Tee oma elu parimad investeeringud
Alates 2 eurost kindlustatud Iisrael Valitsemissektori kulutused sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes
Aktsia hind
Praegune Valitsemissektori kulutused sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes väärtus Iisrael on 42,3 % of GDP. Valitsemissektori kulutused sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes Iisrael langes 1.1.2021 42,3 % of GDP, pärast seda, kui see oli 1.1.2020 45,9 % of GDP. Perioodil 1.1.1960 kuni 1.1.2022 oli SKP keskmine Iisrael 50,64 % of GDP. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.1.1975 80,10 % of GDP, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.1.1961 28,10 % of GDP.
Valitsemissektori kulutused sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes ·
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
Riigikulutused SKP suhtes | |
---|---|
1.1.1960 | 28,60 % of GDP |
1.1.1961 | 28,10 % of GDP |
1.1.1962 | 29,00 % of GDP |
1.1.1963 | 28,90 % of GDP |
1.1.1964 | 29,80 % of GDP |
1.1.1965 | 30,80 % of GDP |
1.1.1966 | 33,80 % of GDP |
1.1.1967 | 37,50 % of GDP |
1.1.1968 | 45,50 % of GDP |
1.1.1969 | 46,60 % of GDP |
1.1.1970 | 58,90 % of GDP |
1.1.1971 | 59,00 % of GDP |
1.1.1972 | 58,90 % of GDP |
1.1.1973 | 73,70 % of GDP |
1.1.1974 | 74,90 % of GDP |
1.1.1975 | 80,10 % of GDP |
1.1.1976 | 79,60 % of GDP |
1.1.1977 | 76,10 % of GDP |
1.1.1978 | 77,60 % of GDP |
1.1.1979 | 75,50 % of GDP |
1.1.1980 | 75,90 % of GDP |
1.1.1981 | 72,80 % of GDP |
1.1.1982 | 69,50 % of GDP |
1.1.1983 | 64,40 % of GDP |
1.1.1984 | 68,80 % of GDP |
1.1.1985 | 64,50 % of GDP |
1.1.1986 | 59,70 % of GDP |
1.1.1987 | 57,30 % of GDP |
1.1.1988 | 56,30 % of GDP |
1.1.1989 | 55,60 % of GDP |
1.1.1990 | 54,80 % of GDP |
1.1.1991 | 53,40 % of GDP |
1.1.1992 | 54,30 % of GDP |
1.1.1993 | 53,50 % of GDP |
1.1.1994 | 51,30 % of GDP |
1.1.1995 | 53,50 % of GDP |
1.1.1996 | 54,20 % of GDP |
1.1.1997 | 52,70 % of GDP |
1.1.1998 | 51,20 % of GDP |
1.1.1999 | 46,70 % of GDP |
1.1.2000 | 44,30 % of GDP |
1.1.2001 | 46,80 % of GDP |
1.1.2002 | 50,60 % of GDP |
1.1.2003 | 46,00 % of GDP |
1.1.2004 | 43,60 % of GDP |
1.1.2005 | 43,00 % of GDP |
1.1.2006 | 42,30 % of GDP |
1.1.2007 | 40,80 % of GDP |
1.1.2008 | 42,00 % of GDP |
1.1.2009 | 42,30 % of GDP |
1.1.2010 | 40,90 % of GDP |
1.1.2011 | 40,40 % of GDP |
1.1.2012 | 40,40 % of GDP |
1.1.2013 | 40,50 % of GDP |
1.1.2014 | 38,90 % of GDP |
1.1.2015 | 38,50 % of GDP |
1.1.2016 | 38,80 % of GDP |
1.1.2017 | 39,80 % of GDP |
1.1.2018 | 40,30 % of GDP |
1.1.2019 | 39,60 % of GDP |
1.1.2020 | 45,90 % of GDP |
1.1.2021 | 42,30 % of GDP |
Valitsemissektori kulutused sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes Ajalugu
Kuupäev | Väärtus |
---|---|
1.1.2021 | 42,3 % of GDP |
1.1.2020 | 45,9 % of GDP |
1.1.2019 | 39,6 % of GDP |
1.1.2018 | 40,3 % of GDP |
1.1.2017 | 39,8 % of GDP |
1.1.2016 | 38,8 % of GDP |
1.1.2015 | 38,5 % of GDP |
1.1.2014 | 38,9 % of GDP |
1.1.2013 | 40,5 % of GDP |
1.1.2012 | 40,4 % of GDP |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Valitsemissektori kulutused sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes
Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
---|---|---|---|
🇮🇱 Korruptsiooniaste | 33 | 31 | Aastane |
🇮🇱 Korruptsiooniindeks | 62 Points | 63 Points | Aastane |
🇮🇱 Riigieelarve | −4,2 % of GDP | 0,6 % of GDP | Aastane |
🇮🇱 Riigieelarve väärtus | −11,7 mld. ILS | −15,003 mld. ILS | Kuus |
🇮🇱 Riigikulud | 99,92 mld. ILS | 98,079 mld. ILS | Kvartal |
🇮🇱 Riigikulutused | 482 mld. ILS | 56,488 mld. ILS | Kuus |
🇮🇱 Riigitulud | 365 mld. ILS | 41,518 mld. ILS | Kuus |
🇮🇱 Riigivõlg SKP suhtes | 60,7 % of GDP | 67,9 % of GDP | Aastane |
🇮🇱 Sõjalised kulutused | 27,499 mld. USD | 23,406 mld. USD | Aastane |
Makrolehed teistele riikidele Aasia
- 🇨🇳Hiina
- 🇮🇳India
- 🇮🇩Indoneesia
- 🇯🇵Jaapan
- 🇸🇦Saudi Araabia
- 🇸🇬Singapur
- 🇰🇷Lõuna-Korea
- 🇹🇷Türgi
- 🇦🇫Afganistan
- 🇦🇲Armeenia
- 🇦🇿Aserbaidžaan
- 🇧🇭Bahrein
- 🇧🇩Bangladesh
- 🇧🇹Bhutan
- 🇧🇳Brunei
- 🇰🇭Kambodža
- 🇹🇱Ida-Timor
- 🇬🇪Gruusia
- 🇭🇰Hongkong
- 🇮🇷Iraan
- 🇮🇶Irak
- 🇯🇴Jordaania
- 🇰🇿Kasahstan
- 🇰🇼Kuveit
- 🇰🇬Kirgiisia
- 🇱🇦Laos
- 🇱🇧Liibanon
- 🇲🇴Macau
- 🇲🇾Malaisia
- 🇲🇻Maldiivid
- 🇲🇳Mongoolia
- 🇲🇲Myanmar
- 🇳🇵Nepal
- 🇰🇵Põhja-Korea
- 🇴🇲Oman
- 🇵🇰Pakistan
- 🇵🇸Palestiina
- 🇵🇭Filipiinid
- 🇶🇦Katar
- 🇱🇰Sri Lanka
- 🇸🇾Süüria
- 🇹🇼Taiwan
- 🇹🇯Tadžikistan
- 🇹🇭Tai 사회복지위원회
- 🇹🇲Turkmenistan
- 🇦🇪Araabia Ühendemiraadid
- 🇺🇿Usbekistan
- 🇻🇳Vietnam
- 🇾🇪Jeemen
Mis on Valitsemissektori kulutused sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes?
Valitsuse kulutuste suhe SKTsse: Makromajanduse andmete tähtsus ja analüüs Valitsuse kulutuste ja SKT suhe on üks olulisemaid majandusnäitajaid, mille abil hinnata valitsuse rahapoliitika mõju riigi majanduslikule olukorrale. Eulerpool, professionaalne makromajandusandmete kuvamise veebisait, pakub põhjalikku ja täpset teavet selle olulise näitaja kohta, aidates nii spetsialistidel kui ka huvilistel mõista sügavamalt riigi majanduspoliitikat ja selle mõju. Valitsuse kulutuste ja SKT suhe mõõdab, kui suur osa riigi sisemajanduse kogutoodangust kulutatakse valitsuse poolt erinevatele teenustele ja projektidele. See näitaja annab aimu riigi majanduspoliitika suunast ja eesmärkidest, võimaldades hinnata, kui efektiivselt kasutatakse avaliku sektori vahendeid. Kõrge valitsuse kulutuste ja SKT suhe viitab üldjuhul aktiivsele valitsuse sekkumisele majandusse. Selline olukord võib olla tingitud vajadusest ergutada majanduskasvu näiteks infrastruktuuri investeeringute, tervishoiu- ja hariduskulutuste abil või toetada sotsiaalprogramme. Samas võib liiga kõrge kulutuste tase tähendada ka suurt riigivõlga ning tulevaste eelarveprobleemide riski. Madal valitsuse kulutuste ja SKT suhe viitab tihti väiksemale valitsuse sekkumisele majandusse ja suuremale rõhule erasektorile. Kuigi selline olukord võib tähendada väiksemat maksukoormust ja suuremat eraettevõtluse vabadust, võib see samal ajal näidata ka alatäitlust sotsiaalsetes teenustes ja avaliku taristu arendamises, mis võib pikemas perspektiivis takistada majanduskasvu ja heaolu. Eulerpooli veebisaidil esitatud andmed annavad kasutajatele täpse ja usaldusväärse ülevaate valitsuse kulutuste ja SKT suhte dünaamikast ajas. Meie platvormil esitatud graafikud ja tabelid võimaldavad jälgida trendide muutumist ning hinnata, kuidas erinevad valitsuse majanduspoliitilised otsused on mõjutanud riigi majandusolukorda ja avaliku sektori finantspositsiooni. Valitsuse kulutuste struktuuri analüüs on samuti oluline komponent, mida tuleb arvesse võtta, kui hinnatakse kulutuste ja SKT suhet. Näiteks võivad suured kaitsekulutused tähendada madalat sotsiaalkulutuste taset või vastupidi. Erinevates riikides võivad prioriteedid ja strateegiad olla väga erinevad, mistõttu on oluline arvestada kohalikke eripärasid ja majanduslikku konteksti. Interaktiivne lähenemine, mida Eulerpool kasutab, võimaldab kasutajatel iseseisvalt analüüsida valitsuse kulutuste ja SKT suhte andmeid ning teha järeldusi vastavalt oma vajadustele ja huvidele. Tänu ulatuslikule andmekogule ja selle pidevale ajakohastamisele on võimalik saada ülevaade nii praegusest olukorrast kui ka ajaloolisest arengust. Samuti võimaldab Eulerpool platvorm võrrelda erinevate riikide valitsuse kulutuste suhet SKTsse, andes sellega väärtuslikku võrdlusmaterjali rahvusvaheliseks analüüsiks. Selline lähenemine aitab mõista, kuidas erinevates maailma osades rakendatud majanduspoliitilised strateegiad on mõjutanud riikide majandusarengut ja elanike heaolu. Valitsuse kulutuste ja SKT suhte analüüs on võtmetähtsusega ka investeerimissuundade määratlemisel. Investeerijad ja finantsanalüütikud kasutavad sageli seda näitajat, et hinnata riigi makromajanduslikku stabiilsust ja pikaajalisi majandusväljavaateid. Näiteks võib riik, kus valitsuse kulutused on tasakaalus majanduskasvuga, pakkuda stabiilsemat investeerimiskeskkonda, kui riik, kus kulutused on ebaproportsionaalselt suured võrreldes SKTga. Kokkuvõttes on valitsuse kulutuste ja SKT suhe oluline näitaja, mis annab väärtuslikku teavet riigi majanduspoliitika, finantsolukorra ja majanduskasvu kohta. Eulerpooli platvorm pakub põhjalikku ja ajakohast andmestikku, mis aitab spetsialistidel teha teadlikke otsuseid ning huvilistel süveneda majanduse analüüsimise keerukatesse küsimustesse. Meie eesmärk on pakkuda täpset, usaldusväärset ja kergesti mõistetavat teavet, et toetada kasutajate teadlikkust ja professionaalset arengut makromajanduse valdkonnas.