Indias on tarbijahinnaindeksi kõige olulisem kategooria Toiduained ja joogid (45,86 protsenti kogukaalust), millest Teraviljad ja tooted moodustavad (9,67 protsenti), Piim ja tooted (6,61 protsenti), Köögiviljad (6,04 protsenti), Valmistoidud, suupisted, maiustused jne. (5,55 protsenti), Liha ja kala (3,61 protsenti) ning Õlid ja rasvad (3,56 protsenti). Mitmesugused moodustavad 28,32 protsenti, millest Transport ja kommunikatsioon (8,59 protsenti), tervishoid (5,89 protsenti) ja haridus (4,46 protsenti). Eluasemed moodustavad 10,07 protsenti; Kütus ja valgustus 6,84 protsenti; Riided ja jalatsid 6,53 protsenti ning Pan, tubakas ja mõnuained 2,38 protsenti. Tarbijahindade muutused Indias võivad olla väga volatiilsed energiaimpordist sõltuvuse, põllumajandussektori suurele mõjule mussoonvihmade ebakindluse tõttu, raskuste tõttu toiduaineid turgudele transportida halbade teede ja infrastruktuuri ning kõrge eelarvepuudujäägi tõttu. 2013. aastal asendas tarbijahinnaindeks hulgihinnaindeksi (WPI) kui peamise inflatsiooni mõõdiku.

Mis on Inflatsiooni määr?

Inflatsioonimäär on üks olulisemaid majandusnäitajaid, mida jälgivad keskpangad, valitsused, ettevõtted ja investorid kogu maailmas. Eulerpool on professionaalne veebileht, mis pakub põhjalikku makromajandusliku andmete analüüsi, aidates kasutajatel mõista ja jälgida inflatsioonimäära liikmeid ja trende. Eestis, nagu ka paljudes teistes riikides, on inflatsioonimäär kriitilise tähtsusega näitaja, mis mõjutab nii igapäevaelu kui ka strateegilist majandusplaneerimist. Inflatsioonimäär viitab hinnatasemete üldisele tõusule majanduses kindlaksmääratud ajaperioodil. See tähendab, et teatud perioodil kasvavad kaupade ja teenuste hinnad, vähendades seeläbi ostujõudu. Eestis on inflatsioonimäär tihedalt seotud tarbijahinnaindeksiga (THI), mis kajastab tavaliselt tarbijate ostukorvi kuuluvaid kaupu ja teenuseid. THI muutus protsendina üle aasta annab meile selge pildi inflatsioonidest. Üks peamisi põhjuseid, miks inflatsioonimäär on majanduse jaoks nii oluline, on tema mõju rahapoliitikale. Eesti kuulub Euroopa Liitu ja on eurotsooni liige, mistõttu Euroopa Keskpanga (EKP) poliitikad avaldavad otsest mõju Eesti inflatsioonimäära. EKP peamine eesmärk on säilitada hinnastabiilsus, tavaliselt määratletuna kui inflatsioonimäär allpool, kuid lähedal 2% piires keskpikas perspektiivis. Liigne inflatsioon võib viia EKP rahapoliitika karmistamiseni, sh intressimäärade tõstmiseni, samas kui madal inflatsioon võib viia rahapoliitika lõdvendamiseni. Lisaks on inflatsioonimäär oluline näitaja ka ettevõtetele ja investoritele. Ettevõtted jälgivad inflatsioonimäära, et planeerida oma hinnastrateegiat, kulude juhtimist ja investeeringute tasuvust. Näiteks kiire inflatsioonimäära korral võivad ettevõtted olla sunnitud tõstma hindu, et hoida kasumimarginaale stabiilsena. See võib aga kaasa tuua tarbijate kulutuste vähenemise, mis omakorda mõjutab ettevõtete tulusid ja majanduskasvu. Investorite jaoks on inflatsioonimäär veelgi kriitilisem, kuna see mõjutab investeeringute reaaltootlust. Nominaaltootlused võivad olla kõrged, kuid kui inflatsioonimäär on samuti kõrge, võib reaaltootlus olla madal või isegi negatiivne. Seetõttu jälgivad investorid inflatsioonimäära tähelepanelikult, et teha teadlikke otsuseid raha paigutamiseks erinevatesse varaklassidesse, nagu aktsiad, võlakirjad, kinnisvara ja toorained. Kui rääkida Eestis konkreetselt, siis ajalooliselt on inflatsioonimäär olnud üsna kõikuv. Pärast taasiseseisvumist 1991. aastal koges Eesti märkimisväärset inflatsiooni, kuid pärast krooni kasutuselevõttu ja aastaid kestnud range rahapoliitika rakendamist stabiliseerus inflatsioonimäär 2000. aastate keskpaigaks. Euro kasutuselevõtt 2011. aastal tõi kaasa uue majanduskeskkonna, kus Eesti inflatsioonimäär on tihedalt seotud eurotsooni üldiste majandustingimustega. Lisaks rahapoliitikale mõjutavad Eesti inflatsioonimäära ka mitmed muud tegurid. Näiteks on energia hinnad olnud üks peamisi inflatsiooni tekitajaid viimastel aastatel. Kuna Eesti sõltub suuresti imporditavast energiast, võib rahvusvaheline nafta ja gaasi hinnatõus otseselt mõjutada tarbijahindu Eestis. Samuti on toidu- ja eluasemekulud olulised komponendid, mis sisendavad THI-d ja seeläbi üldist inflatsioonimäära. Kuigi inflatsioonimääral on palju negatiivseid seoseid, ei ole see alati halb. Mõõdukas inflatsioon viitab tavaliselt kasvavale majandusele, kus nõudlus kaupade ja teenuste järele ületab pakkumise. Selline olukord on tavaliselt soodus ettevõtlusele ja majanduskasvule, kuna see motiveerib ettevõtteid tootmist suurendama ja uusi töökohti looma. Samuti võib mõõdukas inflatsioon soodustada tarbijaid kulutama rohkem, enne kui hinnad veelgi tõusevad. Eulerpoolis pakume täpset ja ajakohast inflatsioonimäära andmeanalüüsi, mida kasutavad otsuste tegemiseks nii professionaalid kui ka tavakasutajad. Meie platvormilt leiad üksikasjalikke graafikuid, ajaloolisi andmeid ja ekspertide kommentaare, mis aitavad mõista inflatsioonimäära dünaamikat Eestis ja laiemalt Euroopa Liidus. Lisaks pakume põhjalikku makromajanduslike andmete kogumit, sealhulgas SKP, tööpuuduse määr, intressimäärad ja palju muud, mis aitavad sul saada terviklikuma ülevaate majanduse üldsest olukorrast. Kokkuvõttes on inflatsioonimäär üks olulisemaid majandusnäitajaid, millel on laiaulatuslik mõju nii rahapoliitikale, ettevõtetele kui ka investoritele. Eestis on inflatsioonimäär pideva järelevalve all, kuna see mõjutab otseselt inimeste elukvaliteeti ja majanduse üldist tervist. Eulerpool pakub usaldusväärset ja põhjalikku inflatsioonimäära andmeanalüüsi, mis aitab kasutajatel teha teadlikke ja strateegilisi otsuseid. Jälgi meie veebilehti, et olla kursis kõige värskemate makromajanduslike trendidega ja mõista paremini inflatsioonimäära rolli Eestis ning laiemas maailmas.