Tee oma elu parimad investeeringud
Alates 2 eurost kindlustatud 
Ühendkuningriik Avaliku sektori netovõlg SKP suhtes (SKP)
Aktsia hind
Praegune Avaliku sektori netovõlg SKP suhtes (SKP) väärtus riigis Ühendkuningriik on 99,1 % of GDP. Avaliku sektori netovõlg SKP suhtes (SKP) riigis Ühendkuningriik suurenes 99,1 % of GDP aad 1.5.2024, olles varem olnud 97,7 % of GDP aad 1.4.2024. Ajavahemikul 1.3.1993 kuni 1.6.2024 oli keskmine SKP riigis Ühendkuningriik 57,23 % of GDP. Kõigi aegade kõrgeim tase saavutati 1.6.2024 99,50 % of GDP, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.3.1993 26,70 % of GDP.
Avaliku sektori netovõlg SKP suhtes (SKP) ·
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
| Riiklik netovõlg SKP suhtes | |
|---|---|
| 1.3.1993 | 26,70 % of GDP |
| 1.4.1993 | 27,60 % of GDP |
| 1.5.1993 | 28,10 % of GDP |
| 1.6.1993 | 28,10 % of GDP |
| 1.7.1993 | 28,50 % of GDP |
| 1.8.1993 | 28,90 % of GDP |
| 1.9.1993 | 29,40 % of GDP |
| 1.10.1993 | 29,30 % of GDP |
| 1.11.1993 | 29,30 % of GDP |
| 1.12.1993 | 29,70 % of GDP |
| 1.1.1994 | 29,60 % of GDP |
| 1.2.1994 | 29,90 % of GDP |
| 1.3.1994 | 31,20 % of GDP |
| 1.4.1994 | 31,60 % of GDP |
| 1.5.1994 | 32,10 % of GDP |
| 1.6.1994 | 32,50 % of GDP |
| 1.7.1994 | 32,60 % of GDP |
| 1.8.1994 | 32,90 % of GDP |
| 1.9.1994 | 33,40 % of GDP |
| 1.10.1994 | 33,40 % of GDP |
| 1.11.1994 | 33,60 % of GDP |
| 1.12.1994 | 33,60 % of GDP |
| 1.1.1995 | 33,10 % of GDP |
| 1.2.1995 | 33,60 % of GDP |
| 1.3.1995 | 34,60 % of GDP |
| 1.4.1995 | 34,90 % of GDP |
| 1.5.1995 | 35,20 % of GDP |
| 1.6.1995 | 35,50 % of GDP |
| 1.7.1995 | 35,40 % of GDP |
| 1.8.1995 | 35,70 % of GDP |
| 1.9.1995 | 36,00 % of GDP |
| 1.10.1995 | 35,70 % of GDP |
| 1.11.1995 | 35,90 % of GDP |
| 1.12.1995 | 35,70 % of GDP |
| 1.1.1996 | 34,90 % of GDP |
| 1.2.1996 | 35,10 % of GDP |
| 1.3.1996 | 36,10 % of GDP |
| 1.4.1996 | 36,20 % of GDP |
| 1.5.1996 | 36,50 % of GDP |
| 1.6.1996 | 36,70 % of GDP |
| 1.7.1996 | 36,30 % of GDP |
| 1.8.1996 | 36,70 % of GDP |
| 1.9.1996 | 36,90 % of GDP |
| 1.10.1996 | 36,30 % of GDP |
| 1.11.1996 | 36,50 % of GDP |
| 1.12.1996 | 36,70 % of GDP |
| 1.1.1997 | 35,80 % of GDP |
| 1.2.1997 | 35,90 % of GDP |
| 1.3.1997 | 36,70 % of GDP |
| 1.4.1997 | 37,20 % of GDP |
| 1.5.1997 | 37,60 % of GDP |
| 1.6.1997 | 38,20 % of GDP |
| 1.7.1997 | 37,70 % of GDP |
| 1.8.1997 | 37,80 % of GDP |
| 1.9.1997 | 37,90 % of GDP |
| 1.10.1997 | 37,20 % of GDP |
| 1.11.1997 | 37,50 % of GDP |
| 1.12.1997 | 37,40 % of GDP |
| 1.1.1998 | 36,30 % of GDP |
| 1.2.1998 | 36,10 % of GDP |
| 1.3.1998 | 36,60 % of GDP |
| 1.4.1998 | 36,20 % of GDP |
| 1.5.1998 | 36,30 % of GDP |
| 1.6.1998 | 36,80 % of GDP |
| 1.7.1998 | 36,20 % of GDP |
| 1.8.1998 | 36,20 % of GDP |
| 1.9.1998 | 36,30 % of GDP |
| 1.10.1998 | 35,40 % of GDP |
| 1.11.1998 | 35,60 % of GDP |
| 1.12.1998 | 35,70 % of GDP |
| 1.1.1999 | 34,50 % of GDP |
| 1.2.1999 | 34,50 % of GDP |
| 1.3.1999 | 35,10 % of GDP |
| 1.4.1999 | 34,70 % of GDP |
| 1.5.1999 | 34,80 % of GDP |
| 1.6.1999 | 35,20 % of GDP |
| 1.7.1999 | 34,50 % of GDP |
| 1.8.1999 | 34,30 % of GDP |
| 1.9.1999 | 34,20 % of GDP |
| 1.10.1999 | 33,20 % of GDP |
| 1.11.1999 | 33,10 % of GDP |
| 1.12.1999 | 34,30 % of GDP |
| 1.1.2000 | 32,40 % of GDP |
| 1.2.2000 | 32,00 % of GDP |
| 1.3.2000 | 32,50 % of GDP |
| 1.4.2000 | 31,70 % of GDP |
| 1.5.2000 | 30,50 % of GDP |
| 1.6.2000 | 31,10 % of GDP |
| 1.7.2000 | 30,20 % of GDP |
| 1.8.2000 | 30,10 % of GDP |
| 1.9.2000 | 29,30 % of GDP |
| 1.10.2000 | 28,60 % of GDP |
| 1.11.2000 | 28,80 % of GDP |
| 1.12.2000 | 29,60 % of GDP |
| 1.1.2001 | 28,10 % of GDP |
| 1.2.2001 | 27,80 % of GDP |
| 1.3.2001 | 28,30 % of GDP |
| 1.4.2001 | 27,90 % of GDP |
| 1.5.2001 | 28,20 % of GDP |
| 1.6.2001 | 28,80 % of GDP |
| 1.7.2001 | 28,10 % of GDP |
| 1.8.2001 | 28,00 % of GDP |
| 1.9.2001 | 28,20 % of GDP |
| 1.10.2001 | 27,60 % of GDP |
| 1.11.2001 | 28,00 % of GDP |
| 1.12.2001 | 28,80 % of GDP |
| 1.1.2002 | 27,80 % of GDP |
| 1.2.2002 | 27,50 % of GDP |
| 1.3.2002 | 28,10 % of GDP |
| 1.4.2002 | 27,90 % of GDP |
| 1.5.2002 | 28,00 % of GDP |
| 1.6.2002 | 28,50 % of GDP |
| 1.7.2002 | 27,90 % of GDP |
| 1.8.2002 | 28,10 % of GDP |
| 1.9.2002 | 28,40 % of GDP |
| 1.10.2002 | 28,30 % of GDP |
| 1.11.2002 | 29,00 % of GDP |
| 1.12.2002 | 30,10 % of GDP |
| 1.1.2003 | 29,00 % of GDP |
| 1.2.2003 | 28,90 % of GDP |
| 1.3.2003 | 29,80 % of GDP |
| 1.4.2003 | 29,50 % of GDP |
| 1.5.2003 | 29,50 % of GDP |
| 1.6.2003 | 29,80 % of GDP |
| 1.7.2003 | 29,40 % of GDP |
| 1.8.2003 | 29,60 % of GDP |
| 1.9.2003 | 30,10 % of GDP |
| 1.10.2003 | 30,00 % of GDP |
| 1.11.2003 | 30,40 % of GDP |
| 1.12.2003 | 31,40 % of GDP |
| 1.1.2004 | 30,10 % of GDP |
| 1.2.2004 | 30,00 % of GDP |
| 1.3.2004 | 30,90 % of GDP |
| 1.4.2004 | 31,50 % of GDP |
| 1.5.2004 | 31,80 % of GDP |
| 1.6.2004 | 32,50 % of GDP |
| 1.7.2004 | 31,90 % of GDP |
| 1.8.2004 | 32,00 % of GDP |
| 1.9.2004 | 32,60 % of GDP |
| 1.10.2004 | 32,30 % of GDP |
| 1.11.2004 | 33,10 % of GDP |
| 1.12.2004 | 34,10 % of GDP |
| 1.1.2005 | 32,70 % of GDP |
| 1.2.2005 | 32,60 % of GDP |
| 1.3.2005 | 33,50 % of GDP |
| 1.4.2005 | 33,10 % of GDP |
| 1.5.2005 | 33,20 % of GDP |
| 1.6.2005 | 33,80 % of GDP |
| 1.7.2005 | 33,20 % of GDP |
| 1.8.2005 | 33,40 % of GDP |
| 1.9.2005 | 34,10 % of GDP |
| 1.10.2005 | 33,60 % of GDP |
| 1.11.2005 | 34,10 % of GDP |
| 1.12.2005 | 35,10 % of GDP |
| 1.1.2006 | 33,40 % of GDP |
| 1.2.2006 | 33,50 % of GDP |
| 1.3.2006 | 34,30 % of GDP |
| 1.4.2006 | 34,10 % of GDP |
| 1.5.2006 | 34,50 % of GDP |
| 1.6.2006 | 35,30 % of GDP |
| 1.7.2006 | 34,40 % of GDP |
| 1.8.2006 | 34,60 % of GDP |
| 1.9.2006 | 35,30 % of GDP |
| 1.10.2006 | 34,70 % of GDP |
| 1.11.2006 | 35,10 % of GDP |
| 1.12.2006 | 35,90 % of GDP |
| 1.1.2007 | 34,30 % of GDP |
| 1.2.2007 | 34,10 % of GDP |
| 1.3.2007 | 35,10 % of GDP |
| 1.4.2007 | 34,80 % of GDP |
| 1.5.2007 | 35,10 % of GDP |
| 1.6.2007 | 35,70 % of GDP |
| 1.7.2007 | 34,70 % of GDP |
| 1.8.2007 | 34,90 % of GDP |
| 1.9.2007 | 35,30 % of GDP |
| 1.10.2007 | 34,90 % of GDP |
| 1.11.2007 | 35,40 % of GDP |
| 1.12.2007 | 36,30 % of GDP |
| 1.1.2008 | 34,80 % of GDP |
| 1.2.2008 | 35,10 % of GDP |
| 1.3.2008 | 35,60 % of GDP |
| 1.4.2008 | 35,80 % of GDP |
| 1.5.2008 | 36,50 % of GDP |
| 1.6.2008 | 37,70 % of GDP |
| 1.7.2008 | 37,90 % of GDP |
| 1.8.2008 | 39,60 % of GDP |
| 1.9.2008 | 43,00 % of GDP |
| 1.10.2008 | 43,70 % of GDP |
| 1.11.2008 | 44,60 % of GDP |
| 1.12.2008 | 47,90 % of GDP |
| 1.1.2009 | 48,00 % of GDP |
| 1.2.2009 | 48,70 % of GDP |
| 1.3.2009 | 50,60 % of GDP |
| 1.4.2009 | 51,70 % of GDP |
| 1.5.2009 | 53,10 % of GDP |
| 1.6.2009 | 54,90 % of GDP |
| 1.7.2009 | 55,10 % of GDP |
| 1.8.2009 | 55,20 % of GDP |
| 1.9.2009 | 56,40 % of GDP |
| 1.10.2009 | 56,70 % of GDP |
| 1.11.2009 | 57,50 % of GDP |
| 1.12.2009 | 61,00 % of GDP |
| 1.1.2010 | 63,10 % of GDP |
| 1.2.2010 | 63,30 % of GDP |
| 1.3.2010 | 64,70 % of GDP |
| 1.4.2010 | 64,80 % of GDP |
| 1.5.2010 | 65,30 % of GDP |
| 1.6.2010 | 66,40 % of GDP |
| 1.7.2010 | 66,40 % of GDP |
| 1.8.2010 | 66,70 % of GDP |
| 1.9.2010 | 68,00 % of GDP |
| 1.10.2010 | 68,00 % of GDP |
| 1.11.2010 | 68,90 % of GDP |
| 1.12.2010 | 70,30 % of GDP |
| 1.1.2011 | 69,30 % of GDP |
| 1.2.2011 | 69,60 % of GDP |
| 1.3.2011 | 70,90 % of GDP |
| 1.4.2011 | 71,00 % of GDP |
| 1.5.2011 | 71,40 % of GDP |
| 1.6.2011 | 72,40 % of GDP |
| 1.7.2011 | 71,80 % of GDP |
| 1.8.2011 | 72,60 % of GDP |
| 1.9.2011 | 72,90 % of GDP |
| 1.10.2011 | 72,70 % of GDP |
| 1.11.2011 | 73,10 % of GDP |
| 1.12.2011 | 74,20 % of GDP |
| 1.1.2012 | 73,10 % of GDP |
| 1.2.2012 | 73,40 % of GDP |
| 1.3.2012 | 74,30 % of GDP |
| 1.4.2012 | 74,00 % of GDP |
| 1.5.2012 | 74,40 % of GDP |
| 1.6.2012 | 75,30 % of GDP |
| 1.7.2012 | 75,10 % of GDP |
| 1.8.2012 | 75,00 % of GDP |
| 1.9.2012 | 75,90 % of GDP |
| 1.10.2012 | 76,10 % of GDP |
| 1.11.2012 | 76,70 % of GDP |
| 1.12.2012 | 77,60 % of GDP |
| 1.1.2013 | 76,30 % of GDP |
| 1.2.2013 | 76,30 % of GDP |
| 1.3.2013 | 77,50 % of GDP |
| 1.4.2013 | 77,40 % of GDP |
| 1.5.2013 | 78,00 % of GDP |
| 1.6.2013 | 78,50 % of GDP |
| 1.7.2013 | 77,90 % of GDP |
| 1.8.2013 | 77,90 % of GDP |
| 1.9.2013 | 78,50 % of GDP |
| 1.10.2013 | 78,20 % of GDP |
| 1.11.2013 | 78,70 % of GDP |
| 1.12.2013 | 79,60 % of GDP |
| 1.1.2014 | 78,60 % of GDP |
| 1.2.2014 | 78,70 % of GDP |
| 1.3.2014 | 79,20 % of GDP |
| 1.4.2014 | 79,30 % of GDP |
| 1.5.2014 | 79,80 % of GDP |
| 1.6.2014 | 80,40 % of GDP |
| 1.7.2014 | 80,00 % of GDP |
| 1.8.2014 | 80,00 % of GDP |
| 1.9.2014 | 80,70 % of GDP |
| 1.10.2014 | 80,80 % of GDP |
| 1.11.2014 | 81,10 % of GDP |
| 1.12.2014 | 82,10 % of GDP |
| 1.1.2015 | 80,70 % of GDP |
| 1.2.2015 | 80,80 % of GDP |
| 1.3.2015 | 81,60 % of GDP |
| 1.4.2015 | 81,50 % of GDP |
| 1.5.2015 | 82,10 % of GDP |
| 1.6.2015 | 82,70 % of GDP |
| 1.7.2015 | 82,20 % of GDP |
| 1.8.2015 | 81,90 % of GDP |
| 1.9.2015 | 82,30 % of GDP |
| 1.10.2015 | 82,20 % of GDP |
| 1.11.2015 | 82,10 % of GDP |
| 1.12.2015 | 82,30 % of GDP |
| 1.1.2016 | 81,00 % of GDP |
| 1.2.2016 | 80,60 % of GDP |
| 1.3.2016 | 81,30 % of GDP |
| 1.4.2016 | 81,40 % of GDP |
| 1.5.2016 | 81,50 % of GDP |
| 1.6.2016 | 81,70 % of GDP |
| 1.7.2016 | 81,10 % of GDP |
| 1.8.2016 | 81,20 % of GDP |
| 1.9.2016 | 81,10 % of GDP |
| 1.10.2016 | 81,40 % of GDP |
| 1.11.2016 | 82,00 % of GDP |
| 1.12.2016 | 83,00 % of GDP |
| 1.1.2017 | 81,20 % of GDP |
| 1.2.2017 | 82,10 % of GDP |
| 1.3.2017 | 83,50 % of GDP |
| 1.4.2017 | 83,20 % of GDP |
| 1.5.2017 | 83,60 % of GDP |
| 1.6.2017 | 84,30 % of GDP |
| 1.7.2017 | 84,00 % of GDP |
| 1.8.2017 | 83,70 % of GDP |
| 1.9.2017 | 84,50 % of GDP |
| 1.10.2017 | 83,60 % of GDP |
| 1.11.2017 | 82,80 % of GDP |
| 1.12.2017 | 82,40 % of GDP |
| 1.1.2018 | 81,50 % of GDP |
| 1.2.2018 | 82,20 % of GDP |
| 1.3.2018 | 82,30 % of GDP |
| 1.4.2018 | 82,60 % of GDP |
| 1.5.2018 | 82,40 % of GDP |
| 1.6.2018 | 82,50 % of GDP |
| 1.7.2018 | 81,40 % of GDP |
| 1.8.2018 | 81,60 % of GDP |
| 1.9.2018 | 81,60 % of GDP |
| 1.10.2018 | 81,50 % of GDP |
| 1.11.2018 | 81,50 % of GDP |
| 1.12.2018 | 81,80 % of GDP |
| 1.1.2019 | 80,40 % of GDP |
| 1.2.2019 | 80,30 % of GDP |
| 1.3.2019 | 80,30 % of GDP |
| 1.4.2019 | 80,50 % of GDP |
| 1.5.2019 | 80,80 % of GDP |
| 1.6.2019 | 81,00 % of GDP |
| 1.7.2019 | 80,30 % of GDP |
| 1.8.2019 | 79,90 % of GDP |
| 1.9.2019 | 80,40 % of GDP |
| 1.10.2019 | 82,10 % of GDP |
| 1.11.2019 | 83,40 % of GDP |
| 1.12.2019 | 84,80 % of GDP |
| 1.1.2020 | 84,20 % of GDP |
| 1.2.2020 | 84,50 % of GDP |
| 1.3.2020 | 85,20 % of GDP |
| 1.4.2020 | 90,40 % of GDP |
| 1.5.2020 | 94,10 % of GDP |
| 1.6.2020 | 96,20 % of GDP |
| 1.7.2020 | 97,00 % of GDP |
| 1.8.2020 | 98,80 % of GDP |
| 1.9.2020 | 99,20 % of GDP |
| 1.10.2020 | 99,20 % of GDP |
| 1.11.2020 | 99,10 % of GDP |
| 1.12.2020 | 98,70 % of GDP |
| 1.1.2021 | 97,10 % of GDP |
| 1.2.2021 | 97,40 % of GDP |
| 1.3.2021 | 96,50 % of GDP |
| 1.4.2021 | 97,40 % of GDP |
| 1.5.2021 | 97,90 % of GDP |
| 1.6.2021 | 97,40 % of GDP |
| 1.7.2021 | 96,80 % of GDP |
| 1.8.2021 | 95,20 % of GDP |
| 1.9.2021 | 94,70 % of GDP |
| 1.10.2021 | 97,50 % of GDP |
| 1.11.2021 | 98,10 % of GDP |
| 1.12.2021 | 97,90 % of GDP |
| 1.1.2022 | 96,70 % of GDP |
| 1.2.2022 | 96,00 % of GDP |
| 1.3.2022 | 96,60 % of GDP |
| 1.4.2022 | 96,20 % of GDP |
| 1.5.2022 | 96,40 % of GDP |
| 1.6.2022 | 96,70 % of GDP |
| 1.7.2022 | 95,90 % of GDP |
| 1.8.2022 | 95,80 % of GDP |
| 1.9.2022 | 95,60 % of GDP |
| 1.10.2022 | 95,40 % of GDP |
| 1.11.2022 | 95,60 % of GDP |
| 1.12.2022 | 95,80 % of GDP |
| 1.1.2023 | 94,70 % of GDP |
| 1.2.2023 | 94,80 % of GDP |
| 1.3.2023 | 95,70 % of GDP |
| 1.4.2023 | 95,40 % of GDP |
| 1.5.2023 | 96,10 % of GDP |
| 1.6.2023 | 96,70 % of GDP |
| 1.7.2023 | 95,60 % of GDP |
| 1.8.2023 | 95,70 % of GDP |
| 1.9.2023 | 95,50 % of GDP |
| 1.10.2023 | 96,90 % of GDP |
| 1.11.2023 | 97,70 % of GDP |
| 1.12.2023 | 98,20 % of GDP |
| 1.1.2024 | 96,70 % of GDP |
| 1.2.2024 | 97,30 % of GDP |
| 1.3.2024 | 98,10 % of GDP |
| 1.4.2024 | 97,70 % of GDP |
| 1.5.2024 | 99,10 % of GDP |
Avaliku sektori netovõlg SKP suhtes (SKP) Ajalugu
| Kuupäev | Väärtus |
|---|---|
| 1.5.2024 | 99,1 % of GDP |
| 1.4.2024 | 97,7 % of GDP |
| 1.3.2024 | 98,1 % of GDP |
| 1.2.2024 | 97,3 % of GDP |
| 1.1.2024 | 96,7 % of GDP |
| 1.12.2023 | 98,2 % of GDP |
| 1.11.2023 | 97,7 % of GDP |
| 1.10.2023 | 96,9 % of GDP |
| 1.9.2023 | 95,5 % of GDP |
| 1.8.2023 | 95,7 % of GDP |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Avaliku sektori netovõlg SKP suhtes (SKP)
| Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
|---|---|---|---|
🇬🇧 Avaliku sektori netolaenamine | −13,734 mld. GBP | −3,095 mld. GBP | Kuus |
🇬🇧 Intressimaksed riigivõlakirjadele | 8,03 mld. GBP | 9,221 mld. GBP | Kuus |
🇬🇧 Korruptsiooniaste | 20 | 18 | Aastane |
🇬🇧 Korruptsiooniindeks | 71 Points | 73 Points | Aastane |
🇬🇧 Maksutulud | 61,027 mld. GBP | 71,583 mld. GBP | Kuus |
🇬🇧 Riigieelarve | −4,4 % of GDP | −5 % of GDP | Aastane |
🇬🇧 Riigieelarve väärtus | −13,734 mld. GBP | −3,095 mld. GBP | Kuus |
🇬🇧 Riigikulud | 135,192 mld. GBP | 133,714 mld. GBP | Kvartal |
🇬🇧 Riigikulutused | 105,888 mld. GBP | 102,11 mld. GBP | Kuus |
🇬🇧 Riigikulutused SKP suhtes | 44,5 % of GDP | 45,3 % of GDP | Aastane |
🇬🇧 Riigitulud | 89,37 mld. GBP | 100,13 mld. GBP | Kuus |
🇬🇧 Riigivõlg | 2,768 Bio. GBP | 2,744 Bio. GBP | Kuus |
🇬🇧 Riigivõlg SKP suhtes | 97,6 % of GDP | 95,6 % of GDP | Aastane |
🇬🇧 Sõjalised kulutused | 74,943 mld. USD | 64,082 mld. USD | Aastane |
🇬🇧 varjupaigataotlused | 17 101 persons | 26 366 persons | Kvartal |
Ühendkuningriigis on kõige laiemalt kasutatav bilansimeede avaliku sektori netovõlg, mis välistab avaliku sektori pangad (PSND ex). See koosneb avaliku sektori finantskohustuste (laenude, võlakirjade, hoiuste ja valuuta kujul) ülejäägist likviidsete finantsvarade (peamiselt valuutareservide ja sularahadeposiitide) üle, kusjuures mõlemad on mõõdetud nimiväärtuses.
Makrolehed teistele riikidele Euroopa
- 🇦🇱Albaania
- 🇦🇹Austria
- 🇧🇾Valgevene
- 🇧🇪Belgia
- 🇧🇦Bosnia ja Hertsegoviina
- 🇧🇬Bulgaaria
- 🇭🇷Horvaatia
- 🇨🇾Küpros
- 🇨🇿Tšehhi Vabariik
- 🇩🇰Taani
- 🇪🇪Eesti
- 🇫🇴Fääri saared
- 🇫🇮Soome
- 🇫🇷Prantsusmaa
- 🇩🇪Saksamaa
- 🇬🇷Kreeka
- 🇭🇺Ungari
- 🇮🇸Island
- 🇮🇪Iirimaa
- 🇮🇹Itaalia
- 🇽🇰Kosovo
- 🇱🇻Läti
- 🇱🇮Liechtenstein
- 🇱🇹Leedu
- 🇱🇺Luksemburg
- 🇲🇰Põhja-Makedoonia
- 🇲🇹Malta
- 🇲🇩Moldova
- 🇲🇨Monaco
- 🇲🇪Montenegro
- 🇳🇱Madalmaad
- 🇳🇴Norra
- 🇵🇱Poola
- 🇵🇹Portugal
- 🇷🇴Rumeenia
- 🇷🇺Venemaa
- 🇷🇸Serbia
- 🇸🇰Slovakkia
- 🇸🇮Sloveenia
- 🇪🇸Hispaania
- 🇸🇪Rootsi
- 🇨🇭Šveits
- 🇺🇦Ukraina
- 🇦🇩Andorra
Mis on Avaliku sektori netovõlg SKP suhtes (SKP)?
Avaliku Sektori Neto Võlg SKP Suhtes: Ülevaade ja Olulisus Avaliku sektori neto võlg SKP suhtes (edaspidi lühendatult PSNV) on üks olulisemaid makromajanduslikke näitajaid, mida kasutatakse riigi finantsilise jätkusuutlikkuse ja majanduse olukorra hindamiseks. See suhe peegeldab riigi avaliku sektori kasumlikkuse ja võlgnevuse üldist pilti, kõrvutades avaliku sektori neto võlga riigi koguproduktiga ehk SKP-ga. Keskmine või madal PSNV tase võib viidata tervislikule finantsjuhtimisele ja tugevatele majanduslikule alustele, samas kui kõrge PSNV tase võib signaliseerida finantsraskusi või liigset võlakoormust. Selles artiklis keskendume sellele, miks PSNV on oluline, kuidas seda arvutatakse, ja mida see näitaja tähendab riigi majanduse jaoks. Avaliku sektori neto võlg on avaliku sektori kohustuste ja varade vahe. See hõlmab riigi võlakirju, laene ja muid finantskohustusi, millest on maha arvatud riigi finantsvarad nagu kullareservid ja rahvusvahelised valuutareservid. Avaliku sektori neto võla vähendamine või kontrolli all hoidmine on oluline, et vältida liigset võlgnevust ja vähendada võimalike finantskriiside riski. SKP ehk sisemajanduse koguprodukt on üks tähtsamaid majanduse suurusi, mis näitab riigi majandustegevuse koguväärtust teatud ajaperioodi jooksul. See hõlmab kõikide kaupade ja teenuste lõpptulemit, mis on toodetud majanduses. SKP on peamine näitaja, mille abil mõõdetakse riigi majanduskasvu ja üldist majanduse jõudlust. Avaliku sektori neto võlg suhteeritakse SKP-ga, et määrata võla suurus võrreldes riigi majandusliku tootlikkusega. PSNV arvutamine on suhteliselt lihtne: avaliku sektori neto võlg jagatakse SKP-ga ja väljendatakse protsendina. PSNV = (Avaliku Sektori Neto Võlg / SKP) * 100. Näiteks, kui riigi avaliku sektori neto võlg on 50 miljardit eurot ja SKP on 1 triljon eurot, on PSNV 5%. Üheks põhjuseks, miks PSNV on olulise tähtsusega näitaja, on see, et see aitab finantsanalüütikuid ja poliitikategijaid mõista, kui suurt osa majanduses toodetud väärtusest kasutatakse avaliku sektori laenude teenindamiseks. Madal PSNV võib tähendada, et riik on suutnud oma rahanduse hästi juhtida ja et tal on potentsiaali investeerida tulevikuprojektidesse ja teenustesse, mis aitavad majandusel kasvada. Kõrge PSNV seevastu võib vihjata, et riik on potentsiaalsetes raskustes oma võlakohustuste täitmisega, mis võib viia kulukate finantskriisideni või vajaduseni rakendada ebasoodsat majanduspoliitikat nagu maksutõusud või kulude kärped. Ajaloost on teada palju näiteid, kus kõrge PSNV tase on viinud riike tõsistesse finants- ja majanduskriisidesse. Üks kõige kuulsamaid näiteid on Kreeka, kus avaliku sektori neto võlg SKP suhtes kasvas kriitiliselt kõrgele tasemele, mis viis riigi makseraskustesse ja vajaduseni rahvusvahelise abipaketi järele. Sellised juhtumid rõhutavad, kui oluline on hoida PSNV mõistlikul tasemel, et vältida sarnaseid kriise tulevikus. Teiseks oluliseks PSNV aspektiks on selle mõju rahvusvahelisele usaldusele ja laenukulukusele. Riigid, millel on kõrge PSNV tase, võivad leida, et nad peavad maksma kõrgemaid intressimäärasid oma võlakirjade pealt, kuna investeerijad peavad neid riskantsemaks. See omakorda tõstab laenukulutusi ja võib raskendada avaliku sektori rahastamist. Madalam PSNV tase võib aga viia madalamate laenukulutusteni ja suurema rahvusvahelise usalduse saavutamiseni. Kolmandaks, PSNV aitab mõista avaliku sektori finantsjuhtimise tõhusust. Riigid, kus PSNV on madal, suudavad tavaliselt paremini oma kulusid hallata ja on võimelised paremini planeerima tuleviku investeeringuid ja rahastamist. See võib olla signaaliks paremate poliitikate ja majandusarengu programmide elluviimiseks, mis võimaldavad majandusel jõudsalt areneda. Siiski tuleb meeles pidada, et PSNV ei ole ainus näitaja, mida tuleks arvesse võtta riigi finantsseisu hindamisel. On oluline kasutada ka teisi makromajanduslikke näitajaid, nagu eelarvedefitsiit, tööpuudus, inflatsioon ja kaubandusbilanss, et saada täielik ülevaade riigi majandusest. PSNV on kasulik tööriist osana laiemast analüüsist, kuid see peab olema kontekstis teiste oluliste näitajatega. Kokkuvõtteks võib öelda, et avaliku sektori neto võlg SKP suhtes on kriitilise tähtsusega näitaja riigi majandusliku olukorra ja finantsilise jätkusuutlikkuse hindamisel. Madal PSNV tase võib tähendada tervislikku finantsjuhtimist ja tugevaid majandusaluseid, samas kui kõrge PSNV võib viidata potentsiaalsetele probleemidele ja suurenenud finantsriskidele. Eulerpool kui professionaalne veebileht pakub kõikidele huvitatud isikutele võimaluse jälgida ja analüüsida makromajanduslikke andmeid, sealhulgas PSNV-d, pakkudes nii väärtuslikku teavet pikaajaliste finantsotsuste tegemiseks.