Leibkondade arv Saksamaal, kes saavad eluasemetoetust, on pärast eluasemetoetuse pluss-seaduse jõustumist järsult kasvanud. Saksamaa Statistikaameti andmetel sai 2023. aasta lõpus eluasemetoetust umbes 1,2 miljonit leibkonda. See tähendab 80-protsendilist kasvu võrreldes eelmise aastaga. Tugeva kasvu põhjuseks on 1. jaanuaril 2023 jõustunud eluasemetoetuse pluss-seadus, mis mitte ainult ei suurendanud makstavaid summasid, vaid laiendas oluliselt ka toetuse saamise õigust omavate inimeste ringi.
Eluasemetoetus on rahaline abi madala sissetulekuga leibkondadele elamiskulude leevendamiseks ja piisava eluruumi tagamiseks. Toetuse suurus sõltub sissetulekust, üürihinnast ja leibkonnaliikmete arvust. Statistikaameti andmetel said puhtad eluasemetoetust saavate leibkonnad – kus kõigil seal elavatel inimestel on õigus toetusele – keskmiselt 297 eurot kuus, mis on 106 euro suurune tõus võrreldes eelmise aastaga. Leibkonnad, kus mitte kõik liikmed ei ole eluasemetoetuse saamise õigusega, said keskmiselt 247 eurot, 70 eurot rohkem kui aasta varem.
Mit den gestiegenen Wohngeldansprüchen haben sich auch die Ausgaben von Bund und Ländern erheblich erhöht. Insgesamt beliefen sich die Aufwendungen für das Wohngeld im Jahr 2023 auf 4,3 Milliarden Euro, was einem Plus von 137 Prozent entspricht. Diese Entwicklung verdeutlicht die finanziellen Auswirkungen der Reform auf die öffentlichen Haushalte.
Estonian Translation:
Kuna eluasemetoetuse nõuded on suurenenud, on oluliselt suurenenud ka föderaalse ja osariikide kulutused. Eluasemetoetuse kulud olid 2023. aastal kokku 4,3 miljardit eurot, mis tähendab 137-protsendilist kasvu. See areng toob esile reformi rahalised mõjud avalikele eelarvetele.
Eriti tugev oli eluasemetoetuse saajate arvu suurenemine struktuuriliselt nõrkades piirkondades. Mecklenburg-Vorpommern registreeris 5,5 protsendiga kõikidest leibkondadest, kes eluasemetoetust saavad, suurima osakaalu liidumaade seas. Bayern oli aga skaalal madalaima osakaaluga, vaid 1,6 protsenti.
Eluasemetoetuse reformi otsustati rakendada koalitsioonis vastusena tõusvatele üüridele ja elukallidusele, et pakkuda madala sissetulekuga leibkondadele märgatavat abi. Reform peaks aitama vähendada eluasemekulude koormust ja leevendada sotsiaalseid raskusi. Saajate arvu selge kasv näitab, et meetmetel on vähemalt kvantitatiivne mõju.
