Euroopa andmekaitseorganisatsioon Noyb soovib Facebooki kontserni Meta õiguslikult sundida, küsima kasutajatelt luba enne, kui nende postitusi kasutatakse tehisintellekti mudelite treenimiseks. Organisatsioon on esitanud kaebusi üheteistkümnes Euroopa riigis ja nõuab ametivõimudelt kiireloomulise menetluse algatamist, et see kasutus kohe peatada.

Meta teavitab praegu massiliselt Facebooki, Instagrami ja Threadsi kasutajaid muudatustest oma andmekaitsedeklaratsioonis. "Me ajakohastame oma andmekaitsepoliitikat, kuna laiendame tehisintellekti kasutamist Meta juures", öeldakse e-kirjas. Tekstis juhitakse kasutajate tähelepanu ka vastuväiteõigusele.

Noyb-i andmekaitseaktivistide hinnangul rikub Meta Euroopa andmekaitse üldmäärust (GDPR), isegi kui isiklikud vestlussõnumid tehisintellekti kasutusest välja jäetakse. Selle asemel, et pakkuda ainult vastuväite esitamise võimalust, oleks Meta kehtiva seaduse järgi pidanud tehisintellekti kasutusele võtmisel küsima kasutajatelt aktiivset nõusolekut, selgitas andmekaitseaktivist Max Schremsi loodud rühmitus. Seetõttu on esitatud kaebused Austrias, Belgias, Prantsusmaal, Saksamaal, Kreekas, Itaalias, Iirimaal, Hollandis, Norras, Poolas ja Hispaanias.

Meta arendab võidujooksus OpenAI, Google'i ja Microsoftiga võimsaimate tehisintellektisüsteemide loomisel oma "Meta AI-d", mis peaks suutma tekste ja pilte luua. Süsteemile oma keeleoskuse õpetamiseks treenitakse tarkvara paljude inimkasutajate tekstidega. Konkreetse näite puhul on tegemist postitustega Facebookis ja Instagramis. Sarnaselt toimib see fotode ja teiste piltidega.

Meta räägib "postitustest, fotodest ja nende allkirjadest ning sõnumitest, mida saadad tehisintellektile". Saksamaa tarbijakeskus tõlgendab seda nii, et ka postitus, mille oled Facebookis nähtavaks teinud ainult sõpradele või teatud inimestele, võib olla kasutusel tehisintellekti treenimiseks. Ainult privaatseid sõnumeid sõpradele, näiteks Messengeris, ei tohiks kasutada.

Noyb leiab, et jääb ebaselgeks, millisel eesmärgil plaanitakse kasutada tehisintellekti tehnoloogiat. See on selges vastuolus GDPR-i nõuetega. "Meta privaatsuspoliitika võimaldaks teoreetiliselt mis tahes kasutuseesmärki. Kõik see on äärmiselt murettekitav, sest jutt käib umbes 4 miljardi inimese isikuandmetest." Meta väitel ei riku nende tegevus GDPR-i. Kasutajatele saadetud kirjas öeldakse: "Selleks, et pakkuda sulle neid kasutuskogemusi, tugineb Meta edaspidi oma õigustatud huvide õiguslikule alusele, kui me kasutame sinu andmeid, et arendada ja täiustada tehisintellekti.

Der Salzburger Jurist Schrems hat dem Facebook-Konzern Meta bereits in zwei Klagen das Fürchten gelehrt – und dabei zweimal vor dem Europäischen Gerichtshof Datenabkommen zwischen den USA und Europa gekippt.

NASDAQ-is noteeritud Meta aktsia tõusis ajutiselt 0,3 protsenti, jõudes 496,54 dollarini.