Suurbritannia valitsus on vähendanud oma osalust NatWest Groupis alla 10 protsendi, kiirendades seega suurpanga täielikku naasmist erasektori kätte. Nagu reedel teatati, on riigi osalus langenud 9,99 protsendini – märkimisväärne langus võrreldes 38 protsendiga, mida riik veel aasta tagasi hoidis.

Finantskriisi 2008/2009 käigus sai valitsus 46 miljardi naela suuruse päästepaketiga tollal veel Royal Bank of Scotland (RBS) nime kandnud panga suuraktsionäriks. Alates 2015. aastast on riik järk-järgult oma osalusi müünud. Viimane müükide kiirenemine toimus NatWesti läbi viidud enda aktsiate tagasiostmise kaudu 2,2 miljardi naela väärtuses.

NatWesti tegevjuht Paul Thwaite, kes on ametis alates eelmise aasta juulist, ootab, et pank oleks 2025. aastaks täielikult erastatud. „See on sümboolne hetk, mis võimaldab meil strateegilisemalt kapitali paigutada ja panga tulevikule keskenduda, selle asemel et pidevalt mineviku üle arutleda,“ ütles Thwaite hiljuti FT Global Banking Summitil.

Thwaite plaanib panga varahalduse äri, kuhu kuulub ka eralaenuandja Coutts, laiendada. Alguses keskendub ta orgaanilisele kasvule, kuid ei välista ka omandamisi. Tegevdirektor näeb erastamises võimalust NatWesti strateegilise positsiooni tugevdamiseks.

NatWesti aktsia on alates aasta algusest taastunud peaaegu 90 protsenti, mida toetavad suuremad marginaalid ja kasvav laenu- ja hoiuste maht. Praegu on hind 1,3-kordne raamatupidamisväärtus – märgatav tõus võrreldes aasta alguse 0,75-ga.

Reedel teatas NatWest ka Gill Whiteheadi nimetamisest juhatusse. Endine Google'i ja Ofcomi juht on uue järelevalvenõukogu esimehe Rick Haythornthwaite'i esimene ametissenimetamine, kes võttis jaanuaris ameti üle Howard Davieselt. Haythornthwaite seisab aga silmitsi kriitikaga, kuna ta oli varem PetroSaudi Internationali nõunik – ettevõte, mille juhid olid seotud 1MDB korruptsiooniskandaaliga.