Klimatehnoloogia: Kuidas kliimamuutus elavdas globaalset seismoloogiamajandust

Seismoloogid seisid alguses mõistatuse ees. Instrumendid näitasid signaali, mis ei vastanud tuntud maavärina või vulkaanipurske mustritele. Salapärast pidevat mürinat, mis pulseeris iga 92 sekundi järel, võis jälgida seismograafides üle kogu maailma. Teaduslikes foorumites hakati peagi rääkima “tundmatust seismilisest objektist”. Aasta pärast signaali ilmumist said teadlased nähtusele jälile: Ida-Gröönimaal toimunud kliimamuutusest põhjustatud mäelihe tekitas tsunami, mis kõikus edasi-tagasi kitsas fjordis ja põhjustas üheksa päeva jooksul rütmilisi vibratsioone maapinnas. See avastus näitab, kuidas kliimamuutus muudab meie maailma seni nähtamatul viisil ja esitab teadusele uusi väljakutseid. “Meie kaasaegsed meetodid ei olnud selleks ette nähtud, sest midagi sarnast polnud varem olnud,” ütleb Stephen Hicks, Londoni University College’i kompuuterseismoloog. Koos Kristian Svennevigiga Taani ja Gröönimaa Geoloogiateenistusest juhtis ta keerukat uurimist. Analüüs, mis avaldati ajakirjas „Science“, nõudis 68 teadlase koostööd 15 riigist ja tugines satelliidipiltidele, maapealsetele vaatlusele ja uusimate arvutite arvutusvõimsusele. Signaal püüti esmakordselt kinni 2023. aasta septembris ja selle jälg viidi Ida-Gröönimaale tagasi. Tunni aja jooksul levisid värinad isegi Antarktikasse. Satelliidipiltide seeria näitas massiivset tolmupilve ja muutunud maastikku Dicksoni fjordi kohal. Mäenõlv oli varisenud ning visanud 25 miljonit kuupmeetrit kive ja jääd vette, mis omakorda tekitas tsunami. See lainetus tabas umbes 70 kilomeetri kaugusel asuvat sõjaväe- ja uurimisjaama. Taani sõjaväeandmetel ulatus tsunami kõrgus 200 meetrini. Simulatsioonide abil leidsid teadlased, et kokkuvarisenud materjalid lõid seisu- või seisulaine – seiche’i –, mis geograafiliste kitsenduste tõttu fjordis kestis üheksa päeva. Selle seismilise sündmuse pikk järelmõju viitab, et sulavad liustikud destabiliseerisid järsu mäenõlva, mis omakorda põhjustas mäelihe. Selline maalihke põhjustatud tsunami-episood on Ida-Gröönimaa jaoks esmakordne ja toimus populaarsel kruiisilaevade turismimarsruudil. Taani ametivõimud kontrollivad nüüd piirkonna ohutust. Veelgi murettekitavam on avastus, et sarnaseid signaale saab selles piirkonnas tagasi jälitada kuni aastani 2016. Need seni märkamata jäetud seiche’id viitavad, et selles jäises maailmas oli juba varem ebastabiilseid maastikutingimusi. Igal juhul väriseb sulav maastik. Ettevaatus on vajalik.