnia ja Hertsegoviina vähenes 3,434 mln. kuni 1.1.2022, pärast seda oli see 3,453 mln. kuni 1.1.2021. 1.1.1960 kuni 1.1.2023, keskmine SKP oli Bosnia ja Hertsegoviina 3,82 mln. . Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.1.1991 4,52 mln. , samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.1.1960 3,21 mln. .
Elanikkond ·
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
rahvastik | |
---|---|
1.1.1960 | 3,21 mln. |
1.1.1961 | 3,27 mln. |
1.1.1962 | 3,33 mln. |
1.1.1963 | 3,41 mln. |
1.1.1964 | 3,48 mln. |
1.1.1965 | 3,55 mln. |
1.1.1966 | 3,63 mln. |
1.1.1967 | 3,70 mln. |
1.1.1968 | 3,77 mln. |
1.1.1969 | 3,73 mln. |
1.1.1970 | 3,69 mln. |
1.1.1971 | 3,73 mln. |
1.1.1972 | 3,79 mln. |
1.1.1973 | 3,85 mln. |
1.1.1974 | 3,90 mln. |
1.1.1975 | 3,95 mln. |
1.1.1976 | 4,00 mln. |
1.1.1977 | 4,06 mln. |
1.1.1978 | 4,11 mln. |
1.1.1979 | 4,16 mln. |
1.1.1980 | 4,14 mln. |
1.1.1981 | 4,11 mln. |
1.1.1982 | 4,16 mln. |
1.1.1983 | 4,20 mln. |
1.1.1984 | 4,25 mln. |
1.1.1985 | 4,29 mln. |
1.1.1986 | 4,34 mln. |
1.1.1987 | 4,38 mln. |
1.1.1988 | 4,42 mln. |
1.1.1989 | 4,46 mln. |
1.1.1990 | 4,50 mln. |
1.1.1991 | 4,52 mln. |
1.1.1992 | 4,39 mln. |
1.1.1993 | 4,25 mln. |
1.1.1994 | 4,12 mln. |
1.1.1995 | 3,99 mln. |
1.1.1996 | 3,86 mln. |
1.1.1997 | 3,73 mln. |
1.1.1998 | 3,55 mln. |
1.1.1999 | 3,69 mln. |
1.1.2000 | 3,75 mln. |
1.1.2001 | 3,79 mln. |
1.1.2002 | 3,81 mln. |
1.1.2003 | 3,83 mln. |
1.1.2004 | 3,84 mln. |
1.1.2005 | 3,84 mln. |
1.1.2006 | 3,84 mln. |
1.1.2007 | 3,84 mln. |
1.1.2008 | 3,54 mln. |
1.1.2009 | 3,54 mln. |
1.1.2010 | 3,54 mln. |
1.1.2011 | 3,54 mln. |
1.1.2012 | 3,53 mln. |
1.1.2013 | 3,53 mln. |
1.1.2014 | 3,53 mln. |
1.1.2015 | 3,52 mln. |
1.1.2016 | 3,51 mln. |
1.1.2017 | 3,50 mln. |
1.1.2018 | 3,50 mln. |
1.1.2019 | 3,49 mln. |
1.1.2020 | 3,48 mln. |
1.1.2021 | 3,45 mln. |
1.1.2022 | 3,43 mln. |
Elanikkond Ajalugu
Kuupäev | Väärtus |
---|---|
1.1.2022 | 3,434 mln. |
1.1.2021 | 3,453 mln. |
1.1.2020 | 3,475 mln. |
1.1.2019 | 3,491 mln. |
1.1.2018 | 3,496 mln. |
1.1.2017 | 3,504 mln. |
1.1.2016 | 3,511 mln. |
1.1.2015 | 3,518 mln. |
1.1.2014 | 3,526 mln. |
1.1.2013 | 3,531 mln. |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Elanikkond
Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
---|---|---|---|
🇧🇦 Keskmised nädalatunnid | 41,8 Hours | 42 Hours | Kvartal |
🇧🇦 Miinimumpalgad | 596 BAM/Month | 596 BAM/Month | Aastane |
🇧🇦 Omandimäär | 49 % | 48,4 % | Kvartal |
🇧🇦 Osalise tööajaga | 33 000 | 30 000 | Kvartal |
🇧🇦 Palgad | 2159 BAM/Month | 2157 BAM/Month | Kuus |
🇧🇦 Palgakasv | 11,2 % | 7,6 % | Kuus |
🇧🇦 Registreeritud töötuse määr | 29,35 % | 28,74 % | Kuus |
🇧🇦 Täistööaeg | 1,221 mln. | 1,163 mln. | Kvartal |
🇧🇦 Tööhõive määr | 42,5 % | 41,9 % | Kvartal |
🇧🇦 Töötajad | 847 865 | 853 166 | Kuus |
🇧🇦 Tootmispalgad | 1649 BAM/Month | 1614 BAM/Month | Kuus |
🇧🇦 Töötud isikud | 328 674 | 325 568 | Kuus |
🇧🇦 Töötuse määr | 12,7 % | 13,6 % | Kvartal |
Bosnia ja Hertsegoviina rahvaarv moodustab 0,01 protsenti maailma kogurahvastikust, mis tähendab, et statistiliselt on iga 11074 inimese kohta maailmas üks Bosnia ja Hertsegoviina elanik.
Makrolehed teistele riikidele Euroopa
- 🇦🇱Albaania
- 🇦🇹Austria
- 🇧🇾Valgevene
- 🇧🇪Belgia
- 🇧🇬Bulgaaria
- 🇭🇷Horvaatia
- 🇨🇾Küpros
- 🇨🇿Tšehhi Vabariik
- 🇩🇰Taani
- 🇪🇪Eesti
- 🇫🇴Fääri saared
- 🇫🇮Soome
- 🇫🇷Prantsusmaa
- 🇩🇪Saksamaa
- 🇬🇷Kreeka
- 🇭🇺Ungari
- 🇮🇸Island
- 🇮🇪Iirimaa
- 🇮🇹Itaalia
- 🇽🇰Kosovo
- 🇱🇻Läti
- 🇱🇮Liechtenstein
- 🇱🇹Leedu
- 🇱🇺Luksemburg
- 🇲🇰Põhja-Makedoonia
- 🇲🇹Malta
- 🇲🇩Moldova
- 🇲🇨Monaco
- 🇲🇪Montenegro
- 🇳🇱Madalmaad
- 🇳🇴Norra
- 🇵🇱Poola
- 🇵🇹Portugal
- 🇷🇴Rumeenia
- 🇷🇺Venemaa
- 🇷🇸Serbia
- 🇸🇰Slovakkia
- 🇸🇮Sloveenia
- 🇪🇸Hispaania
- 🇸🇪Rootsi
- 🇨🇭Šveits
- 🇺🇦Ukraina
- 🇬🇧Ühendkuningriik
- 🇦🇩Andorra
Mis on Elanikkond?
Eulerpool on professionaalne makromajandusandmete esitamise veebisait, mis pakub ulatuslikku teavet ja analüüse eri kategooriate lõikes. Täna keskendume populatsioonikategooriale, pakkudes sügavamat arusaama rahvastiku struktuurist, dünaamikast ja selle laiematest majanduslikest mõjudest Eestis ja üle maailma. Rahvastikuekspertidest majandusteadlasteni ja poliitikakujundajateni on rahvastikutrendide jälgimine hädavajalik täpsemate prognooside tegemiseks, ressursside jagamiseks ja pikaajaliste strateegiate kujundamiseks. Eulerpooli eesmärk on pakkuda usaldusväärseid ja ajakohaseid rahvastikuandmeid, pakkudes terviklikku ülevaadet demograafilistest suundumustest ja nende majanduslikest mõjudest. Esimeseks oluliseks teemaks rahvastikuvaldkonnas on sündimus. Sündimuse määr on võtmetähendus muude demograafiliste näitajate, nagu rahvaarvu kasv, noorte osakaal ja vananemise suundumused, prognoosimisel. Madal sündimus võib viidata tulevasele tööjõupuudusele ja majanduskasvu aeglustumisele, kõrge sündimus aga võib tõsta noorte sõltuvussuhet ja suurendada nõudlust noortele suunatud infrastruktuuri järele. Teiseks, rahvastiku vananemine on märkimisväärne tegur, mis mõjutab sotsiaal-majanduslikku keskkonda. Eesti ja paljud teised riigid seisavad silmitsi vananeva rahvastiku väljakutsetega, mis omakorda suurendab survet pensioni- ja tervishoiusüsteemidele. Eulerpool pakub üksikasjalikke andmeid erinevate vanuserühmade kohta, aidates analüütikutel ja otsustajatel paremini mõista ja prognoosida rahvastiku vananemise mõjusid majandusele. Sisseränne ja väljaränne on samuti kriitiliselt tähtsad majandusnäitajad. Kõrge sisseränne võib aidata leevendada tööjõupuudust ja soodustada majandusarengut, samas kui kõrge väljaränne võib viidata riigisisestele majanduslikele või sotsiaalsetele probleemidele. Migratsiooniandmete põhjalik analüüs aitab mõista tööjõu liikumise ja selle tulemusena tekkiva kohandumisega seotud suundumusi ja mustreid. Rahvastiku haridustase ja tööjõu kvalifikatsioon on järjekordsed olulised tegurid makromajanduslikus plaanis. Haridustase mõjutab otseselt tööjõu tootlikkust ja innovatsioonivõimet. Kõrgelt haritud ja kvalifitseeritud tööjõud on konkurentsieelis, mis aitab majandust kasvatada ja suurendada tootlikkust. Eulerpool toob esile hariduse ja tööalaste oskuste seosed erinevate majanduslike näitajatega, pakkudes sügavat ülevaadet sellest, kuidas need mõjutavad erinevaid majandussektoreid. Suurlinnastumine ja urbanisatsioon mängivad samuti olulist rolli rahvastikutrendides. Linnade kasv ja nende infrastruktuuri areng määravad tihti elukvaliteedi ja majandustegevuse tingimused. Urbanisatsiooniga seotud probleemid ja võimalused, näiteks kinnisvaraturg, transpordivõrgud ja keskkonnamõjud, esitatakse detailselt Eulerpooli rahvastikukategoorias, aidates kasutajatel paremini mõista linnaarengu ja majanduse vastastikmõjusid. Regionaalne rahvastikujaotus on teemade seas, mis väärivad erilist tähelepanu. Regionaalne jaotus mõjutab kohalikku majandustegevust, ressursside jaotust ja sotsiaal-majanduslikku arengut. Maakonniti ja omavalitsusüksuste kaupa esitatud rahvastikuandmed annavad selgema pildi kohalike arenguvajaduste ja võimaluste kohta, aidates kaasa kohaliku tasandi strateegilisele planeerimisele. Lisaks nendele aspektidele käsitleb Eulerpool ka rahvastiku soolist jaotust ning selle majanduslikke tagajärgi. Sooline ebavõrdsus ja tööjõuturul esinevad barjäärid võivad oluliselt mõjutada majanduslikku arengut ja sotsiaalset tasakaalu. Andmed ja analüüsid, mis valgustavad soolise jaotuse ja majandusnäitajate omavahelist seost, pakuvad väärtuslikku teavet teadlastele ja poliitikakujundajatele. Lõpetuseks, rahvastikukategooria andmete ja analüüside tähtsus ei piirdu ainult majanduse ja poliitika valdkondadega, vaid ulatub ka sotsiaalsfääri. Rahvastikuandmed võivad olla abiks tervishoiu, sotsiaalhoolekande ja haridussektori planeerimisel ja arendamisel. Euroopa Liidus ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides kehtestatud juhiste ja strateegiate raames on rahvastikustatistika võtmetähendusega, kui hinnatakse riikide ja piirkondade arengut ning seaduste mõju. Eulerpooli rahvastikukategooria pakub kasutajatele täpseid ja terviklikke andmeid rahvastiku kohta, aidates seeläbi kaasa teadlikumate ja tõhusamate otsuste tegemisele majanduslikus ja sotsiaalses plaanis. Meie eesmärk on olla usaldusväärne ja terviklik allikas rahvastikustatistika valdkonnas, pakkudes väärtuslikku teavet ja sügavat analüüsi kõigile huvilistele. Rahvastikutrendid ja nende mõjud on dünaamilised ja pidevas muutumises. Seetõttu on oluline, et andmed oleksid pidevalt ajakohastatud ja põhjalikult analüüsitud. Eulerpool püüab tagada, et iga kasutaja saab kiire ja ligipääsetava ülevaate kõige värskematest ja olulisimatest rahvastikuandmetest, aidates kaasa strateegiliste ja teadlike otsuste tegemisele kõigil tasanditel.