Tee oma elu parimad investeeringud

Alates 2 eurost kindlustatud
Analyse
Profiil
🇦🇿

Aserbaidžaan Pensioniiga Naised

Aktsia hind

63,5 aastas
Muutus +/-
+0,5 aastas
Muutus %
+0,79 %

Praegune Pensioniiga Naised väärtus Aserbaidžaan on 63,5 aastas. Pensioniiga Naised Aserbaidžaan tõusis 63,5 aastas 1.1.2023, pärast seda kui see oli 63 aastas 1.1.2022. 1.1.2009 kuni 1.1.2024 oli keskmine SKT Aserbaidžaan 60,47 aastas. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.1.2024 64,00 aastas, madalaim väärtus registreeriti 1.1.2009 57,00 aastas.

Allikas: Republic of Azerbaijan Ministry of Labour and Social Protection of Population

Pensioniiga Naised

  • 3 aastat

  • 5 aastat

  • 10 aastat

  • 25 aastat

  • Max

Pensioniiga naistele

Pensioniiga Naised Ajalugu

KuupäevVäärtus
1.1.202363,5 aastas
1.1.202263 aastas
1.1.202162,5 aastas
1.1.202062 aastas
1.1.201961,5 aastas
1.1.201861 aastas
1.1.201760,5 aastas
1.1.201660 aastas
1.1.201560 aastas
1.1.201459,5 aastas
1
2

Sarnased makromajanduslikud näitajad Pensioniiga Naised

NimiPraeguEelmineSagedus
🇦🇿
Miinimumpalgad
345 AZN/Month345 AZN/MonthAastane
🇦🇿
Palgad
985,3 AZN/Month946,8 AZN/MonthKuus
🇦🇿
Pensioniea mehed
65 Years65 YearsAastane
🇦🇿
rahvastik
10,13 mln. 10,06 mln. Aastane
🇦🇿
Töötajad
4,901 mln. 4,988 mln. Aastane
🇦🇿
Tootmispalgad
765,6 AZN/Month685,2 AZN/MonthAastane
🇦🇿
Töötud isikud
293 300 315 700 Aastane
🇦🇿
Töötuse määr
5,6 %5,7 %Aastane

Mis on Pensioniiga Naised?

Retireerumine naised: Eesti makromajanduse perspektiiv Eulerpooli veebileht on keskendunud makromajanduslike andmete professionaalsele esitamisele, pakkudes põhjalikku ülevaadet erinevate kategooriate lõikes. Üheks meie oluliseimaks kategooriaks on "Retirement Age Women" ehk pensioniealised naised, mis omab märkimisväärset mõju Eesti makromajanduse analüüsile. Pensioniealised naised on oluline demograafiline rühm, kelle käitumine ja olukord majanduse eri aspektides määrab suures osas rahvusliku majanduse ja sotsiaalsete institutsioonide stabiilsuse ja jätkusuutlikkuse. Pensioniealiste naiste osakaal rahvastikus on oluline näitaja, mis peegeldab elanikkonna vananemist ja täiendava sotsiaalkaitse vajadust. Eesti rahvastiku vananemisseisundit iseloomustab üha suurenev eakate osakaal, kusjuures naistel on oodatav eluiga kõrgem kui meestel. See toob kaasa olulisi väljakutseid pensionisüsteemile, tervishoiule ja üldisele sotsiaalsele poliitikale. Pensioniealiste naiste majandusliku olukorra analüüs algab nende pensioni suuruse ja kattemäära hindamisest. Eestis on pensionisüsteem üles ehitatud kolmele sambale, millest esimene sammas peab tagama miinimumsissetuleku, teine sammas põhineb kohustuslikul kogumispensionil ja kolmas sammas vabatahtlikel pensionikindlustustoodetel. Pensioniealiste naiste sissetulekud sõltuvad suuresti sellest, millises ulatuses nad on osalenud teises ja kolmandas sambas ning milline on olnud nende tööstaaž ja palgatasemed tööelu jooksul. Statistilised andmed näitavad, et naised teenivad elu jooksul meeste keskmisest enamasti madalamat palka, mis tähendab ka väiksemaid sissemakseid teise ja kolmandasse sambasse. See murekoht viib sageli olukorrani, kus pensionile jäädes on naiste sissetulekud madalamad kui meestel. See omakorda tõstab vajadust tõhusa sotsiaalkaitse järele ja nõuab makromajanduslike poliitikate ümberkorraldamist. Tervishoid on veel üks valdkond, kus pensioniealised naised vajavad erilist tähelepanu. Vananedes suureneb tervishoiuteenuste kasutus ja vajadus tervishoiuressursside järele. Naised elavad üldiselt kauem kui mehed, mistõttu nad puutuvad sagedamini kokku vanusega seotud krooniliste haiguste ja terviseprobleemidega. Seetõttu on oluline, et tervishoiusüsteem oleks hästi rahastatud ja suudaks pakkuda kvaliteetseid teenuseid eakatele naistele. Sotsiaalne isolatsioon ja üksildus on samuti sageli pensioniealiste naiste seas levinud probleemid. Paljud naised võivad jääda üksi pärast abikaasa surma, mis võib süvendada vaimse tervise probleeme. Erikorrad ja toetavad kogukonnateenused on sel juhul hädavajalikud, et tagada nende heaolu ja sotsiaalse sidususe säilimine. Kultuuriline ja sotsiaalne osalemine on samuti oluline aspekt pensioniealiste naiste elus. Tegemised ja aktiivne osalemine ühiskondlikus elus aitavad säilitada nii vaimset kui füüsilist tervist. Kohalikud omavalitsused ja ühiskond tervikuna peaksid looma rohkem võimalusi ja platvorme, kus eakad naised saaksid osaleda kogukonnaelus ja sotsiaalsetes tegevustes. Lisaks kohalikele teguritele mõjutavad pensioniealiste naiste olukorda ka laiemad makromajanduslikud muutujad, nagu inflatsioon, maksupoliitika ja eluasemehindade tõus. Kõrgenev inflatsioon võib vähendada pensionide ostujõudu, samas kui eluasemehindade tõus võib muuta kinnisvara haldamise ja hoolduskulude katmise keerulisemaks. Sellest tulenevalt on pensioniealiste naiste finantskirjaoskus ja teadmised investeerimisvõimalustest üliolulised, et tagada nende majanduslik stabiilsus. On samuti tähtis märkida, et naised on ajalooliselt täitnud peamise rolli perekonnas hooldusandjatena, mis võib mõjutada nende tööhõivet ja sotsiaalset kindlustatust. Paljud naised võivad töö kõrvalt hoolitseda eakate vanemate või abivajavate pereliikmete eest, mis võib vähendada nende enda pensionimaksete summasid ja suurendada majanduslikku ebakindlust pensionieas. Eulerpooli andmed ja analüüsid võimaldavad jälgida ja mõista pensioniealiste naiste kõiki olulisi aspekte. Meie veebilehelt isikupärastatavad makromajanduslikud graafikud ja tabelid toovad välja trendid ja mustrid, mis võimaldavad paremini mõista rahvastiku vananemisega seotud dünaamikaid ning teha informeeritud otsuseid poliitikate kujundamisel. Kokkuvõttes on pensioniealised naised Eesti ühiskonnas äärmiselt oluline ja tähelepanu vajav demograafiline rühm. Nende majandusliku ja sotsiaalse olukorra põhjalik analüüs on hädavajalik nii valitsuse, tervishoiusüsteemi kui ka kogukondade tasandil. Eulerpooli eesmärgiks on pakkuda täpset ja ajakohast makromajanduslikku teavet, mis aitab kaasa teadlikele ja jätkusuutlikele lahendustele pensioniealiste naiste heaolu tagamisel.