Farmahiiglaste maailmas võib õiguskindluse säde kiiresti põrgutule sütitada. Seda kogevad praegu AstraZeneca aktsionärid valusalt: Nädala alguses kadus turuväärtusest umbes 17 miljardit naela – 12 protsenti ettevõtte väärtusest, mille põhjustas intensiivsem korruptsiooniuurimine Hiinas. Hiina on AstraZeneca jaoks suuruselt teine üksikturg maailmas, mis tähendab kõrgeimat häiretaset.

Einblicke in die Verstrickungen: Mehr als ein Problemherd in China

Hiinas on AstraZenecal hetkel mitmeid probleeme, mis jagunevad kolme suuremasse kategooriasse. Esimene šokk tuli kindlustuspettuse uurimisega, mis on juba mitu aastat ametivõimude tähelepanu pälvinud. Sellega seoses sai teatavaks, et umbes 100 endist töötajat Hiinas manipuleerisid geneetilisi testitulemusi, et võimaldada patsientidel juurdepääs riiklikule kindlustusele AstraZeneca kopsuvähiravimi Tagrisso jaoks.

Kaum jahtunud, suurenes närvilisus veelgi: AstraZeneca kinnitas sel nädalal, et Hiinas uuritakse kahe praeguse ja kahe endise juhi tegevust - väidetavalt ebaseadusliku vähivastaste ravimite impordi tõttu. Ja lõpuks: Leon Wang, AstraZeneca Hiina juht ja ettevõtte avalik nägu Aasias, arreteeriti hiljuti ametivõimude poolt. Tõeline vapustus, mis tekitab küsimusi ja mille põhjuste kohta puudub läbipaistvus.

Ein Déjà-vu: Erinnerungen an GSKs Strafe

AstraZeneca saatus Hiinas tekitab ebameeldivaid mälestusi 2014. aastast, mil Briti rivaal GlaxoSmithKline pidi sarnase plahvatusohtliku korruptsioonijuhtumi tõttu maksma peaaegu 500 miljonit dollarit trahvi. Toona viis Hiina ametivõimude 15-kuuline uurimine GSK maine süvakriisi ja tekitas pikaajalist kahju.

Kuigi praegused süüdistused ei ole suunatud otseselt AstraZenecale, vaid üksikisikutele, on paralleelid silmatorkavad – ja muret tekitavad. AstraZeneca rõhutab, et teeb ametivõimude päringute korral täielikult koostööd.

Was bedeutet das für Chinas Bedeutung im Konzern?

Sõltuvus Hiinast on kahe teraga mõõk. Ühelt poolt on tegemist tohutu turuga, teiselt poolt ohustavad tulusid õiguslikud ebakindlused. Ennustuste kohaselt teenib AstraZeneca 2025. aastal oma onkoloogiaäriga Hiinas umbes 625 kuni 750 miljonit dollarit tegevuskasumit, mis moodustab vähem kui viis protsenti prognoositavast kontsernikasumist. Tulu langus tekitaks aga märkimisväärseid puudujääke.

AstraZeneca tegevjuht Pascal Soriot seab ambitsioonikad eesmärgid – aastane käive peaks 2030. aastaks kasvama 45,8 miljardilt 80 miljardi dollarini. Seejuures toetutakse paljulubava ravimite portfellile, mille kliinilised edusammud lasuvad aga endiselt ootel. See uus kriis Hiinas võib Sorioti õlule pandavat koormat veelgi suurendada.

Ein Fazit mit Fragezeichen

Kas see „Hiina-hirm“ avaldab AstraZenecale pikaajalist mõju?