Pärast finantskriisi kasutati kapitaliinstrumentidena täiendava esimese taseme (AT1) võlakirju, et muuta pangad kriisiaegadel vastupidavamaks. Credit Suisse'i pankrot on näidanud, et need hübriidsed väärtpaberid ei toimi sageli ettenähtud viisil – ja halvimal juhul suurendavad need isegi riskid pankadele ja investoritele.

AT1-võlakirjade turg on nüüdseks kasvanud 270 miljardi dollarini. Nende põhimõte: neid peetakse regulatiivseks kapitaliks, mida pangad peavad hoidma kahjumi katmiseks. Intressimaksed on seotud teatud kapitalimääradega – kui need langevad alla kindlaksmääratud künnise, konverteeritakse võlakirjad kas aktsiateks või kustutatakse täielikult (bail-in).

Esialgu pakuvad AT1-d pankadele eeliseid. Need on odavamad kui omakapital ega põhjusta aktsionäride hääleõiguse lahjendamist. Kuid mehhanismis on tõsiseid probleeme: tingimused varieeruvad emissiooniti, mistõttu on reguleerijatel saneerimise korral ulatuslikud kaalutlusõigused – mis tähendab investorite jaoks märkimisväärset õiguskindluse puudumist, nagu näitavad käimasolevad hagid Credit Suisse juhtumi puhul.

Veel kriitilisemad on süsteemsed tagajärjed. Bail-in võib vallandada allakäiguspiraali, mis õõnestab edasist usaldust panga vastu: refinantseerimiskulud tõusevad, kliendid võtavad hoiused välja, krediidiliinid lõigatakse läbi. Lisaks võib AT1-võlakirjade aktsiateks konverteerimine aktsiahinda veelgi survestada, mis omakorda ajendab investoreid oma osakutest enneaegselt loobuma – negatiivne dünaamika, mis võib mõjutada ka terveid panku.

Lisaks tekivad hindamise probleemid. AT1d ühendavad võõr- ja omakapitali tunnuseid, mis muudab nende hinnakujunduse keeruliseks. Enamik investoreid tugineb turuhindadele ja teiste pankade võlakirjade marginaalidele, selle asemel et riske realistlikult arvutada. See pime usaldus turu vastu võib kriisiolukordades osutuda saatuslikuks.

Seetõttu kasvab skeptitsism regulatiivsest vaatenurgast. Kui Inglismaa Pank 2024. aastal veel nõuete karmistamist kuulutas, siis Austraalia läheb radikaalsemat teed: finantsjärelevalve APRA otsustas detsembris AT1-võlakirjad lõpetada, kuna need ei ole stressiperioodidel tõhusad olnud. Ainus vastuhääl tuli investoritelt, kes kahetsesid tulusa toote kaotust – nõrk argument finantssüsteemi stabiilsuse vastu.