Tee oma elu parimad investeeringud
Alates 2 eurost kindlustatud Malta Täistööaegne töökoht
Aktsia hind
Praegune Täistööaegne töökoht Maltais on 265 700 . Täistööaegne töökoht Maltais tõusis 1.12.2023 265 700 ni, pärast seda kui see oli 1.9.2023 263 600 . Ajavahemikul 1.6.2000 kuni 1.3.2024 oli keskmine SKT Maltais 170 901,10 . Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.3.2024 268 000,00 ga, samal ajal kui madalaim väärtus registreeriti 1.9.2003 132 800,00 .
Täistööaegne töökoht ·
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
Täistööaeg | |
---|---|
1.6.2000 | 133 700,00 |
1.6.2001 | 135 700,00 |
1.3.2002 | 134 100,00 |
1.6.2002 | 135 400,00 |
1.9.2002 | 135 500,00 |
1.12.2002 | 134 600,00 |
1.3.2003 | 134 800,00 |
1.6.2003 | 134 700,00 |
1.9.2003 | 132 800,00 |
1.12.2003 | 133 000,00 |
1.3.2004 | 134 900,00 |
1.6.2004 | 134 000,00 |
1.9.2004 | 135 000,00 |
1.12.2004 | 134 300,00 |
1.3.2005 | 135 800,00 |
1.6.2005 | 134 700,00 |
1.9.2005 | 134 600,00 |
1.12.2005 | 134 700,00 |
1.3.2006 | 136 200,00 |
1.6.2006 | 136 300,00 |
1.9.2006 | 135 800,00 |
1.12.2006 | 134 600,00 |
1.3.2007 | 136 900,00 |
1.6.2007 | 140 300,00 |
1.9.2007 | 137 700,00 |
1.12.2007 | 138 000,00 |
1.3.2008 | 139 300,00 |
1.6.2008 | 139 700,00 |
1.9.2008 | 141 900,00 |
1.12.2008 | 139 800,00 |
1.3.2009 | 140 500,00 |
1.6.2009 | 140 300,00 |
1.9.2009 | 140 200,00 |
1.12.2009 | 141 200,00 |
1.3.2010 | 140 200,00 |
1.6.2010 | 143 300,00 |
1.9.2010 | 143 200,00 |
1.12.2010 | 140 600,00 |
1.3.2011 | 142 000,00 |
1.6.2011 | 144 300,00 |
1.9.2011 | 145 400,00 |
1.12.2011 | 142 900,00 |
1.3.2012 | 146 300,00 |
1.6.2012 | 148 600,00 |
1.9.2012 | 149 100,00 |
1.12.2012 | 148 600,00 |
1.3.2013 | 151 700,00 |
1.6.2013 | 152 400,00 |
1.9.2013 | 154 500,00 |
1.12.2013 | 156 000,00 |
1.3.2014 | 156 100,00 |
1.6.2014 | 157 800,00 |
1.9.2014 | 159 100,00 |
1.12.2014 | 160 000,00 |
1.3.2015 | 163 000,00 |
1.6.2015 | 168 000,00 |
1.9.2015 | 168 300,00 |
1.12.2015 | 167 300,00 |
1.3.2016 | 173 000,00 |
1.6.2016 | 176 600,00 |
1.9.2016 | 178 300,00 |
1.12.2016 | 176 500,00 |
1.3.2017 | 180 400,00 |
1.6.2017 | 186 200,00 |
1.9.2017 | 190 200,00 |
1.12.2017 | 191 900,00 |
1.3.2018 | 193 700,00 |
1.6.2018 | 199 900,00 |
1.9.2018 | 207 600,00 |
1.12.2018 | 207 600,00 |
1.3.2019 | 210 300,00 |
1.6.2019 | 215 900,00 |
1.9.2019 | 219 900,00 |
1.12.2019 | 222 200,00 |
1.3.2020 | 227 400,00 |
1.6.2020 | 224 500,00 |
1.9.2020 | 224 400,00 |
1.12.2020 | 225 400,00 |
1.3.2021 | 227 100,00 |
1.6.2021 | 231 600,00 |
1.9.2021 | 233 700,00 |
1.12.2021 | 237 800,00 |
1.3.2022 | 239 600,00 |
1.6.2022 | 240 900,00 |
1.9.2022 | 251 400,00 |
1.12.2022 | 257 600,00 |
1.3.2023 | 256 800,00 |
1.6.2023 | 256 600,00 |
1.9.2023 | 263 600,00 |
1.12.2023 | 265 700,00 |
Täistööaegne töökoht Ajalugu
Kuupäev | Väärtus |
---|---|
1.12.2023 | 265 700 |
1.9.2023 | 263 600 |
1.6.2023 | 256 600 |
1.3.2023 | 256 800 |
1.12.2022 | 257 600 |
1.9.2022 | 251 400 |
1.6.2022 | 240 900 |
1.3.2022 | 239 600 |
1.12.2021 | 237 800 |
1.9.2021 | 233 700 |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Täistööaegne töökoht
Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
---|---|---|---|
🇲🇹 Miinimumpalgad | 925,34 EUR/Month | 835,16 EUR/Month | Kvartal |
🇲🇹 Noorsootöötuse määr | 8,4 % | 8,1 % | Kuus |
🇲🇹 Omandimäär | 81,3 % | 81,4 % | Kvartal |
🇲🇹 Osalise tööajaga | 31 200 | 32 100 | Kvartal |
🇲🇹 Palgad | 1836,654 EUR/Year | 1828,729 EUR/Year | Kvartal |
🇲🇹 Pensioniea mehed | 64 Years | 64 Years | Aastane |
🇲🇹 Pensioniiga naistele | 64 Years | 64 Years | Aastane |
🇲🇹 Pikaajalise töötuse määr | 0,7 % | 0,7 % | Kvartal |
🇲🇹 rahvastik | 540 000 | 520 000 | Aastane |
🇲🇹 Tööhõive määr | 78,8 % | 79 % | Kvartal |
🇲🇹 Tööhõive muutus | 1,4 % | 1,4 % | Kvartal |
🇲🇹 Tööjõukulud. | 127,16 points | 119,033 points | Kvartal |
🇲🇹 Töötajad | 282 791 | 282 646 | Kuus |
🇲🇹 Tootlikkus | 109,266 points | 111,615 points | Kvartal |
🇲🇹 Töötud isikud | 1223 | 1202 | Kuus |
🇲🇹 Töötuse määr | 3 % | 2,9 % | Kvartal |
Makrolehed teistele riikidele Euroopa
- 🇦🇱Albaania
- 🇦🇹Austria
- 🇧🇾Valgevene
- 🇧🇪Belgia
- 🇧🇦Bosnia ja Hertsegoviina
- 🇧🇬Bulgaaria
- 🇭🇷Horvaatia
- 🇨🇾Küpros
- 🇨🇿Tšehhi Vabariik
- 🇩🇰Taani
- 🇪🇪Eesti
- 🇫🇴Fääri saared
- 🇫🇮Soome
- 🇫🇷Prantsusmaa
- 🇩🇪Saksamaa
- 🇬🇷Kreeka
- 🇭🇺Ungari
- 🇮🇸Island
- 🇮🇪Iirimaa
- 🇮🇹Itaalia
- 🇽🇰Kosovo
- 🇱🇻Läti
- 🇱🇮Liechtenstein
- 🇱🇹Leedu
- 🇱🇺Luksemburg
- 🇲🇰Põhja-Makedoonia
- 🇲🇩Moldova
- 🇲🇨Monaco
- 🇲🇪Montenegro
- 🇳🇱Madalmaad
- 🇳🇴Norra
- 🇵🇱Poola
- 🇵🇹Portugal
- 🇷🇴Rumeenia
- 🇷🇺Venemaa
- 🇷🇸Serbia
- 🇸🇰Slovakkia
- 🇸🇮Sloveenia
- 🇪🇸Hispaania
- 🇸🇪Rootsi
- 🇨🇭Šveits
- 🇺🇦Ukraina
- 🇬🇧Ühendkuningriik
- 🇦🇩Andorra
Mis on Täistööaegne töökoht?
Täna on tööjõuturg pidevas muutumises ja igal seal aset leidval muutusel on otsene mõju nii riigi kui ka üksikisiku heaolule. Täistööajaga tööhõive on üks olulisemaid indikaatoreid, mis annab aimu majanduse üldisest seisundist. Eulerpool esitleb põhjalikke makromajanduse andmeid ja aitab süvitsi mõista täistööajaga tööhõive trendide ja muutuste mõjusid. Täistööajaga tööhõive viitab olukorrale, kus inimene töötab tavapärase töölepinguga ning tema töökoormus vastab täistööaja määratlusele. Eestis on täistööaeg tavaliselt 40 tundi nädalas, kuid see võib tegevusalati erineda. Täistööajaga tööhõivel on oluline roll majanduse stabiilsuses ja kasvus, olles sageli seotud palgakasvu, tarbimisvõime ja üldise elatustasemega. Majanduslikult tugev riik, mis suudab pakkuda oma kodanikele täistööajaga töövõimalusi, on üldjuhul paremini varustatud pikaajalisteks majanduslikeks väljakutseteks. Täistööajaga tööhõive kõrge tase viitab tugevale tööjõuturule, mis omakorda viib kõrgema tarbimiseni ja suurendab sisemajanduse kogutoodangut (SKT). Kui inimesed on täistööajaga hõivatud, on neil stabiilne sissetulek, mis võimaldab neil rohkem tarbida ja investeerida. See omakorda toidab majanduslikku kasvu ja aitab luua uusi töökohti. Stabiilne sissetulek julgustab ka valitsusasutusi ja eraettevõtteid investeerima. Kõik need tegurid suubluvad tugeva ja jätkusuutliku majanduskasvu aluspõhja. Eestis jälgitakse täistööajaga tööhõive määrasid regulaarselt, et hindada tööjõuturu olukorda ja anomaaliate ilmnemise korral koheselt reageerida. Eesti Statistikaamet ja teised relevantsefääripõhised institutsioonid pakuvad sügavanalyütilisi andmeid, mis võimaldavad tööjõuturul toimuvaid muutusi kiiresti tuvastada ja vajalikke meetmeid rakendada. Täistööaega määravad ka erinevad demograafilised ja sotsiokultuurilised tegurid. Näiteks on Eestis tööjõuturul erinevad osalemisnäitajad vastavalt vanusegruppidele. Nooremad inimesed ja äsja tööturule astunud noorsoo esindajad on sageli madalama täistööajaga hõivemääraga. Samas on võrdlemisi stabiilse tööturuga vanemad inimesed, kellel on pikaajaline tööstaaž ja kõrge kvalifikatsioon. Samuti on täistööajaga tööhõive seotud rahvusvahelise konkurentsivõimega. Avatud majandusega riikides, nagu Eesti, on tööjõuturg tihedalt seotud globaalsete turumuutustega. Kvalifikatsiooni ja oskuste parem ühtimine tööturu nõudmistega võib aidata riigil meelitada välisinvesteeringuid ja soodustada ettevõtteid siia laienema. Eestis on head võimalused arenemiseks, kui tagada tööjõu vastavus rahvusvahelistele standarditele ja tipptehnoloogiatele. Oluline roll täistööajaga tööhõive tagamise juures on ka haridusel ja koolitusel. Eestis on palju programme ja algatusi, mille eesmärk on tõsta tööjõu kvalifikatsiooni ja oskuste taset. Täiendõpe ja ümberkoolitusprogrammid on olulised, et töötajad saaksid kohaneda tööjõuturu muutuva nõudlusega ja säilitada oma konkurentsivõime. Samuti aitab haridussüsteemi paindlikkus ja tööandjatega koostöö parandada tööjõu oskuste sobivust ja arendada uute tehnoloogiate kasutamist. Kuid täistööajaga töö ei tagas mitte ainult majanduslikku stabiilsust, vaid sellel on ka sotsiaalsed ja psühholoogilised mõjud. Stabiilne töö toob kaasa suurema rahulolu eluga, vähenda stressitaset ja toetab tugeva kogukonna põimumist. Täistööajaga töötajad panustavad aktiivsemalt ühiskondlikku ellu, tarbivad avalikke teenuseid ja loovad maksutulusid, mis toetavad valitsusjõude ja kohalikke omavalitsusi. Üheks aktuaalseks teemaks on ka töö- ja eraelu tasakaalu leidmine. Kuigi täistööaeg on oluline, püsib küsimus, kuidas saavutada optimaalne tasakaal töö ja puhkuse vahel. Tööandjad ja töötajad võtavad üha rohkem arvesse paindlikkuse ja tööaja korraldamise võimalusi, mis aitavad tööjõul püsida produktiivsena ja rahulolevana. Eestis on mitmeid initsiatiive ja seadusandlikke muudatusi, mille eesmärk on toetada töö- ja eraelu tasakaalu ning tervisliku töökeskkonna loomist. Eulerpooli makromajanduslikud andmed näitavad ka kaugemate piirkondade tööhõive eripärasid. Regionaalsed erinevused tööjõuturul võivad peegeldada majanduse erinevat arengutaset ja ajutisi või pikaaegseid probleeme. Nende andmete jälgimine ja analüüsimine aitab poliitikakujundajatel ja majandusteadlastel tuvastada piirkondi, kus on vajalikud sihtotstarbelised meetmed ja sekkumised. Kokkuvõttes annab täistööajaga tööhõive selge pildi majanduse üldisest seisundist ja tulevikuväljavaadetest. Stabiilne ja kõrge tööhõive tähendab tugevat ja kasvavat majandust, suurenenud tarbimisvõimekust ja paremat elatustaset kogu elanikkonna jaoks. Eulerpool pakub põhjalikke ja usaldusväärseid andmeid ning analüüse, mis aitavad mõista täistööajaga tööhõive trende ja sellele mõjuvaid tegureid. Sõltumata majandusolude muutumisest, jääb täistööajaga tööhõive oluliseks indikaatoriks, mida tasub pidevalt jälgida ja analüüsida.