2019. aastal langes Jaapani import 5 protsenti võrreldes eelmise aasta rekordilise tasemega seoses ülemaailmsete kaubanduspingeidega. Peamised impordiartiklid olid: mineraalkütused (22 protsenti kogumahust), millest nafta moodustas 10 protsenti ja veeldatud maagaas 6 protsenti; elektrimasinad (15 protsenti) peamiselt telefoni-, telegraafi- ja pooljuhtseadmete tõttu; kemikaalid (10 protsenti) tänu meditsiinitoodetele ja orgaanilistele kemikaalidele; masinad (10 protsenti), eriti arvutid ja seadmed; toiduained (9 protsenti) näiteks kala- ja kalatooted ning liha- ja lihatooted; tööstustooted (9 protsenti) värvilistest metallidest; ja toorained (6 protsenti) peamiselt värviliste metallide maaga ning rauamaak ja kontsentraadid. Jaapani peamised impordipartnerid olid Hiina (23 protsenti), Euroopa Liit (12 protsenti) eelkõige Saksamaa (3 protsenti), USA (11 protsenti), Austraalia (6 protsenti), Lõuna-Korea (4 protsenti), Saudi Araabia (4 protsenti), Taiwan (4 protsenti), Araabia Ühendemiraadid (4 protsenti) ja Tai (4 protsenti).

Mis on Import aastane võrdlus (YoY)?

Impordid Year-over-Year (YoY) ehk impordikasvu aastane muutus on oluline majandusnäitaja, mida kasutatakse majandusteaduses ja -analüüsis riikide majandustulemuste hindamiseks. Eulerpool pakub ulatuslikku makromajanduslike andmete ja analüüside kogumit, mis hõlmab ka impordi aastaseid muutusi (YoY) erinevates riikides. Selles põhjalikus tekstis käsitleme impordikasvu aastase muutuse olulisust, selle mõjusid majandusele ja tegureid, mis seda mõjutavad. Esiteks on impordikasvu aastane muutus (YoY) majanduslik näitaja, mis mõõdab impordi väärtuse muutust võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. See annab ülevaate sellest, kui palju on riik importinud kaupade ja teenuste väärtust võrreldes varasema aastaga. Kui impordi kasv on positiivne, siis see viitab sellele, et riik importis rohkem kui eelmisel aastal. Negatiivne kasv näitab vastupidist, et impordi maht vähenes. Selle näitaja analüüsimine on oluline, kuna see võib näidata riigi majanduse üldist tervist ja tarbijate ostujõudu. Impordikasvu aastane muutus on tihedalt seotud riigi majanduskasvuga. Kui majandus kasvab, suureneb tavaliselt ka import, sest ettevõtted ja tarbijad suudavad rohkem kaupu ja teenuseid välismaalt osta. Samal ajal võivad suuremad impordimahud viidata sellele, et riigisisesed tootmisvõimsused ei suuda rahuldada kasvavat nõudlust või et välismaised tooted on atraktiivsemad hinna ja kvaliteedi osas. Majandusteadlased ja analüütikud jälgivad impordikasvu aastast muutust hoolikalt, kuna see võib aidata prognoosida majanduse tulevikusuundumusi. Näiteks võib suurenev import viidata tugevale majanduskasvule, kuid samal ajal võib see ka suurendada kaubandusdefitsiiti, kui eksport ei kasva samas tempos. Kaubandusdefitsiidi suurenemine tähendab, et riik kulutab välismaistele toodetele ja teenustele rohkem raha, kui ta suudab eksportida, mis võib mõjutada riigi valuutakursse ja üldist majandusstabiilsust. Teine oluline aspekt impordikasvu aastase muutuse (YoY) analüüsis on imporditud kaupade ja teenuste struktuur. Näiteks võib suurenev kütuse ja toormaterjalide import viidata kasvavale tööstustoodangule ja energianõudlusele, samas kui suurenenud tarbekaupade import võib viidata tarbijate kindlustunde ja kulutuste kasvule. Seega on oluline uurida, millised kaubagrupid impordi kasvu kõige enam mõjutavad, kuna see võib anda täpsema ülevaate majanduse sisemisest struktuurist ja prioriteetidest. Impordikasvu aastane muutus mõjutab ka riigi väliskaubanduse jaotusstruktuuri. Kui impordimaht teatud partneritelt suureneb, võib see kajastada kahe- või mitmepoolsete kaubandussuhete tugevnemist. Näiteks võivad kõrgemad impordimahud Euroopa Liidust tähendada paremaid kaubandustingimusi või majandusreaktiivsuse suurenemist piirkonnas. Samal ajal võib impordi langus teatud turgudelt osutada poliitilistele või majanduslikele pingetele. Impordikasvu aastast muutust mõjutavad mitmesugused tegurid, sealhulgas väline majanduskeskkond, välisvaluutakursid, sisemajanduse poliitikad ja rahvusvaheliste turgude arengu trendid. Näiteks võib globaalne majanduslangus vähendada impordimahtusid, kuna nii ettevõtted kui ka tarbijad vähendavad kulutusi. Teisalt võib tugev nevärisvaluuta soodustada impordi kasvu, kuna välismaised kaubad muutuvad suhteliselt odavamaks. Sisemajanduse poliitikad, näiteks tollitariifid ja kaubanduseeskirjad, võivad samuti märkimisväärselt mõjutada impordi koguseid ja struktuuri. Lisaks makromajanduslikele teguritele mõjutavad impordikasvu ka tehnoloogilised muutused ja innovatsioon. Näiteks võib kõrgtehnoloogiliste toodete import suureneda, kui antud riigis ei toodeta piisaval määral vajalikke komponente või seadmeid. Samuti võivad tehnoloogilised uuendused ja efektiivsem logistika suurendada riigi võimekust importida suuremaid kaupu väiksemate kuludega. Poliitilised otsused ja kaubanduspoliitika mängivad samuti olulist rolli impordikasvu mõjutamises. Näiteks võivad vabakaubanduslepingu sõlmimine või tollimaksude kehtestamine oluliselt mõjutada impordivoogusid. Vabakaubanduslepingud võivad soodustada impordi kasvu elimineerides tollimaksud ja muud kaubandustõkked, samas kui kõrgemad imporditariifid ja protektsionistlik poliitika võivad takistada impordi kasvamist. Eulerpool platvormil antakse põhjalik ülevaade impordikasvu aastasest muutusest (YoY), pakkudes andmeid ja analüüse erinevate riikide kohta. Tehes koostööd meie platvormiga, saavad majandusteadlased, analüütikud ja ärikeskkonna osalised parema arusaama globaalsest ja regiooniülesest majandusarengust. Eulerpooli andmed ja tööriistad võimaldavad teha informeeritud strateegilisi otsuseid ja prognoosida tuleviku trende. Kokkuvõttes on impordikasvu aastane muutus (YoY) oluline indikaator, mis annab väärtuslikku teavet riigi majanduse seisundi ja arengusuundade kohta. Impordi kasvu analüüs ja mõistmine on hädavajalik mitte ainult majandusteadlastele ja poliitikakujundajatele, vaid ka ettevõtjatele ja investoritele, kes tahavad mõista turutingimusi ja teha teadlikke otsuseid. Eulerpool pakub usaldusväärseid ja täpseid andmeid, mis aitavad kasutajatel süvitsi mõista ja analüüsida impordikasvu aastase muutuse dünaamikaid ning nende mõju majandusele tervikuna.