Friedrich Merz, kes on võimaliku järgmise Saksamaa kantslerina, seisab silmitsi keskse takistusega: niinimetatud „võlakordaja“. See põhiseaduses sätestatud reegel piirab valitsuse uue laenamise rangelt ja seda nähakse üha enam kui majanduskasvu pidurdavat tegurit. Eksperdid hoiatavad, et jäik reegel takistab Saksamaa investeerimispotentsiaali, eriti arvestades lagunevat infrastruktuuri, alarahastatud kaitset ja suurenevaid majanduslikke väljakutseid USA poolt.
Jens Südekum, Düsseldorfi ülikooli rahvusvahelise majanduse professor, väljendas muret, et võlakordaja muudab ulatuslikud investeeringud sisuliselt võimatuks. „Ilma reformita muutub Saksamaa valitsematuks,“ sõnas Südekum. Mure on suur, et majandus kannatab edasi ja investeeringud jäävad ära, samal ajal kui konkurendid nagu USA ja Hiina mobiliseerivad suuri summasid.
2009. aastal kehtestas toonane CDU liidukantsler Angela Merkel võlakontrollimehhanismi, mis seab föderaalse struktuurse uue laenamise ülempiiriks 0,35 protsenti SKTst. Kuid olud on muutunud: olulised tööstusharud ja poliitikud, alates Bundesbankist kuni mõjuka majanduse lobirühma BDI-ni, nõuavad reformi, et võimaldada hädavajalikke investeeringuid. Saksamaa riigivõlg, mis eeldatavalt ulatub 2024. aastal 64 protsendini SKTst, jätab mõnede majandusteadlaste sõnul piisavalt ruumi uueks tõlgenduseks.
Merz ise, kui tasakaalustatud eelarvete pooldaja, on seni keeldunud radikaalsest kõrvalekaldumisest võlaküsimuses, kuid jääb ettevaatlikult avatuks arutelule. "Poliitikas ei saa midagi täielikult välistada," ütles ta hiljuti. Võimalused, mis jätavad põhiseaduse puudutamata, oleksid erifond investeeringuteks, sarnaselt Olaf Scholzi 2022. aastal loodud 100-miljardi-eurose Bundeswehri fondiga.
Mõned majandusteadlased pakuvad välja, et muuta võlakontrolli paindlikumaks, näiteks sidudes selle võlatasemega SKP suhtes. Kuid see vajaks kahekolmandikulist enamust Bundestagis. Teostatav oleks see ainult siis, kui Merz moodustab laiapõhjalise liidu CDU, SPD ja Roheliste vahel – väljakutse, kui äärmusparteid nagu AfD või Linke parlamendis tugevnevad.
Auch europäische Partner verfolgen die Debatte mit Spannung. Brüssel drängt die EU-Mitgliedstaaten, ihre Investitionen zu erhöhen, um die globale Wettbewerbsfähigkeit gegenüber den USA und China zu stärken. Deutschland, als größter Nettozahler der Union, spielt eine Schlüsselrolle in diesen Plänen.
Merz, endine BlackRocki Saksamaa juht, väldib selgeid seisukohti, et säilitada paindlikkust. Lõppkokkuvõttes võiks võlakord, mida kunagi peeti kindlate rahanduse garantiiks, saada nüüd Saksamaa moderniseerimise ja Euroopa konkurentsivõime takistuseks.
