Markets
Plahvatuslikult tõusvad üürihinnad: Kus hinnad Saksamaal tõusevad
Üürid tõusevad nüüd ka maal üle 20 protsendi – Berliin Müncheni järel kõige kallim.
Saksamaal tõusevad üürihinnad enam mitte ainult suurlinnades, vaid ka paljudes maapiirkondades kohati 20 protsenti ja enamgi veel. Pärast Münchenit on Berliin üürnikele kalleim paik.
Pealkirjaga tõlge eesti keelde:
Ööbimiskohtade ja üürikorterite turul oli Potsdamil aastaga 30-protsendiline kasv, mis on suurim kõigi maakondade ja linnade seas. Sellest järeldusest teatas Saksamaa valitsus vastuseks vasakpoolsete küsimusele Bundestagis. Pealinn Berliin järgneb 26,7-protsendilise kallinemisega.
Rohkem kui iga teine sakslane elab üürikorteris, kuid populaarsetes piirkondades on liiga vähe eluasemeid. Eriti suurlinnades ja ülikoolilinnades on surve üüriturule aastaid kasvanud. Need numbrid pärinevad föderaalsest ehitus-, linna- ja ruumialase uurimise instituudilt (BBSR) ja kajastavad Internetist korterit otsivate inimeste leiduvat pakkumist.
Saksamaa kõige hõredamalt asustatud maakonnas, Brandenburgi loodenurgas asuvas Prignitzis, tõusid üürihinnad 18 protsenti. Vaatamata hinnatõusule püsivad üürihinnad seal 7,08 eurot ruutmeetri kohta, mis on märkimisväärselt alla riigi keskmise 7,30 euro ruutmeetri kohta.
Mecklenburg-Vorpommernis tõusid üürid Vorpommern-Rügeni maakonnas peaaegu 20 protsenti ja Vorpommern-Greifswaldi maakonnas enam kui 15 protsenti. Samuti registreeriti Tirschenreuthi maakonnas Baieri-Tšehhi piiri lähedal 23,9-protsendine tõus, kusjuures madala üürihinnaga 6,86 eurot ruutmeetri kohta. Kaiserslauternis tõusid üürid peaaegu 20 protsenti, Kaufbeurenis 17 protsenti ning Trier-Saarburgi ja Wunsiedeli (Fichtelgebirge) maakondades veidi rohkem kui 15 protsenti.
Pärast kolimist maksab keskmine korter Saksamaa keskmisena 10,55 eurot ruutmeetri kohta, kuid Berliinis üle 16 euro. Pealinn on seega Saksamaa teine kõige kallim üürilinn, jäädes alla vaid Münchenile, kus ruutmeeter maksab üle 20,50 euro.
Uuring Berliini Üürnike Ühingu tellimusel näitab, et kolmandik Berliini majapidamistest ei suuda enam vabaturul korterit üürida. Üle poole Berliini üürnikmajapidamistest teenib nii vähe, et neil on õigus riiklikule abile, nagu näiteks elamisluba sotsiaalkorteritele.
Need arengud näitavad selgelt pingelist olukorda Saksamaa üüriturul, nii linnas kui ka maal.