Euroopa tootjate sõnul on ELi kavandatud tollid Venemaa väetise ekspordile "liiga hilja ja liiga nõrgad", et kaitsta tööstust eksistentsiaalsete turumoonutuste eest. Samal ajal kui Euroopa gaasihinnad püsivad kõrged, ujutab Venemaa turu üle odava väetisega – rahastatuna nende gaasieksportide kaudu, mis pärast rünnakut Ukrainale enam ELi ei tohi voolata.

Euroopa Komisjon tegi teisipäeval ettepaneku tõsta Venemaalt ja Valgevenest pärit teatud väetiseimpordi tollimakse järgmise kolme aasta jooksul järk-järgult praeguselt 6,5 protsendilt kuni 50 protsendini. Plaan tuleb veel heaks kiita Euroopa Parlamendi ja EL-i riikide nõukogu poolt. Reeglid on teadlikult kujundatud nii, et tugeva põllumajandussektoriga riigid nagu Prantsusmaa ja Holland ei oleks liigselt koormatud.

Euroopa väetisetööstuse jaoks tuleb meede siiski liiga hilja. „EL on liiga kaua viivitanud,” kritiseeris Norra tootja Yara International tegevjuht Svein Tore Holsether, kelle ettevõtte puhaskasum langes 2022. ja 2023. aasta vahel 98 protsenti, ainult 54 miljoni dollarini. Pikad üleminekuperioodid lükkavad probleemi lihtsalt edasi tulevikku: „Kavandatavad tollid jõustuvad alles alates 2026. või 2027. aastast, jättes Euroopa tööstuse seni vihma kätte.”

Auch Fertiglobe tegevjuht Ahmed El-Hoshy hoiatas ebavõrdsete konkurentsitingimuste eest: „Euroopa tootjatel on kõrgemad energia-, tööjõu- ja regulatsioonikulud – lõpuks laguneb süsteem.“ Kui EL jõuab tariifideni vaid aeglaselt, kasutab USA valitsus olukorda teadlikult ära, et toetada oma põllumehi odavate importidega.

Suurim probleem on endiselt maagaasi hinnaerinevus, tööstusharu peamine tooraine. "Gaasihinnad Euroopas on 345 protsenti kõrgemad kui USA-s – ja veelgi drastilisemad võrreldes Venemaaga," ütleb Holsether. Ta näeb ohtu, et Euroopa ettevõtted viivad oma tootmise järk-järgult Põhja-Ameerikasse. "Kui väetisetehased kord lahkuvad, siis nad ei tule tagasi – see ei ole toitlustusettevõte, mis lihtsalt pärast kriisi uuesti avaneb.

Euroopa Komisjon väidab, et uued tollimaksud on vajalikud, et kaitsta end Venemaa väljapressimiskatsete eest ja tagada ELi toiduga kindlustatus. Impordimaksud peaksid olema algselt 13 protsenti ja kasvama kolme aasta jooksul 50 protsendini.

Samas nõuavad tööstuse esindajad karmimat lähenemist. "Planeeritud tollid on samm õiges suunas, kuid mitte piisavalt ambitsioonikad," ütles Leo Alders, Fertilizers Europe'i president. Ta pooldab vähemalt 30-protsendilist algtolli, mida tõstetakse iga kuue kuu tagant.