Tee oma elu parimad investeeringud

Alates 2 eurost kindlustatud
Analyse
Profiil
🇦🇷

Argentina Netoovõlg sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes

Aktsia hind

45,6 % of GDP
Muutus +/-
+6,8 % of GDP
Muutus %
+16,11 %

Praegune Netoovõlg sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes Argentinais on 45,6 % of GDP. Netoovõlg sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes Argentinais suurenes 45,6 % of GDP 1.1.2020, pärast seda kui see oli 38,8 % of GDP 1.1.2019. Perioodil 1.1.2006 kuni 1.1.2021 oli keskmine SKP Argentinais 22,21 % of GDP. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.1.2020 45,60 % of GDP, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.1.2012 12,00 % of GDP.

Allikas: Inter-American Development Bank

Netoovõlg sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes

  • 3 aastat

  • 5 aastat

  • 10 aastat

  • 25 aastat

  • Max

Välisvõlg SKP suhtes

Netoovõlg sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes Ajalugu

KuupäevVäärtus
1.1.202045,6 % of GDP
1.1.201938,8 % of GDP
1.1.201833,1 % of GDP
1.1.201716,3 % of GDP
1.1.201614,9 % of GDP
1.1.201512,1 % of GDP
1.1.201412,5 % of GDP
1.1.201313 % of GDP
1.1.201212 % of GDP
1.1.201112,6 % of GDP
1
2

Sarnased makromajanduslikud näitajad Netoovõlg sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes

NimiPraeguEelmineSagedus
🇦🇷
Ekspordid
7,622 mld. USD6,527 mld. USDKuus
🇦🇷
Impordid
4,966 mld. USD4,708 mld. USDKuus
🇦🇷
Jooksevkonto
3,49 mld. USD240 mln. USDKvartal
🇦🇷
Jooksevkonto suhe SKPsse
−0,6 % of GDP−0,7 % of GDPAastane
🇦🇷
Kapitalivood
1,997 mld. USD−4,387 mld. USDKvartal
🇦🇷
Kauplemisbilanss
2,656 mld. USD1,82 mld. USDKuus
🇦🇷
Kauplemistingimused
129,6 points138,3 pointsKvartal
🇦🇷
Kullavarud
61,74 Tonnes61,74 TonnesKvartal
🇦🇷
Terrorismiindeks
1,274 Points2,875 PointsAastane
🇦🇷
Toornafta tootmine
680 BBL/D/1K678 BBL/D/1KKuus
🇦🇷
Turistide saabumised
455 396 531 495 Kuus
🇦🇷
Välisriikide otseinvesteeringud
90 mln. USD49,004 mln. USDKuus
🇦🇷
Välisvõlg.
289,969 mld. USD287,809 mld. USDKvartal

Mis on Netoovõlg sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes?

Välisvõlg SKT suhtes on oluline makromajanduslik näitaja, mis näitab riigi välisvõla suurust protsendina selle sisemajanduse kogutoodangust (SKT). See näitaja on kriitiline hindamaks riigi majanduslikku tervist ja usaldusväärsust rahvusvahelises kontekstis. Eesti kontekstis annab välisvõla ja SKT suhtarv ülevaate meie majanduse võimekusest hallata välisvõlakohustusi ning viitab potentsiaalsetele riskidele ja võimalustele majanduskasvu stabiilsuse osas. Eulerpooli veebilehel pakume põhjalikku ja ajakohast makromajanduslikku teavet, sealhulgas välisvõla ja SKT andmeid, mis aitavad spetsialistidel, investoritel ja poliitikakujundajatel teha teadlikke otsuseid. Välisvõlg, tuntud ka kui rahvusvaheline või väline laenukoormus, hõlmab riigi ja erasektori kohustused rahvusvaheliste laenuandjate vastu. Need laenud võivad olla erineva iseloomuga, alates ametlikest kahepoolsetest laenudest kuni rahvusvaheliste finantsturgude kaudu emiteeritud võlakirjadeni. Riigi välisvõla taseme hindamisel on oluline tähelepanu pöörata mitte ainult võla kogusummale, vaid ka selle jaotusele ajas ja maksegraafikutele, sest need mõjutavad tugevalt riigi finantsstabiilsust ja võimet täita oma kohustusi. SKT, või sisemajanduse kogutoodang, on riigi majanduse kogutoodangu väärtus teatud ajavahemikus, tavaliselt aastas. See näitaja hõlmab kõiki toodetud kaupu ja teenuseid ning on üks kõige olulisemaid majanduslikke indikaatoreid riigi majandusliku jõudluse hindamisel. Välisvõla SKT suhtarvu arvutamisel jagatakse riigi välisvõla kogusumma SKT-ga, mis annab protsentuaalse mõõdiku, kui suur osa riigi koguproduktist on vajalik võla tasumiseks. Eesti puhul on välisvõlg ja selle suhtarv SKT-sse olnud pidevas muutumises, sõltudes majanduse üldisest arengust, rahvusvahelistest trendidest ja riigi majanduspoliitikast. Taasiseseisvumise järel on Eesti astunud mitmeid samme, et tugevdada oma majandust ja vähendada sõltuvust välislaenudest. Siiski on välisvõlg jäänud oluliseks teguriks, mis mõjutab nii majanduse stabiilsust kui ka riigi usaldusväärsust rahvusvahelistel turgudel. Oluline on mõista, et kõrge välisvõla SKT suhtes ei pruugi alati tähendada majanduslikke probleem eeldusel, et riik suudab oma võlgu hallata ja efektiivselt kasutada laenatud vahendeid produktiivsete investeeringute tegemiseks. Tihti on kõrge võlatase õigustatud juhul, kui laenatud vahendid suunatakse infrastruktuuri arendamisse, hariduse või tehnoloogia edendamisse, mis aitavad kaasa majanduse pikaajalisele kasvule ja konkurentsivõime tõstmisele. Samas, kui välisvõla tase on väga kõrge ja riik ei suuda oma kohustusi täita, võib see viia finantskriisini, mis omakorda võib mõjutada riigi krediidireitingut ja investeerimiskliimat. Eulerpooli platvormil on põhjalik ja ajakohane teave, mis aitab kasutajatel jälgida ja analüüsida Eesti välisvõla SKT suhtarvu. Meie andmebaas kogub ja kujutab visualiseerimise kaudu erinevaid majandusnäitajaid, sealhulgas välisvõla ja SKT andmeid, pakkudes seeläbi terviklikku ülevaadet Eesti makromajanduslikust olukorrast. Kasutades meie teabeallikaid saavad spetsialistid ja analüütikud teha paremaid ja teadlikumaid otsuseid nii investeeringute, majanduspoliitiliste otsuste kui ka üldiste strateegiate osas. Lisaks pakume oma kasutajatele võimalusi andmete analüüsimiseks ja võrdlemiseks teiste riikide vastavate näitajatega. See annab väärtusliku konteksti ja aitab mõista, kuidas Eesti välisvõla ja SKT suhtarv positsioneerub laiemas rahvusvahelises raamistikus. Selline võrdlus võimaldab tuvastada võimalusi ja väljakutseid ning strateegiliselt planeerida järgmisi samme Eesti majandusarengu edendamiseks. Kokkuvõttes on välisvõla SKT suhtarv kriitilise tähtsusega näitaja, mis mõjub otseselt riigi finantsstabiilsusele ja majanduskasvu võimalustele. See annab põhjaliku ülevaate riigi võimekusest hallata oma rahvusvahelisi kohustusi ning planeerida tulevasi investeeringuid ja arenguprojekte. Eulerpooli abiga saavad kasutajad ligipääsu täpsele ja usaldusväärsele makromajanduslikule teabele, mis on oluline teadlike otsuste tegemiseks ja majanduslike riskide hindamiseks. Eesti majandusliku tervise ja usaldusväärsuse tagamine rahvusvahelises kontekstis on võtmeküsimuseks jätkusuutliku majanduskasvu saavutamisel, ja selles mängib oluline roll välisvõla SKT suhtarv. Kasutades hästi hallatud ja strateegilist lähenemist võime koos tagada Eesti jätkuva majandusarengu ja stabiilsuse.