Tee oma elu parimad investeeringud
Alates 2 eurost kindlustatud Ungari Tööjõus osalemise määr
Aktsia hind
Praegune Tööjõus osalemise määr väärtus Ungari on 68,328 %. Tööjõus osalemise määr Ungari tõusis 1.8.2024 68,328 %, pärast seda, kui see oli 1.7.2024 68,215 %. Perioodil 1.2.2006 kuni 1.9.2024 oli keskmine SKP Ungari 61,04 %. Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.8.2024 68,33 %, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.1.2009 53,84 %.
Tööjõus osalemise määr ·
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
Omandimäär | |
---|---|
1.2.2006 | 54,63 % |
1.3.2006 | 54,84 % |
1.4.2006 | 54,98 % |
1.5.2006 | 54,98 % |
1.6.2006 | 55,05 % |
1.7.2006 | 55,18 % |
1.8.2006 | 55,24 % |
1.9.2006 | 55,32 % |
1.10.2006 | 55,39 % |
1.11.2006 | 55,26 % |
1.12.2006 | 55,00 % |
1.1.2007 | 54,76 % |
1.2.2007 | 54,59 % |
1.3.2007 | 54,50 % |
1.4.2007 | 54,58 % |
1.5.2007 | 54,67 % |
1.6.2007 | 54,77 % |
1.7.2007 | 54,81 % |
1.8.2007 | 54,91 % |
1.9.2007 | 54,81 % |
1.10.2007 | 54,67 % |
1.11.2007 | 54,63 % |
1.12.2007 | 54,40 % |
1.1.2008 | 54,13 % |
1.2.2008 | 53,85 % |
1.3.2008 | 53,84 % |
1.4.2008 | 53,91 % |
1.5.2008 | 54,06 % |
1.6.2008 | 54,35 % |
1.7.2008 | 54,55 % |
1.8.2008 | 54,81 % |
1.9.2008 | 54,71 % |
1.10.2008 | 54,66 % |
1.11.2008 | 54,42 % |
1.12.2008 | 54,07 % |
1.1.2009 | 53,84 % |
1.2.2009 | 55,73 % |
1.3.2009 | 55,89 % |
1.4.2009 | 56,08 % |
1.5.2009 | 56,14 % |
1.6.2009 | 56,35 % |
1.7.2009 | 56,40 % |
1.8.2009 | 56,43 % |
1.9.2009 | 56,51 % |
1.10.2009 | 56,49 % |
1.11.2009 | 56,39 % |
1.12.2009 | 56,11 % |
1.1.2010 | 56,15 % |
1.2.2010 | 56,28 % |
1.3.2010 | 56,49 % |
1.4.2010 | 56,55 % |
1.5.2010 | 56,64 % |
1.6.2010 | 56,73 % |
1.7.2010 | 56,86 % |
1.8.2010 | 56,99 % |
1.9.2010 | 57,12 % |
1.10.2010 | 57,05 % |
1.11.2010 | 56,79 % |
1.12.2010 | 56,62 % |
1.1.2011 | 56,49 % |
1.2.2011 | 56,49 % |
1.3.2011 | 56,64 % |
1.4.2011 | 56,77 % |
1.5.2011 | 56,98 % |
1.6.2011 | 57,29 % |
1.7.2011 | 57,35 % |
1.8.2011 | 57,52 % |
1.9.2011 | 57,69 % |
1.10.2011 | 57,69 % |
1.11.2011 | 57,45 % |
1.12.2011 | 57,19 % |
1.1.2012 | 57,13 % |
1.2.2012 | 57,26 % |
1.3.2012 | 57,41 % |
1.4.2012 | 57,76 % |
1.5.2012 | 57,90 % |
1.6.2012 | 58,13 % |
1.7.2012 | 58,25 % |
1.8.2012 | 58,60 % |
1.9.2012 | 58,66 % |
1.10.2012 | 58,63 % |
1.11.2012 | 58,38 % |
1.12.2012 | 57,98 % |
1.1.2013 | 57,62 % |
1.2.2013 | 57,74 % |
1.3.2013 | 58,07 % |
1.4.2013 | 58,42 % |
1.5.2013 | 58,69 % |
1.6.2013 | 59,06 % |
1.7.2013 | 59,22 % |
1.8.2013 | 59,31 % |
1.9.2013 | 59,30 % |
1.10.2013 | 59,24 % |
1.11.2013 | 59,20 % |
1.12.2013 | 59,29 % |
1.1.2014 | 59,45 % |
1.2.2014 | 59,68 % |
1.3.2014 | 59,95 % |
1.4.2014 | 59,92 % |
1.5.2014 | 60,11 % |
1.6.2014 | 60,27 % |
1.7.2014 | 60,55 % |
1.8.2014 | 60,80 % |
1.9.2014 | 60,61 % |
1.10.2014 | 60,76 % |
1.11.2014 | 60,55 % |
1.12.2014 | 60,55 % |
1.1.2015 | 60,73 % |
1.2.2015 | 60,72 % |
1.3.2015 | 60,98 % |
1.4.2015 | 61,15 % |
1.5.2015 | 61,47 % |
1.6.2015 | 61,71 % |
1.7.2015 | 62,01 % |
1.8.2015 | 62,14 % |
1.9.2015 | 62,15 % |
1.10.2015 | 62,19 % |
1.11.2015 | 62,05 % |
1.12.2015 | 61,82 % |
1.1.2016 | 61,80 % |
1.2.2016 | 62,05 % |
1.3.2016 | 62,43 % |
1.4.2016 | 62,55 % |
1.5.2016 | 62,74 % |
1.6.2016 | 63,00 % |
1.7.2016 | 63,17 % |
1.8.2016 | 63,24 % |
1.9.2016 | 63,32 % |
1.10.2016 | 63,30 % |
1.11.2016 | 63,28 % |
1.12.2016 | 63,07 % |
1.1.2017 | 62,84 % |
1.2.2017 | 62,86 % |
1.3.2017 | 63,06 % |
1.4.2017 | 63,17 % |
1.5.2017 | 63,46 % |
1.6.2017 | 63,60 % |
1.7.2017 | 63,83 % |
1.8.2017 | 63,92 % |
1.9.2017 | 63,87 % |
1.10.2017 | 63,93 % |
1.11.2017 | 63,90 % |
1.12.2017 | 63,86 % |
1.1.2018 | 64,04 % |
1.2.2018 | 63,99 % |
1.3.2018 | 64,08 % |
1.4.2018 | 64,16 % |
1.5.2018 | 64,24 % |
1.6.2018 | 64,42 % |
1.7.2018 | 64,58 % |
1.8.2018 | 64,76 % |
1.9.2018 | 64,93 % |
1.10.2018 | 64,79 % |
1.11.2018 | 64,64 % |
1.12.2018 | 64,73 % |
1.1.2019 | 64,87 % |
1.2.2019 | 64,83 % |
1.3.2019 | 64,65 % |
1.4.2019 | 64,77 % |
1.5.2019 | 64,80 % |
1.6.2019 | 64,83 % |
1.7.2019 | 64,88 % |
1.8.2019 | 65,01 % |
1.9.2019 | 65,07 % |
1.10.2019 | 64,97 % |
1.11.2019 | 64,88 % |
1.12.2019 | 64,71 % |
1.1.2020 | 64,74 % |
1.2.2020 | 64,61 % |
1.3.2020 | 64,32 % |
1.4.2020 | 64,09 % |
1.5.2020 | 64,50 % |
1.6.2020 | 65,02 % |
1.7.2020 | 65,36 % |
1.8.2020 | 65,37 % |
1.9.2020 | 65,26 % |
1.10.2020 | 65,20 % |
1.11.2020 | 65,20 % |
1.12.2020 | 65,11 % |
1.1.2021 | 64,90 % |
1.2.2021 | 64,91 % |
1.3.2021 | 64,98 % |
1.4.2021 | 65,15 % |
1.5.2021 | 65,57 % |
1.6.2021 | 65,98 % |
1.7.2021 | 66,24 % |
1.8.2021 | 66,14 % |
1.9.2021 | 66,27 % |
1.10.2021 | 66,35 % |
1.11.2021 | 66,43 % |
1.12.2021 | 66,36 % |
1.1.2022 | 66,34 % |
1.2.2022 | 66,30 % |
1.3.2022 | 66,27 % |
1.4.2022 | 66,33 % |
1.5.2022 | 66,24 % |
1.6.2022 | 66,36 % |
1.7.2022 | 66,62 % |
1.8.2022 | 66,82 % |
1.9.2022 | 66,82 % |
1.10.2022 | 66,97 % |
1.11.2022 | 66,94 % |
1.12.2022 | 67,13 % |
1.1.2023 | 66,94 % |
1.2.2023 | 66,98 % |
1.3.2023 | 67,06 % |
1.4.2023 | 67,08 % |
1.5.2023 | 67,40 % |
1.6.2023 | 67,49 % |
1.7.2023 | 67,44 % |
1.8.2023 | 67,69 % |
1.9.2023 | 67,96 % |
1.10.2023 | 68,14 % |
1.11.2023 | 68,05 % |
1.12.2023 | 67,80 % |
1.1.2024 | 67,92 % |
1.2.2024 | 67,95 % |
1.3.2024 | 68,12 % |
1.4.2024 | 68,16 % |
1.5.2024 | 68,13 % |
1.6.2024 | 68,10 % |
1.7.2024 | 68,21 % |
1.8.2024 | 68,33 % |
Tööjõus osalemise määr Ajalugu
Kuupäev | Väärtus |
---|---|
1.8.2024 | 68,328 % |
1.7.2024 | 68,215 % |
1.6.2024 | 68,102 % |
1.5.2024 | 68,127 % |
1.4.2024 | 68,159 % |
1.3.2024 | 68,123 % |
1.2.2024 | 67,953 % |
1.1.2024 | 67,919 % |
1.12.2023 | 67,795 % |
1.11.2023 | 68,055 % |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Tööjõus osalemise määr
Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
---|---|---|---|
🇭🇺 Miinimumpalgad | 675,27 EUR/Month | 675,27 EUR/Month | Kvartal |
🇭🇺 Noorsootöötuse määr | 12,7 % | 13,1 % | Kuus |
🇭🇺 Osalise tööajaga | 195 100 | 197 400 | Kvartal |
🇭🇺 Palgad | 652 047 HUF/Month | 645 265 HUF/Month | Kuus |
🇭🇺 Palgakasv | 13,5 % | 13,9 % | Kuus |
🇭🇺 Pensioniea mehed | 65 Years | 65 Years | Aastane |
🇭🇺 Pensioniiga naistele | 65 Years | 65 Years | Aastane |
🇭🇺 Pikaajalise töötuse määr | 1,5 % | 1,5 % | Kvartal |
🇭🇺 rahvastik | 9,6 mln. | 9,69 mln. | Aastane |
🇭🇺 Täistööaeg | 4,4 mln. | 4,417 mln. | Kvartal |
🇭🇺 Tööhõive määr | 65,165 % | 65,217 % | Kuus |
🇭🇺 Tööhõive muutus | 0,3 % | 0,1 % | Kvartal |
🇭🇺 Tööjõukulud. | 193,724 points | 167,984 points | Kvartal |
🇭🇺 Tööpakkumised | 70 125 | 74 450 | Kvartal |
🇭🇺 Töötajad | 4,745 mln. | 4,745 mln. | Kuus |
🇭🇺 Tootlikkus | 117,724 points | 117,486 points | Kvartal |
🇭🇺 Töötud isikud | 218 653 | 224 213 | Kuus |
🇭🇺 Töötuse määr | 4,3 % | 4,4 % | Kuus |
🇭🇺 Vabad töökohad määr | 2,2 % | 2,2 % | Kvartal |
Ungaris tähistab tööjõu osavõtu määr seda protsenti elanikkonnast, mis hõlmab nii töötavaid kui ka töötuid inimesi, kes moodustavad tööjõu pakkumise tööturul. Andmed on esitatud 3 kuu libiseva keskmisena.
Makrolehed teistele riikidele Euroopa
- 🇦🇱Albaania
- 🇦🇹Austria
- 🇧🇾Valgevene
- 🇧🇪Belgia
- 🇧🇦Bosnia ja Hertsegoviina
- 🇧🇬Bulgaaria
- 🇭🇷Horvaatia
- 🇨🇾Küpros
- 🇨🇿Tšehhi Vabariik
- 🇩🇰Taani
- 🇪🇪Eesti
- 🇫🇴Fääri saared
- 🇫🇮Soome
- 🇫🇷Prantsusmaa
- 🇩🇪Saksamaa
- 🇬🇷Kreeka
- 🇮🇸Island
- 🇮🇪Iirimaa
- 🇮🇹Itaalia
- 🇽🇰Kosovo
- 🇱🇻Läti
- 🇱🇮Liechtenstein
- 🇱🇹Leedu
- 🇱🇺Luksemburg
- 🇲🇰Põhja-Makedoonia
- 🇲🇹Malta
- 🇲🇩Moldova
- 🇲🇨Monaco
- 🇲🇪Montenegro
- 🇳🇱Madalmaad
- 🇳🇴Norra
- 🇵🇱Poola
- 🇵🇹Portugal
- 🇷🇴Rumeenia
- 🇷🇺Venemaa
- 🇷🇸Serbia
- 🇸🇰Slovakkia
- 🇸🇮Sloveenia
- 🇪🇸Hispaania
- 🇸🇪Rootsi
- 🇨🇭Šveits
- 🇺🇦Ukraina
- 🇬🇧Ühendkuningriik
- 🇦🇩Andorra
Mis on Tööjõus osalemise määr?
Tööjõu osalemise määr (Labor Force Participation Rate) on üks tähtsamaid näitajaid makromajanduslike andmete seas, mis kirjeldab tööturul osalevate inimeste osakaalu töövõimelises eas elanike hulgas. Eulerpool on professionaalne veebileht, mis pakub usaldusväärseid ja täpseid makromajanduslikke andmeid, sealhulgas tööjõu osalemise määra kohta. Selles artiklis käsitleme tööjõu osalemise määra olulisust, selle arvutamise meetodeid ja mõju majandusele. Tööjõu osalemise määra määratletakse tavaliselt protsendina kogu töövõimelises eas elanikkonnast, kes töötavad või otsivad aktiivselt tööd. See näitaja hõlmab nii töötavaid inimesi kui ka tööotsijaid, kuid see ei hõlma neid, kes ei osale tööjõus, näiteks pensionäre, koduperenaisi, üliõpilasi ja pikaajalist puudega inimesi. Tööjõu osalemise määra jälgimine on oluline mitmel põhjusel. Esiteks, see näitab, kui suur osa elanikest on aktiivselt seotud majanduslikus tegevuses, mis omakorda mõjutab majanduskasvu ja tootlikkust. Mida kõrgem on tööjõu osalemise määr, seda suurem on potentsiaalne tööjõu pakkumine, mis võib aidata suurendada tootlikkust ja stimuleerida majandust. Lisaks on tööjõu osalemise määr oluline näitaja tööjõu potentsiaali ja inimkapitali kasutamise kohta. Madal osalemismäär võib viidata sellele, et suur osa töövõimelisest elanikkonnast ei kasuta oma oskusi ja teadmisi. See tekitab küsimusi hariduspoliitika, sotsiaalsete normide ja töötingimuste osas. Kõrge tööjõu osalemise määr võib seevastu näidata, et riik suudab edukalt integreerida erinevaid demograafilisi gruppe tööturul, sealhulgas noori, vanureid ja vähemusi. Tööjõu osalemise määr mõjutab ka palku ja töötuse taset. Kui osalemismäär suureneb, võib see avaldada survet palkadele, kuna suurem tööjõu pakkumine võib viia töötuse määra suurenemiseni, kui tööpakkumisi pole piisavalt. See omakorda võib mõjutada inflatsiooni ja majanduslikku stabiilsust. Seega peab tööjõupoliitika olema tasakaalus, et toetada nii majanduskasvu kui ka töökoha loomist. Arvutamaks tööjõu osalemise määra, jagatakse tööjõus olevate inimeste arv töövõimelise elanikkonna arvuga ja korrutatakse saadud tulemus 100-ga. Näiteks kui riigis on 100 000 töövõimelist elanikku ja neist 70 000 on tööl või otsivad tööd, siis tööjõu osalemise määr on 70%. Arvutamisel kasutatakse sageli töövõimelise elanikkonna vanusevahemikku 15 kuni 64 aastat, kuid see võib erineda sõltuvalt riiklikest definitsioonidest. Mõned tegurid, mis mõjutavad tööjõu osalemise määra, hõlmavad haridustaset, soolisi ja vanuselisi erinevusi ning valitsuse poliitikaid. Näiteks kõrgem haridustase on tavaliselt korrelatsioonis kõrgema tööjõu osalemise määraga, kuna kõrgema haridusega inimesed omavad rohkem võimalusi tööturul. Samuti võivad soolised erinevused tööjõu osalemise määras peegeldada ühiskondlikke norme ja töötingimusi, mis soodustavad või takistavad naiste osalemist tööturul. Tööjõu osalemise määra mõjutavad ka majanduslikud tingimused. Näiteks majanduslangus võib vähendada töövõimalusi, mis omakorda võib viia tööjõust lahkumiseni ja osalemise määra languseni. Sarnaselt võib majanduskasv stimuleerida töökohtade loomist, suurendades seeläbi osalemise määra. Valitsuse poliitikad mängivad samuti olulist rolli tööjõu osalemise määra kujundamisel. Poliitikad, mis soodustavad haridust, oskuste arendamist ja töövõimalusi, võivad aidata suurendada osalemise määra. Lisaks võivad sotsiaalhoolekandemeetmed ja peresõbralikud poliitikad, nagu lapsehooldusteenuste kättesaadavus, mõjutada eriti naiste tööjõus osalemist. Globaliseerumine ja tehnoloogiline areng on samuti olulised tegurid, mis kujundavad tööjõu osalemise määra. Globaliseerumine võib pakkuda uusi töövõimalusi, kuid võib ka suurendada konkurentsi tööturul. Tehnoloogiline areng võib suurendada tootlikkust ja luua uusi töökohti, kuid võib ka asendada mõned traditsioonilised ametid, mis võib mõjutada tööjõu koosseisu. Kokkuvõttes on tööjõu osalemise määr kompleksne ja mitmetahuline näitaja, mis peegeldab riigi majanduslikku tervist ja tööjõu potentsiaali. Eulerpool pakub täpseid ja ajakohaseid makromajanduslikke andmeid, sh tööjõu osalemise määra, mis on kriitilise tähtsusega otsuste tegemisel nii valitsustele kui ka ettevõtetele. Selge mõistmine ja tõlgendamine selle näitaja kohta aitavad arendada tõhusamaid tööjõupoliitikaid ja tugevdada majandust tervikuna.