Pingete Vatikani ja Ukraina vahel: Vastuolu paavst Franciscusele

Paavst Franciscuse hiljutised kommentaarid Ukraina sõja kohta on diplomaatilistes ringkondades laineid löönud. Liidukantsler Olaf Scholz on kriitikute hulgaga liitunud ja selgelt väljendanud, et Ukraina võib loota Saksamaa toetusele võitluses Vene agressiooni vastu. Vahepeal on Ukraina astunud diplomaatilise sammu ja kutsunud välisministeeriumi apostelliku nuntsiuse Visvaldas Kulbokase. Paavsti väljaütlemine, kus ta tõi mängu kapitulatsiooni võimaluse, kuigi Vatikani sõnul oli selle mõeldud teisiti, on Kiievis pahameelt tekitanud. Kulbokasele anti teada, et Ukraina on väljaütlemistest "pettunud" ning et heatahtlikkuse üleskutse peaks pigem suunatuma agressorile. Lisaks liidukantsler Scholzile avaldas oma rahulolematust ka Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi. BFMTV-ga vesteldes väljendas Zelenskõi siiski optimismi praeguse sõjalise olukorra suhtes, vaatamata väljakutsetele, millega Ukraina armee silmitsi seisab: suurtükiväemoona puudus ja Vene õhuvõimendus on kaitsjate murede seas. Lisaks tegi Scholz selge avalduse Saksa relvapoliitika kohta. Tema hinnangul ei ole Taurus marsruutrakettide tarnimine õigustatud, millega ta lükkas ümber spekulatsioonid võimaliku vahetustehingu kohta Suurbritanniaga. Tormilised arengud jätkuvad ka Venemaal. Seal andis president Putin korralduse kaitseministeeriumi juhtkonna veel üheks muudatuseks. Kindralleitnant Andrei Bulõga, kes on varem teeninud Lääne sõjaväeringkonna asekomandörina, asendab kindralpolkovnik Aleksei Kuzmenkovi. Vahepeal pöördub tähelepanu ka USA poole, kus president Joe Biden peab läbirääkimisi Poola riigipea Andrzej Duda ja peaminister Donald Tuski. Tähelepanu keskpunktis on lisaks NATO juubelitippkohtumisele ka Ukraina olukord ja selle toetamine Poola naabrite poolt.