Tee oma elu parimad investeeringud

Alates 2 eurost kindlustatud
Analyse
Profiil
🇦🇿

Aserbaidžaan Kullavarud

Aktsia hind

29,1 Tonnes
Muutus +/-
-1,1 Tonnes
Muutus %
-3,71 %

Praegune Kullavarude väärtus Aserbaidžaan on 29,1 Tonnes. Kullavarud Aserbaidžaan vähenesid 29,1 Tonnes 1.9.2016, olles 30,2 Tonnes 1.6.2016. Ajaperioodil 1.3.2000 kuni 1.12.2023 oli keskmine SKP Aserbaidžaan 3,88 Tonnes. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.12.2014 väärtusega 30,20 Tonnes, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.3.2000 väärtusega 0 Tonnes.

Allikas: World Gold Council

Kullavarud

  • 3 aastat

  • 5 aastat

  • 10 aastat

  • 25 aastat

  • Max

Kullavarud

Kullavarud Ajalugu

KuupäevVäärtus
1.9.201629,1 Tonnes
1.6.201630,2 Tonnes
1.3.201630,2 Tonnes
1.12.201530,2 Tonnes
1.9.201530,2 Tonnes
1.6.201530,2 Tonnes
1.3.201530,2 Tonnes
1.12.201430,2 Tonnes
1.9.201427 Tonnes
1.6.201420 Tonnes
1
2

Sarnased makromajanduslikud näitajad Kullavarud

NimiPraeguEelmineSagedus
🇦🇿
Ekspordid
7,376 mld. USD6,669 mld. USDKvartal
🇦🇿
Impordid
4,547 mld. USD4,182 mld. USDKvartal
🇦🇿
Jooksevkonto
1,655 mld. USD1,519 mld. USDKvartal
🇦🇿
Jooksevkonto suhe SKPsse
16,3 % of GDP30,5 % of GDPAastane
🇦🇿
Kapitalivood
4,682 mld. USD108,2 mln. USDKvartal
🇦🇿
Kauplemisbilanss
2,829 mld. USD2,488 mld. USDKvartal
🇦🇿
Terrorismiindeks
0 Points0 PointsAastane
🇦🇿
Toornafta tootmine
595 BBL/D/1K595 BBL/D/1KKuus
🇦🇿
Turistide saabumised
9493 1848 Aastane
🇦🇿
Ülekanded
225,7 mln. USD243 mln. USDKvartal
🇦🇿
Välisriikide otseinvesteeringud
2,286 mld. USD1,393 mld. USDKvartal
🇦🇿
Välisvõlg.
15,277 mld. USD15,648 mld. USDAastane

Mis on Kullavarud?

Kuldreservid on üheks oluliseks indikaatoriks riikide makromajanduslikus maastikus. Kuldreservid täidavad tähtsat rolli rahvusvahelistes rahandussüsteemides ja kesksete pankade rahapoliitilistes otsustes. Eulerpool, olles juhtiv makromajandusliku andmete veebiplatvorm, pakub põhjalikku ja ajakohastatud informatsiooni erinevate riikide kuldreservide kohta, pakkudes seeläbi väärtuslikku sisendit nii teadlastele, analüütikutele kui ka poliitikakujundajatele. Kuld on turgude jaoks usaldusväärne varjupaik ebakindlatel aegadel, olles sajandeid täitnud väärismetalli rolli. Kuldreservid on tegelikkuses valitsuse poolt omatud füüsilised kullakangid või -mündid. Keskpangad hoiavad kulda peamiselt rahvusvaheliste reservide osana, mis annab usaldusväärsuse ja stabiilsuse tunde nii siseriiklikel kui ka rahvusvahelistel majandusareenidel. Kulda kasutavad riigid oma valuutavahetusreservide tugevdamiseks ning majanduslike kriiside tasandamiseks. Traditsiooniliselt on kuld olnud vahend, millele on viidatud kui "turvasadamale". Selle väärtuse suhteline stabiilsus ning inflatsioonivastane olemus on teinud sellest ideaalse varakaitse volatiilsetes majanduskeskkondades. Eriti kriisiolukordades või geopoliitilise ebastabiilsuse ilmnemisel suunavad investorid ja riigid tihti oma ressursse kulla poole. See muudab kuldreservide omamise oluliseks kompetitiivseks eeliseks nii riikidele kui ka ettevõtetele. Eulerpool platvormilt on võimalik leida täpset ja põhjalikku informatsiooni kuldreservide mahu kohta erinevates riikides. Andmed tuginevad usaldusväärsetele allikatele ning neid uuendatakse regulaarselt, et pakkuda kasutajatele kõige värskemat ja täpsemat ülevaadet. Meie eesmärk on pakkuda läbipaistvust ja arusaadavust immateriaalse tava kasutaja jaoks, kes otsib informatsiooni ja analüüse maailma kuldreservide kohta. Riikide kuldreservide suurus on sageli peetud majandusliku tugevuse ja stabiilsuse indikaatoriks. Suurimad kuldreservid on tavaliselt arenenud riikide käes, nagu Ameerika Ühendriigid, Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa. Need riigid on ajalooliselt kogunud suuri kulla koguseid, et kindlustada oma majanduslik stabiilsus ning toetada rahvusvahelist kauplemist ja finantslepinguid. Kulda kasutatakse ka valuutakursi stabiliseerimisel, eriti riikides, kus on kõrge inflatsioon. Riigid vahetavad vajadusel kulda teiste valuutade vastu, et kindlustada oma rahandussüsteemi laiema majanduskriisi korral. Keskpangad ja valitsused mängivad peamist rolli kuldreservide haldamisel. Keskpangad on sageli vastutavad selle väärtusliku ressursi hoiustamise ja haldamise eest. Kuldreservide ostmine või müümine võib mõjutada turge, sealhulgas valuutaturgusid ja toormeteturge. See omakorda võib olla mõjuv faktor rahapoliitilistes otsustes. Sellistes otsustes tuleb arvestada kulda kui investeerimisressurssi, inflatsiooniriskide maandajat ja üldise rahalise stabiilsuse tagajat. Investeerimine kulda, kas riiklikul või individuaalsel tasemel, on muutunud üha populaarsemaks. Seda mitte ainult hinnatõusu ootuste tõttu, vaid ka seetõttu, et kuld pakub kaitset majanduslike ebakindluste vastu. Investorid näevad kulda atraktiivse varana, mis on vähem allutatud turukõikumistele võrreldes traditsiooniliste finantsvaradega nagu aktsiad ja võlakirjad. Riikide seisukohalt on kuldreservide hoidmine ka osa rahvuslikust varade hajutamise strateegiast, mis võimaldab neil olla paindlikum ja paremini kaitstud globaalsete finantsturgude muutuste eest. Eulerpool on pühendunud pakkuma süvitsi minevaid analüüse ja andmeid kuldreservide kohta, mis aitavad meie kasutajatel teha informeeritud otsuseid ja süvendada oma teadmisi ülemaailmse majanduse toimimisest. Meie platvormi kasutajatele pakume põhjalikke graafikuid ja statistilisi analüüse, mis käsitlevad kuldreservide ajaloolist ja tänapäevast arengut. Need tööriistad aitavad hinnata, kuidas ja miks riigid oma kuldreservide koguseid muudavad. Kokkuvõttes on kuldreservid olnud ja jäävad keskseks elemendiks riikide rahapoliitikas ja makromajanduse analüüsis. Eulerpool jätkab pühendunud töö tegemist, et pakkuda kõige usaldusväärsemat ja täpsemat informatsiooni nende tähtsate varade kohta. Läbi meie platvormi saavad kasutajad sügavama ja laiahaardelisema arusaama kuldreservide rollist ja nende mõjust globaalsetele majandussüsteemidele.