Burberry, ikooniline Briti luksusbrändide tootja, on viimase aasta jooksul kogenud 50-protsendilist dramaatilist aktsiahinna langust ja selle turuväärtus on vaid 3 miljardit naela, mis muudab selle ahvatlevaks ülevõtmise sihtmärgiks tööstusharus, mida domineerivad suurtegijad. Sellest hoolimata võib iga ülevõtmiskatse osutuda keeruliseks ettevõtmiseks, nagu näitavad hiljutised kuulujutud võimaliku ülevõtmise kohta Itaalia moekontserni Moncler poolt. Suurimaks takistuseks tulusa tehingu sõlmimisel ei pruugi olla mitte niivõrd bränd ise, kuivõrd praegused pettumust valmistavad müüginäitajad ja problemaatiline käibe suurendamise katse.
Strategische Stolperfallen: Wenn Preissteigerungen Umsätze fressen
Kuigi Burberry keskendus algselt „kaubamärgi väärtuse tõstmisele“ ehk hinnatõusudele, et sammu pidada luksusliiga tippkaubamärkidega, vähenes klientide arv. Analüütikud ootavad, et müük väheneb sel aastal peaaegu 20 protsenti, mis nullib peaaegu kogu tegevuskasumi. See on viinud brändi keerulisse finantsolukorda ning muutnud ettevõtte kahtlaseks sihtmärgiks ülevõtupakkumistele.
„Brändil on endiselt suur potentsiaal,“ ütlevad analüütikud, kuid tee, mida mööda Burberry praegu üritab end uuesti määratleda, näib toovat rohkem kahju kui kasu. Uus tegevjuht Josh Schulman seisab silmitsi väljakutsega välja töötada strateegia, mis elavdab müüki, samas brändi alustala lahjendamata. Võimalik lahendus võiks peituda tagasipöördumises traditsiooniliste klassikute, nagu ikooniline trenchcoat, juurde ja keskendumises taskukohastele, kuid kvaliteetsetele toodetele.
Der Preisdruck des Mittelmarkts
Ein Burberry toodete hinnalangus on alandanud keskmist müügihinda alates 2024. aasta keskpaigast juba 27 protsendi võrra, nagu teatab Bernstein'i analüütik Luca Solca. See strateegia tundub mõistlik, kuna kõrgklassi luksusbrändid küsivad tänapäeval nii kõrgeid hindu, et keskmises segmendis võib olla kasutamata nõudlust. Kuid just siin peitub probleem: samal ajal kui luksusmaailma tipptegijad saavutavad kõrgeid hindu, kaubeldakse keskmise hinnataseme brändidega nagu Burberry sageli 15–20-protsendilise allahindlusega. Väärtuse kahanemine võrreldes hiiglastega nagu LVMH on märgatav ja see raskendab ülevõtmist veelgi.
Die Zahlen sprechen Bände – und die Rechnungen machen Sorgen
Arvutused strateegilise ostja või finantsinvestorite poolt tehtava ülevõtmise kohta näitavad, kui keeruline oleks õigustada hinnangulise 5 miljardi naela suurust ostuhinda koos ülevõtmispreemia ja kohustustega. Isegi kui ettevõte saavutab 2030. aastaks aastased kasvumäärad 10 protsenti ja Ebitda marginaal tõuseb kahekohalise vahemiku ülemisse ossa, võiks Burberry "taskukohase luksuse kordisti" alusel olla väärt võib-olla 7 miljardit naela. See tähendaks 40-protsendilist kasvu viie aasta jooksul, kuid sellised eeldused tunduvad praeguste luksussektori väljakutsete valguses väga optimistlikud.
Fusionen, Kostensenkungen und private Investoren: Wer könnte Burberry retten?
Strateegilisele ostjale võiks kulude vähendamine läbi tarneahelate liitmise või kauplusevõrgu optimeerimise pakkuda eelise. Kuid potentsiaal, et see tooks kaasa märkimisväärse eelise, jääb piiratud. Eraõiguslikud aktsionärid võiksid samuti proovida Burberry'd "tervendada" laenude kaasamise kaudu ja tootlusi suurendada. Kuid praeguste finants- ja strateegiliste väljakutsete taustal oleksid ka sellised katsed riskantsed.
Lühidalt, Burberry võib praegu näida ahvatleva ülevõtukandidaadina, kuid kes iganes selle väljakutse vastu võtab, peaks olema valmis keeruliseks ülesandeks.