Saksa metropolide eluasemeturg seisab silmitsi veelgi teravneva olukorraga, mis juba niigi pingeline. Ehitajad ja investorid hoiavad tagasi ning kavandatud ja heakskiidetud projektideta ei toimu ka ehitustöid.
Eesmärk ehitada igal aastal 400 000 uut eluruumi jäi eelmisel aastal kaugele maha, kuna valmis sai ainult 294 400 ühikut, teatas selle nädala Statistisches Bundesamt. Hoolimata nendest nõutustavaldavatest numbritest on föderaalehitusminister Klara Geywitz optimismi täis: "2023. aasta ehituse lõpetamise numbrid näitavad väga selgelt: olukord ehitussektoris on stabiilne," ütles SPD poliitik.
Kuid eksperdid ei jaga seda hinnangut. Nad eeldavad, et elamuehituse kriis jätkub ja ees ootab veelgi suurem langus. Otsustavad näitajad tuleviku arenguks on elamuehituslubade ja ehitustellimuste arv. 2023. aastal langes uute lubade arv rohkem kui veerandi võrra, 260 100 eluasemele – madalaim tase alates 2012. aastast.
"Täna avaldatud valmisolekunumbrid ei anna põhjust olukorda ilustada," ütles elamumajanduse tipporganisatsiooni GdW president Axel Gedaschko. Kui luba ei ole antud, siis ehitatud ei saa – mõned üksikud mustehitised välja arvatud. Statistikaameti andmetel läheb tavaliselt kaks aastat, enne kui loast saab valmis korter. Seega jõuab 2022. ja 2023. aastal vähenenud lubade arv ehitustegevusele täielikult mõju avaldama alles sel aastal.
Ehitustellimuste täpne arv on teadmata, kuid majandusuuringute instituutide konjunktuuriuuringud näitavad, et paljud ehitusfirmad kurdavad tellimuste nappuse üle. Eriti elamuehituses on paljud ehitajad ja firmad oma plaane edasi lükanud või sootuks hüljanud. Ehitustööstuse pealiit arvestab sellel aastal umbes 250 000 uue eluruumi valmimisega.
Müncheni Ifo Instituut on veel pessimistlikum ja ootab sel aastal vaid 215 000 uue eluaseme valmimist, neist 120 000 mitmepereelamutes. "Praegused ehitusloa numbrid viitavad selgelt langusele, seega järgnevatel aastatel saab olema üha vähem uusi projekte," ütles Ifo Instituudi ehituse ja kinnisvara ekspert Ludwig Dorffmeister. "Seega on ehituste lõpetamise numbrite langus juba ette näha, isegi kui täpne kulgemine on ebakindel."
Eluruumide puudus linnades süveneb jätkuva ehituslanguse tõttu, mis on paljusid asjatundjaid pannud prognoosima, et üürihinnad tõusevad edasi, kuigi kinnisvarahinnad on langenud. Ehitussektor nõuab seetõttu tugevamaid riigi abimeetmeid, nagu näiteks intressitoetuse programme eraisikutele, ja kulukate ehitusstandardite, eriti energiatõhususe osas, leevendamist.
Krediidiintresside ja ehituskulude samaaegne tõus on viimase kahe aasta jooksul ehitamise oluliselt kallimaks muutnud. Föderaalameti andmed viitavad sellele, et topelthinnalöök tabab peamiselt neid, kes ei suuda enam enda maja unistust rahastada: uute eramajade arv vähenes rohkem kui 9 protsenti, 69 900-ni. Mitmepereelamutes, mida tavaliselt ehitavad elamuehitusfirmad või investorid, valmis 156 300 uut korterit, mis on 4,1 protsendi võrra rohkem kui eelmisel aastal.
