Zu ajal, mil Euroopa seisab silmitsi suurema survega tugevdada oma kaitsevõimekust, haarab EL vastuolulise abinõu järele: nn ühtekuuluvusfondide ümberpaigutamine. Seni majandusliku võrdsuse edendamiseks ettenähtud miljardid tuleb edaspidi suunata Euroopa kaitsetööstuse kindlustamisse – meede, mis pälvib nii kriitikat kui ka heakskiitu.

Uus prioriteet: kaitse asemel piirkondlik areng?

Kohesioonifondide maht aastatel 2021–2027 ulatub ligi 400 miljardi euroni.

Liikmed nagu Poola, Itaalia ja Hispaania, kes saavad nendest fondidest eriti palju kasu, on seni rohkem panustanud pandeemiast tingitud „taastamisfondidele“. Nüüd võiks aga osa nendest vahenditest suunata sellistele projektidele nagu kaitseinfrastruktuuri tugevdamine, sealhulgas teede ja sildade rajamine sõjaliseks liikuvuseks.

Näide: Saksamaa taristu kui militaarne kitsaskoht

Saksamaa, strateegiliselt oluline sõjalise liikuvuse jaoks Euroopas, seisab silmitsi oluliste infrastruktuuriliste väljakutsetega. Lagunenud teed ja sillad võivad hädaolukorras probleemiks saada. Juba 2022. aastal hindas Saksa majandusministeerium renoveerimisvajaduse umbes 165 miljardile eurole. Nüüd peaksid ühtekuuluvusfondi rahalised vahendid aitama Saksamaad moderniseerimisel – ja seda mitte ainult tsiviilprojektide, vaid ka sõjalist kasu toovate projektide jaoks.

Kiireloomulisus Ida-Euroopa päevakorras

Eriti tervitavad ELi idapiiril asuvad riigid, sealhulgas Leedu ja Poola, Euroopa Komisjoni otsust. Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse investeerivad nad massiivselt kaitsevõimesse. Poola kulutused, mis moodustavad sel aastal 4,1% SKPst kaitsele – mis on kaks korda kõrgem NATO eesmärgist – rõhutavad kiireloomulisust. "Me peame investeerima sõjalise mobiilsuse projektidesse, mis on kallid, kuid kogu piirkonna jaoks olulised," ütles Leedu rahandusminister Gintarė Skaistė.

EL-i uus paindlikkus võimaldab nendel riikidel kasutada vahendeid oma kaitsetööstuse ja sõjalise mobiilsuse edendamiseks. Relvade ostmine jääb küll tabu alla, kuid relvade ja laskemoona tootmist ja arendamist võiks toetada – kompromiss, mis rõhutab Euroopa kaitsevõimekuse kasvavat tähtsust.

Trump ja transatlantilise liidu oht

Donald Trumpi tagasipöördumine USA poliitika tippu võib panna transatlantilise liidu tõsiselt proovile. Trumpi hoiatus, et ta jätaks Venemaale "vabad käed", kui NATO ei suurenda oma kaitsekulutusi, on Euroopat äratanud. EL reageerib sellele ebakindlusele, vähendades sõltuvust USA-st ja arendades iseseisvat kaitse strateegiat.

Regionaalsed mured: Kas hind on liiga kõrge?

Troonimata mõningate liikmesriikide entusiasmist, on ka muret. Piirkonna poliitikud kardavad, et ühtekuuluvusfondide ümberjaotamine võib kahjustada nende piirkondade majanduslikku arengut. "Minu piirkonnas on harjutusväli, mis tuleb ühendada lennujaamaga," selgitab Lääne-Pommeri Poola regiooni president Olgierd Geblewicz. Tema üleskutse: otsus raha kasutamise kohta tuleb teha piirkondades endis.

Ümberjaotus on eelmäng järgmisele eelarveperioodile alates 2028. aastast, mis peaks Sauli Niinistö, Soome endise presidendi aruande kohaselt olema veelgi rohkem kaitsele suunatud – 20% eelarvest võiks tulevikus olla kaitsemeetmeteks reserveeritud.

„Me oleme suurema surve all kui teised riigid ja vajame rohkem sõjalist kohalolekut,“ selgitab Eesti rahandusminister Jürgen Ligi lõpetuseks.