Tee oma elu parimad investeeringud
Alates 2 eurost kindlustatud Tadžikistan Sisemajanduse koguprodukt (SKP) põllumajandusest
Aktsia hind
Praegune Sisemajanduse koguprodukt (SKP) põllumajandusest väärtus Tadžikistan on 28,466 mld. TJS. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) põllumajandusest Tadžikistan tõusis 28,466 mld. TJS 1.1.2022, pärast seda, kui see oli 22,691 mld. TJS 1.1.2021. Ajavahemikul 1.1.1995 kuni 1.1.2023, oli keskmine SKP Tadžikistan 8,35 mld. TJS. Ajaloo kõrgeim tase saavutati 1.1.2020 37,30 mld. TJS, samal ajal kui madalaim väärtus registreeriti 1.1.1995 25,60 mln. TJS.
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) põllumajandusest ·
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
SKP põllumajandusest | |
---|---|
1.1.1995 | 25,60 mln. TJS |
1.1.1996 | 111,10 mln. TJS |
1.1.1997 | 165,90 mln. TJS |
1.1.1998 | 257,40 mln. TJS |
1.1.1999 | 341,40 mln. TJS |
1.1.2000 | 448,90 mln. TJS |
1.1.2001 | 610,40 mln. TJS |
1.1.2002 | 750,40 mln. TJS |
1.1.2003 | 1,15 mld. TJS |
1.1.2004 | 1,19 mld. TJS |
1.1.2005 | 1,53 mld. TJS |
1.1.2006 | 2,00 mld. TJS |
1.1.2007 | 2,49 mld. TJS |
1.1.2008 | 3,52 mld. TJS |
1.1.2009 | 3,83 mld. TJS |
1.1.2010 | 4,84 mld. TJS |
1.1.2011 | 7,17 mld. TJS |
1.1.2012 | 8,44 mld. TJS |
1.1.2013 | 8,28 mld. TJS |
1.1.2014 | 10,69 mld. TJS |
1.1.2015 | 10,62 mld. TJS |
1.1.2016 | 11,10 mld. TJS |
1.1.2017 | 13,07 mld. TJS |
1.1.2018 | 14,05 mld. TJS |
1.1.2019 | 15,30 mld. TJS |
1.1.2020 | 37,30 mld. TJS |
1.1.2021 | 22,69 mld. TJS |
1.1.2022 | 28,47 mld. TJS |
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) põllumajandusest Ajalugu
Kuupäev | Väärtus |
---|---|
1.1.2022 | 28,466 mld. TJS |
1.1.2021 | 22,691 mld. TJS |
1.1.2020 | 37,299 mld. TJS |
1.1.2019 | 15,295 mld. TJS |
1.1.2018 | 14,05 mld. TJS |
1.1.2017 | 13,069 mld. TJS |
1.1.2016 | 11,101 mld. TJS |
1.1.2015 | 10,617 mld. TJS |
1.1.2014 | 10,693 mld. TJS |
1.1.2013 | 8,28 mld. TJS |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Sisemajanduse koguprodukt (SKP) põllumajandusest
Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
---|---|---|---|
🇹🇯 Aastane SKP kasvumäär | 8,2 % | 8,3 % | Kvartal |
🇹🇯 Ehitusest tulenev SKP | 10,313 mld. TJS | 9,164 mld. TJS | Aastane |
🇹🇯 SKP elaniku kohta ostujõu pariteedis | 4580,9 USD | 4310,89 USD | Aastane |
🇹🇯 SKP kasv terve aasta lõikes | 8,3 % | 8 % | Aastane |
🇹🇯 SKP püsivhindades | 130,792 mld. TJS | 89,85 mld. TJS | Kvartal |
🇹🇯 SKT | 12,06 mld. USD | 10,71 mld. USD | Aastane |
🇹🇯 SKT inimese kohta | 1441,27 USD | 1356,32 USD | Aastane |
🇹🇯 Teenuste sektori SKP | 22,948 mld. TJS | 20,59 mld. TJS | Aastane |
🇹🇯 Töötleva tööstuse SKP | 21,143 mld. TJS | 19,554 mld. TJS | Aastane |
🇹🇯 Transpordisektori SKP | 11,994 mld. TJS | 10,734 mld. TJS | Aastane |
Makrolehed teistele riikidele Aasia
- 🇨🇳Hiina
- 🇮🇳India
- 🇮🇩Indoneesia
- 🇯🇵Jaapan
- 🇸🇦Saudi Araabia
- 🇸🇬Singapur
- 🇰🇷Lõuna-Korea
- 🇹🇷Türgi
- 🇦🇫Afganistan
- 🇦🇲Armeenia
- 🇦🇿Aserbaidžaan
- 🇧🇭Bahrein
- 🇧🇩Bangladesh
- 🇧🇹Bhutan
- 🇧🇳Brunei
- 🇰🇭Kambodža
- 🇹🇱Ida-Timor
- 🇬🇪Gruusia
- 🇭🇰Hongkong
- 🇮🇷Iraan
- 🇮🇶Irak
- 🇮🇱Iisrael
- 🇯🇴Jordaania
- 🇰🇿Kasahstan
- 🇰🇼Kuveit
- 🇰🇬Kirgiisia
- 🇱🇦Laos
- 🇱🇧Liibanon
- 🇲🇴Macau
- 🇲🇾Malaisia
- 🇲🇻Maldiivid
- 🇲🇳Mongoolia
- 🇲🇲Myanmar
- 🇳🇵Nepal
- 🇰🇵Põhja-Korea
- 🇴🇲Oman
- 🇵🇰Pakistan
- 🇵🇸Palestiina
- 🇵🇭Filipiinid
- 🇶🇦Katar
- 🇱🇰Sri Lanka
- 🇸🇾Süüria
- 🇹🇼Taiwan
- 🇹🇭Tai 사회복지위원회
- 🇹🇲Turkmenistan
- 🇦🇪Araabia Ühendemiraadid
- 🇺🇿Usbekistan
- 🇻🇳Vietnam
- 🇾🇪Jeemen
Mis on Sisemajanduse koguprodukt (SKP) põllumajandusest?
Eesti põllumajanduse sisemajanduse kogutoodangu (SKT) analüüs on oluline osa riigi majanduse hindamisel. Eulerpooli veebilehel pakume põhjalikku ja kergesti juurdepääsetavat makromajanduslikku teavet, et aidata kasutajatel mõista Eesti põllumajandussektori panust riigi SKT-sse. Meie andmebaas ja analüütilised tööriistad võimaldavad kasutajatel uurida ja analüüsida erinevaid majandusnäitajaid, et teha teadlikumaid otsuseid ja strateegiaid. Põllumajanduse sektor on Eestis ajalooliselt mänginud olulist rolli, olles üks traditsioonilisemaid ja kauem püsinud majandussektoreid. Koos teiste sektoritega, nagu tööstus ja teenindus, moodustab põllumajandus osa Eesti SKT-st, mis on võtmetähtsusega riigi majandusliku arengu ja stabiilsuse hindamisel. Eesti majanduspoliitikas on alati olnud tähtsaks eesmärgiks põllumajanduse tõhustamine ja moderniseerimine, et parandada tootlikkust ja jätkusuutlikkust. Põllumajanduse panuse mõõtmine riigi SKT-sse hõlmab laia valikut tegevusalasid, sealhulgas põllukultuuride kasvatamist, loomakasvatust ja muid primaarsektorile iseloomulikke tegevusi. Põllumajanduse lisandväärtus on otseselt seotud selliste teguritega nagu saagikus, tootmise efektiivsus, tehnoloogia kasutuselevõtt ja kliimatingimused. Lisaks sõltub sektori edukus ka turutingimustest, ekspordivõimalustest ja poliitilistest otsustest, mis võivad mõjutada põllumajandustootjate tegutsemisruumi. Eulerpooli veebilehelt leiab üksikasjaliku teabe Eesti põllumajandussektori panuse kohta SKT-sse mitme aasta lõikes. Meie esitatud andmed põhinevad ametlikel allikatel, nagu Eesti Statistikaamet ja muud usaldusväärsed allikad, mis tagavad andmete täpsuse ja ajakohasuse. Kasutajad saavad jälgida, kuidas sektor on ajas muutunud, analüüsides trendid ja mustrid, mis mõjutavad põllumajanduse osa riigi majanduses. Põllumajandustoodete tootmine ja selle mõju SKT-le on tihedalt seotud toormehindadega, mis võivad aastate lõikes oluliselt kõikuda. Näiteks teravilja, piima ja liha hinnad võivad mõjutada kogu sektori majanduslikku seisu. Eulerpooli andmeteenused pakuvad kasutajatele võimalust jälgida ka rahvusvahelist majanduskeskkonda, mis aitab mõista riigi põllumajandussektori globaalset positsiooni ja konkurentsivõimet. Lisaks otsesele majanduslikule väärtusele on põllumajandusel Eestile ka laiem sotsiaalne ja keskkonnaline tähtsus. Põllumajanduse areng mõjutab maaelu, tööhõivet ja maastiku säilimist, millest on kasu kogu ühiskonnale. Seetõttu on sektori jätkusuutlikkuse tagamine oluline mitte ainult majanduslikust, vaid ka keskkonna- ja sotsiaalpoliitilisest vaatenurgast. Eestis on põllumajandussektori arendamiseks vastu võetud mitmeid poliitikaid ja meetmeid, mis keskenduvad tehnoloogia kasutuselevõtu edendamisele ning sektori digitaliseerimisele. Neid meetmeid on rakendatud eesmärgiga suurendada tootlikkust, tõhustada ressursikasutust ja parandada sektori üleüldist konkurentsivõimet. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames pakutavad toetused ja programmid on samuti mänginud olulist rolli sektori edendamises ja moderniseerimises. Eulerpooli andmepanga kasutajad saavad süvitsi uurida ka investeeringute ja toetusmeetmete mõju põllumajandussektori arengule ning selle panusele SKT-sse. Analüüsides erinevaid näitajaid, nagu investeerimismahud, toetuste osakaal ja tehnoloogia integratsioon, saavad kasutajad koostada põhjalikke ülevaateid ja prognoose, mis aitavad tulevikuplaanide koostamisel. Põllumajanduse SKT analüüsist ei saa üle ega ümber kliimamõjude ja keskkonnakaitse teemadest. Muutuvad kliimatingimused, erakordsed ilmastikunähtused ja keskkonnanõuded on kõik tegurid, mis mõjutavad sektori suutlikkust toota ja areneda. Eulerpooli andmebaasist on võimalik leida ka kliimatingimuste ja keskkonnategurite mõju analüüse, mis aitavad mõista, kuidas need muudatused võivad tulevikus mõjutada põllumajanduse panust SKT-sse. Lõpetuseks rõhutame, et Eesti põllumajandussektori jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline areng on oluline tegur riigi majanduse jätkusuutlikkuse tagamisel. Eulerpooli professionaalsed tööriistad ja andmebaas pakuvad kasutajatele kõik vajalikud vahendid põhjalikuks ja täpseks sektorianalüüsiks, võimaldades neil teha teaduslikult põhjendatud otsuseid ja strateegiaid. Meie eesmärk on pakkuda kõrgeima kvaliteediga makromajanduslikku teavet, et aidata Eesti põllumajandussektoril areneda ja kasvada nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Kui soovite saada rohkem teavet Eesti põllumajandussektori SKT andmete kohta, külastage meie veebilehte eulerpool.com. Seal leiate põhjalikku statistikat, analüüse ja prognoose, mis võivad olla kasulikud nii teadusuuringute, ettevõtluse kui ka poliitikakujundamise jaoks. Täname, et kasutate Eulerpooli kui oma usaldusväärset allikat makromajanduslike andmete ja analüüside jaoks.