Saksamaa avaliku sektori võlg on 2023. aasta lõpuks tõusnud rekordilisele 2,45 triljoni euro tasemele, kasvades võrreldes eelmise aastaga 3,3 protsenti ehk 77,4 miljardi euro võrra. See areng puudutas liidu, liidumaade, omavalitsuste ja nende liitude võlgu ning sotsiaalkindlustust, sealhulgas kõiki lisaeelarveid. Eriti liit registreeris 4,7 protsenti ehk 76 miljardit eurot suurima võlakasvu, peamiselt tingitud suurenenud finantseerimisvajadusest energiakriisi tagajärjel. Seevastu liidumaade võlad vähenesid, kuna nende võlg langes 1,9 protsenti ehk 11,5 miljardi euro võrra 595,4 miljardi euroni.

Liiduvõla oluline kasvu põhjustaja oli Energiatagatise Fondi võla suurenemine 137 protsenti, 71,7 miljardi euroni. Seevastu Corona Majandusstabiilsuse Fondi võlg vähenes peaaegu 30 protsenti, 36,9 miljardi euroni. Uue erifondina on lisandunud Bundeswehr, mille võlg on 5,8 miljardit eurot.

Kohalikes omavalitsustes ja omavalitsusliitudes täheldati võlgade suurenemist üle üheksa protsendi, ulatudes 153,6 miljardi euroni, kusjuures Baden-Württembergi omavalitsustes oli tõus kõige suurem, 14,5 protsenti. Ka sotsiaalkindlustuses märgati kerget kasvu, 3,2 protsenti, mille võlad nüüd ulatuvad 22,3 miljoni euroni.

Eriti tähelepanuväärne on avaliku lähiliikluse transpordiettevõtete võlgade mõju, mis on alates 2023. aasta teisest kvartalist kaasatud üldarvestusse. Ilma nendeta oleksid võlad olnud 2,9 protsenti väiksemad. Nende võlgade võlausaldajateks on erasektor, seal hulgas krediidiasutused ja eraettevõtted.

Need numbrid peegeldavad rahalisi väljakutseid, millega riik lähiaastatel silmitsi seisab, eriti seoses kriisijärgsete tagajärgede ületamise ja oluliste avalike ülesannete rahastamisega.