Argentina registreeris 2019. aastal kaubandusülejäägi 15,99 miljardit dollarit. Peamised ekspordiartiklid on teraviljad, rasvad ja õlid, veiseliha ja sellega seotud tooted ning piimatooted (36 protsenti kogu ekspordist); õliseemned ja õlikandvad viljad; põhk ja sööt ning liha ja söödavad siseelundid (12 protsenti); mootorsõidukid ja nende osad (10 protsenti) ning toornafta ja kütused (5 protsenti). Peamised impordikaubad on: vahetooted (35 protsenti kogu impordist), kapitalikaupade osad ja tarvikud (21 protsenti), kapitalikaubad (17 protsenti), tarbekaubad (13 protsenti), kütused ja määrdeained (9 protsenti) ning mootorsõidukid (5 protsenti). Peamised kaubanduspartnerid on: Brasiilia (16 protsenti kogu ekspordist ja 21 protsenti impordist), Euroopa Liit (14 protsenti ekspordist ja 14 protsenti impordist), Hiina (11 protsenti ekspordist ja 19 protsenti impordist) ning Ameerika Ühendriigid, Mehhiko ja Kanada (8 protsenti ekspordist ja 16 protsenti impordist). Teised kaubanduspartnerid on: Tšiili, Itaalia ja Hispaania.

Mis on Kaubandusbilanss?

Balanss: Eksport ja Import Kaubanduse bilanss analüüsib riigi kaubavahetustuglasi ja -väljundeid. Riigi ekspordiks loetakse igat sorti kaupu ja teenuseid, mida müüakse teistesse riikidesse, samas kui import hõlmab kaupu ja teenuseid, mida tuuakse riiki mujalt. Kui riigi eksport ületab impordi, moodustub kaubanduse ülejääk, mis näitab, et riik on kogunud rohkem tulu eksportidest kui kulutanud importidele. Vastupidiselt, kui importi on rohkem kui eksporti, siis on tegemist kaubandusdefitsiidiga, kusjuures impordikulud ületavad eksporditulu. Kaubandusbilanss on üks olulisemaid majandusnäitajaid, kuna see kajastab riigi majandusliku tervise seisundit ja tema konkurentsivõimet globaalsel turul. Riigi kaubanduse bilanss on otseselt seotud majanduse erinevate aspektidega, sealhulgas intressimäärade, valuutakursi ja üldise majanduskasvuga. Näiteks, kui riigil on püsiv kaubandusdefitsiit, võib see tingida valuuta nõrgenemise, kuna riik müüb rohkem valuutat, et tasuda impordil. Poliitilised ja majanduslikud otsused Valitsused ja majanduspoliitikud pööravad erilist tähelepanu kaubanduse bilansi olukorrale, sest sellel on otsene mõju riigi majanduslikele ja geopoliitilistele suhetele. Näiteks võivad riigid, millel on suured kaubandusülejäägid, kasutada oma kauplemisülejääki, et investeerida välismaale või koguda keskpanga reservide hulka valuuta. Sellised sammud mõjutavad otseselt rahvusvahelisi kapitalivooge ja võivad muuta riikidevahelisi finantsturge. Teisest küljest põhjustavad kaubandusdefitsiidid sageli poliitilisi ja majanduslikke pingeid, kuna need võivad viidata kohalikule tootmisele ja tööhõivele negatiivselt. Töökohtade kadu tootmissektoris ja tarbimisvõimekuse vähenemine võivad sundida valitsusi rakendama protektsionistlikke meetmeid, nagu tariifid ja impordikvoodid, et kaitsta kohalikke tööstusvaldkondi rahvusvahelise konkurentsi eest. Valuutakursid ja tasakaalustamised Kaubanduse bilanss mõjutab tihedalt riigi valuutakursi dünaamikaid. Kaubandusülejääk võib tõsta kodumaise valuuta väärtust, kuna välismaised ostjad peavad riigi kaupu ostmiseks oma valuutat kodumaiseks vahetama. See võib aga kahjustada eksporditurgusid ja vähendada riigi kaupade konkurentsivõimet ülemaailmselt. Kaubandusdefitsiit, vastupidi, võib nõrgendada valuutat, kuna riik peab kulutama rohkem oma valuutat välisvaluuta ostmiseks. Vääringukursi kõikumised avaldavad suurt mõju ka inflatsioonile ja sisemajanduse kogutoodangule. Tugev valuuta võib teha importi taskukohasemaks ja alandada tarbijahindu, kuid samal ajal kahjustada eksporti ja vähendada majanduskasvu. Nõrk valuuta võib tõsta ekspordi konkurentsivõimet, kuid suurendada impordikulusid ja tõsta inflatsioonimäära. Struktuurilised ja tsüklilised tegurid Kaubanduse bilansi muutusi ei saa tihti seletada ainult ühe või kahe teguriga. Nende taga on tavaliselt kompleksne tegurite kogum, mis hõlmab nii struktuurseid kui tsüklilisi mõjusid. Struktuurilised tegurid võivad sisaldada pikaajalisi muutusi tööstusstruktuuris, tehnoloogia ja innovatsiooni arengut ning demograafilisi trende. Tsüklilised tegurid seevastu võivad olla seotud majandustsüklitega, nagu kriisid või majandustõusud. Näiteks, tehnoloogia ja innovatsiooni areng võib suurendada riigi eksporti, kui ettevõtted suudavad pakkuda kõrgema väärtusega kaupu ja teenuseid. Demograafilised muutused, nagu tööealise elanikkonna kasv või vähenemine, võivad samuti mõjutada kaubanduse bilanssi, mõjutades tootlikkust ja tarbimist. Majandustsüklid, nagu finantskriisid või majandustõusud, võivad mõjutada kauplemisvooge, muutes nii ekspordi kui impordi nõudluse mustreid. Järeldused ja väljavaated Kaubanduse bilanss on majandusanalüüsis üks olulisemaid näitajaid, kuna see peegeldab riigi majanduse tervist ja konkurentsivõimet globaalsel turul. Hoolikas analüüs ja mõistmine kaubanduse bilansi näitajatest aitab poliitikutel ja majandusekspertidel langetada informeeritud otsuseid majanduspoliitika vallas. Kuna maailma majandus muutub ja globaliseerub, jääb kaubanduse bilanss olulist rolli mängima riikide majanduslikus arengus ja rahvusvahelistes suhetes. Huvi ja teadlikkus selle indikaatori osas suureneb jätkuvalt, eriti kontekstides, kus globaliseerunud maailma väljakutsed ja võimalused muutuvad aina keerukamaks. Kokkuvõtteks võib öelda, et kaubanduse bilansi jälgimine ja analüüs on eluliselt tähtis igale riigile, kes soovib säilitada oma majanduslikku stabiilsust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. Selle mõistmine ja tõlgendamine on võtmetähtsusega tuleviku majanduskasvu ja jõukuse tagamisel.