Terminal Access

Tee oma elu parimad investeeringud

Bloomberg Fair Value
20M Securities
50Y History
10Y Estimates
8.000+ News Daily
Alates 2 eurost kindlustatud
Analyse
Profiil
🇸🇦

Saudi Araabia Sisekaubanduse kogutoodang (SKT) töötlevast tööstusest

Aktsia hind

106,025 mld. SAR
Muutus +/-
+3,878 mld. SAR
Muutus %
+3,73 %

Saudi Araabiai Sisekaubanduse kogutoodang (SKT) töötlevast tööstusest väärtus on praegu 106,025 mld. SAR. Sisekaubanduse kogutoodang (SKT) töötlevast tööstusest Saudi Araabiais suurenes 106,025 mld. SAR kuupäeval 1.12.2024, pärast seda, kui see oli 102,147 mld. SAR kuupäeval 1.9.2024. Ajavahemikul 1.3.2010 kuni 1.12.2024 oli Saudi Araabia keskmine SKT 92,97 mld. SAR. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati kuupäeval 1.6.2024 111,70 mld. SARga, samas kui madalaim väärtus registreeriti kuupäeval 1.6.2010 65,78 mld. SARga.

Allikas: General Authority for Statistics, Saudi Arabia

Sisekaubanduse kogutoodang (SKT) töötlevast tööstusest

  • 3 aastat

  • 5 aastat

  • 10 aastat

  • 25 aastat

  • Max

Töötleva tööstuse SKP

Sisekaubanduse kogutoodang (SKT) töötlevast tööstusest Ajalugu

KuupäevVäärtus
1.12.2024106,025 mld. SAR
1.9.2024102,147 mld. SAR
1.6.2024111,699 mld. SAR
1.3.2024106,784 mld. SAR
1.12.202398,496 mld. SAR
1.9.2023100,511 mld. SAR
1.6.2023107,998 mld. SAR
1.3.2023106,862 mld. SAR
1.12.2022108,539 mld. SAR
1.9.2022103,4 mld. SAR
1
2
3
4
5
...
6

Sarnased makromajanduslikud näitajad Sisekaubanduse kogutoodang (SKT) töötlevast tööstusest

NimiPraeguEelmineSagedus
🇸🇦
Aastane SKP kasvumäär
4,5 %2,8 %Kvartal
🇸🇦
Brutoinvesteeringud põhivarasse
282,987 mld. SAR279,737 mld. SARKvartal
🇸🇦
Ehitusest tulenev SKP
48,245 mld. SAR46,84 mld. SARKvartal
🇸🇦
Kaevandamise SKP
216,197 mld. SAR219,197 mld. SARKvartal
🇸🇦
SKP elaniku kohta ostujõu pariteedis
55 055,4 USD57 351,87 USDAastane
🇸🇦
SKP kasv naftasektoris
3,4 %0 %Kvartal
🇸🇦
SKP kasv terve aasta lõikes
1,3 %−0,8 %Aastane
🇸🇦
SKP kasvumäär
0,5 %0,9 %Kvartal
🇸🇦
SKP põllumajandusest
21,644 mld. SAR23,199 mld. SARKvartal
🇸🇦
SKP püsivhindades
931,28 mld. SAR867,097 mld. SARKvartal
🇸🇦
SKT
1,068 Bio. USD1,109 Bio. USDAastane
🇸🇦
SKT inimese kohta
23 331,77 USD24 304,99 USDAastane
🇸🇦
SKT kasv mitte-naftasektoris
4,7 %4,3 %Kvartal
🇸🇦
SKT kommunaalteenustest
9,198 mld. SAR21,247 mld. SARKvartal
🇸🇦
Transpordisektori SKP
53,8 mld. SAR45,347 mld. SARKvartal

Mis on Sisekaubanduse kogutoodang (SKT) töötlevast tööstusest?

GDP ehk sisemajanduse koguprodukt on üks olulisemaid majandusnäitajaid, mida kasutatakse riigi majanduse üldise tervise hindamiseks. Üks selle peamisi komponente on tööstussektor, täpsemalt tootmissektor, mida mõõdetakse tavaliselt "GDP from Manufacturing" kategooria all. See kategooria kajastab kõiki käesolevas sektoris toodetud kaupade ja teenuste rahalist väärtust. Eulerpooli eesmärk on tuua lugejateni täpsed ja detailirohked makromajanduslikud andmed ning selgitused, et pakkuda paremat ülevaadet ja analüüsi majanduses toimuvast. Käesolevas artiklis keskendume tootmissektori GDP-le Eestis ning uurime selle osa tähtsust riigi majandusele. Tootmissektor on ajalooliselt olnud Eesti majanduse selgroog, pakkudes tööd tuhandetele inimestele ning olles ühtlasi suurim ekspordi allikas. Tootmissektori GDP moodustab märkimisväärse osa kogu riigi SKP-st ning tema kasv või kahanemine peegeldab laiemalt riigi majanduslikku olukorda. Tootmissektor hõlmab erinevaid alasektoreid, sealhulgas põllumajandustoodete töötlemist, metallitööstust, kemikaalide tootmist, arvutite ja elektroonikaseadmete tootmist ning paljusid teisi. Eesti suurimad tootmisettevõtted keskenduvad sageli ekspordile, kuna väikesel siseturul pole võimalik saavutada suuremahulist kasvu. Siin on võtmeteguriks olnud avatud majanduspoliitika ja stabiilne ettevõtluskeskkond, mis on soodustanud välisinvesteeringute sissevoolu. Välismaiste ettevõtete ja kapitali kaasamine on Eesti tootmissektori kasvu ja arengu tugev lüli, samuti on siinsed ettevõtted sageli osa suuremate rahvusvaheliste tarneahelate ning strateegiate osades. Kui vaatame ajalooliselt tagasi, on näha, et Eesti tootmissektor on kogenud mitmeid tõuse ja langusi, peegeldades nii kohalikke kui ka globaalseid majandustrende. Näiteks 2008.-2009. aasta maailma finantskriis mõjutas tugevalt ka Eesti tootmissektorit, mis seejärel taastus järk-järgult kokkuvõtlikult tänu tarkadele valitsusmeetmetele, soodustades efektiivsuse ja innovatsiooni kasvu. Samas on tootmissektor näinud ka tugevaid tõusuaastaid, eriti seoses tehnoloogia arengu ja digitaliseerimisega. Tulevikku vaadates on Eesti tootmissektoril mitmeid võimalusi ning väljakutseid. Üks olulisemaid suundi on digitaliseerimine ja tööstus 4.0 tehnoloogiad, mis võimaldavad veelgi suuremat efektiivsust ning tootlikkust. Täiustatud tootmisprotsessid, robootika ja tehisintellekti integratsioon on võtmetegevused, mis võivad tulevikus oluliselt mõjutada tootmissektori GDP-d. Samuti on keskkonnasäästlikkus ja jätkusuutlikkus küsimused, mis saavad üha suuremat tähelepanu. Tootmisettevõtted peavad arvestama karmistuvate keskkonnanormide ja tarbijate muutuvate eelistustega, mis suunavad rohkemal määral rohepöörde suunas. Eulerpooli andmete kohaselt on üks suurimaid väljakutseid endiselt tööjõuturu kohandamine uute tehnoloogiliste nõudmiste ja oskustega. Kuigi innovatsioon toob kaasa uusi võimalusi, nõuab see ka töötajatelt uusi oskusi ja teadmisi. Eesti haridussüsteem ja täiendkoolitused peavad olema piisavalt paindlikud ja suutma kiiresti reageerida muutuvatele majandustingimustele, et säilitada konkurentsivõime rahvusvahelisel areenil. Tööjõupõua leevendamine ning kvalifitseeritud töötajate arendamine peaks seega olema riiklik prioriteet. Tootmissektori arengut toetavad mitmed tegurid, sealhulgas teadus- ja arendustegevuse investeeringud, ettevõtete koostöö ülikoolide ja teadusasutustega ning valitsus toetuste ja meetmete programmidega. Innovatsiooniklastrite ja -keskuste loomine ning startup-kultuuri edendamine mängivad olulist rolli uudsete lahenduste väljatöötamises. Eesti on tuntud oma IT sektori ja e-lahenduste poolest, ning need kogemused ja teadmised on hea alus tootmissektori digitaliseerimisele ja moderniseerimisele. Lõppkokkuvõttes võib öelda, et tootmissektori GDP on kriitiline komponent Eesti majanduses, olles indikaatoriks mitte ainult tootmise ulatuse ja efektiivsuse osas, vaid ka üldise majanduse tervise ja stabiilsuse hindamisel. Eulerpool jätkab täpsete ja ajakohaste makromajanduslike andmete pakkumist ning analüüsi, et toetada teadlikke otsuseid ning arusaamist komplekssetest majandusprotsessidest. Riiklik tasand, ettevõtluspiirkondade juhid, investorid ja teised majandushuvid saavad oma otsuste tegemiseks tugineda põhjalikule makromajanduslikule teabele, mis aitab Eestis tootmissektorit jätkuvalt arendada ja innovaatilisemaks muuta.