Tee oma elu parimad investeeringud
Alates 2 eurost kindlustatud Läti Elanikkond
Aktsia hind
Praegune elanikkonna väärtus on Läti 1,88 mln. . Elanikkond Läti vähenes 1,88 mln. kuni 1.1.2022, pärast seda oli see 1,89 mln. kuni 1.1.2021. 1.1.1960 kuni 1.1.2023, keskmine SKP oli Läti 2,31 mln. . Kõigi aegade kõrgeim väärtus saavutati 1.1.1989 2,67 mln. , samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.1.2023 1,87 mln. .
Elanikkond ·
3 aastat
5 aastat
10 aastat
25 aastat
Max
rahvastik | |
---|---|
1.1.1960 | 2,10 mln. |
1.1.1961 | 2,14 mln. |
1.1.1962 | 2,17 mln. |
1.1.1963 | 2,20 mln. |
1.1.1964 | 2,23 mln. |
1.1.1965 | 2,26 mln. |
1.1.1966 | 2,28 mln. |
1.1.1967 | 2,29 mln. |
1.1.1968 | 2,31 mln. |
1.1.1969 | 2,33 mln. |
1.1.1970 | 2,35 mln. |
1.1.1971 | 2,37 mln. |
1.1.1972 | 2,39 mln. |
1.1.1973 | 2,40 mln. |
1.1.1974 | 2,43 mln. |
1.1.1975 | 2,45 mln. |
1.1.1976 | 2,46 mln. |
1.1.1977 | 2,48 mln. |
1.1.1978 | 2,49 mln. |
1.1.1979 | 2,50 mln. |
1.1.1980 | 2,51 mln. |
1.1.1981 | 2,51 mln. |
1.1.1982 | 2,52 mln. |
1.1.1983 | 2,54 mln. |
1.1.1984 | 2,55 mln. |
1.1.1985 | 2,57 mln. |
1.1.1986 | 2,59 mln. |
1.1.1987 | 2,61 mln. |
1.1.1988 | 2,64 mln. |
1.1.1989 | 2,67 mln. |
1.1.1990 | 2,67 mln. |
1.1.1991 | 2,66 mln. |
1.1.1992 | 2,64 mln. |
1.1.1993 | 2,59 mln. |
1.1.1994 | 2,54 mln. |
1.1.1995 | 2,50 mln. |
1.1.1996 | 2,47 mln. |
1.1.1997 | 2,44 mln. |
1.1.1998 | 2,42 mln. |
1.1.1999 | 2,40 mln. |
1.1.2000 | 2,38 mln. |
1.1.2001 | 2,35 mln. |
1.1.2002 | 2,32 mln. |
1.1.2003 | 2,30 mln. |
1.1.2004 | 2,28 mln. |
1.1.2005 | 2,25 mln. |
1.1.2006 | 2,23 mln. |
1.1.2007 | 2,21 mln. |
1.1.2008 | 2,19 mln. |
1.1.2009 | 2,16 mln. |
1.1.2010 | 2,12 mln. |
1.1.2011 | 2,07 mln. |
1.1.2012 | 2,04 mln. |
1.1.2013 | 2,02 mln. |
1.1.2014 | 2,00 mln. |
1.1.2015 | 1,99 mln. |
1.1.2016 | 1,97 mln. |
1.1.2017 | 1,95 mln. |
1.1.2018 | 1,93 mln. |
1.1.2019 | 1,92 mln. |
1.1.2020 | 1,91 mln. |
1.1.2021 | 1,89 mln. |
1.1.2022 | 1,88 mln. |
Elanikkond Ajalugu
Kuupäev | Väärtus |
---|---|
1.1.2022 | 1,88 mln. |
1.1.2021 | 1,89 mln. |
1.1.2020 | 1,91 mln. |
1.1.2019 | 1,92 mln. |
1.1.2018 | 1,93 mln. |
1.1.2017 | 1,95 mln. |
1.1.2016 | 1,97 mln. |
1.1.2015 | 1,99 mln. |
1.1.2014 | 2 mln. |
1.1.2013 | 2,02 mln. |
Sarnased makromajanduslikud näitajad Elanikkond
Nimi | Praegu | Eelmine | Sagedus |
---|---|---|---|
🇱🇻 Miinimumpalgad | 700 EUR/Month | 700 EUR/Month | Kvartal |
🇱🇻 Noorsootöötuse määr | 9,1 % | 9,8 % | Kuus |
🇱🇻 Omandimäär | 68,9 % | 68,6 % | Kvartal |
🇱🇻 Osalise tööajaga | 58 200 | 56 700 | Kvartal |
🇱🇻 Palgad | 1213 EUR/Month | 1160 EUR/Month | Kuus |
🇱🇻 Pensioniea mehed | 64,75 Years | 64,5 Years | Aastane |
🇱🇻 Pensioniiga naistele | 64,75 Years | 64,5 Years | Aastane |
🇱🇻 Pikaajalise töötuse määr | 2,1 % | 1,8 % | Kvartal |
🇱🇻 Täistööaeg | 768 000 | 768 500 | Kvartal |
🇱🇻 Tööhõive määr | 64 % | 64 % | Kvartal |
🇱🇻 Tööhõive muutus | 0,3 % | −1 % | Kvartal |
🇱🇻 Tööjõukulud. | 173,26 points | 170,19 points | Kvartal |
🇱🇻 Tööpakkumised | 24 224 | 22 230 | Kvartal |
🇱🇻 Töötajad | 880 000 | 878 000 | Kvartal |
🇱🇻 Tootlikkus | 120,417 points | 120,774 points | Kvartal |
🇱🇻 Töötud isikud | 45 432 | 47 858 | Kuus |
🇱🇻 Töötuse määr | 7,2 % | 6,8 % | Kvartal |
🇱🇻 Vabad töökohad määr | 2,8 % | 2,5 % | Kvartal |
Läti elanikkond moodustab 0,03 protsenti maailma kogurahvastikust, mis tähendab, et iga 3142 inimese kohta planeedil on üks Läti elanik.
Makrolehed teistele riikidele Euroopa
- 🇦🇱Albaania
- 🇦🇹Austria
- 🇧🇾Valgevene
- 🇧🇪Belgia
- 🇧🇦Bosnia ja Hertsegoviina
- 🇧🇬Bulgaaria
- 🇭🇷Horvaatia
- 🇨🇾Küpros
- 🇨🇿Tšehhi Vabariik
- 🇩🇰Taani
- 🇪🇪Eesti
- 🇫🇴Fääri saared
- 🇫🇮Soome
- 🇫🇷Prantsusmaa
- 🇩🇪Saksamaa
- 🇬🇷Kreeka
- 🇭🇺Ungari
- 🇮🇸Island
- 🇮🇪Iirimaa
- 🇮🇹Itaalia
- 🇽🇰Kosovo
- 🇱🇮Liechtenstein
- 🇱🇹Leedu
- 🇱🇺Luksemburg
- 🇲🇰Põhja-Makedoonia
- 🇲🇹Malta
- 🇲🇩Moldova
- 🇲🇨Monaco
- 🇲🇪Montenegro
- 🇳🇱Madalmaad
- 🇳🇴Norra
- 🇵🇱Poola
- 🇵🇹Portugal
- 🇷🇴Rumeenia
- 🇷🇺Venemaa
- 🇷🇸Serbia
- 🇸🇰Slovakkia
- 🇸🇮Sloveenia
- 🇪🇸Hispaania
- 🇸🇪Rootsi
- 🇨🇭Šveits
- 🇺🇦Ukraina
- 🇬🇧Ühendkuningriik
- 🇦🇩Andorra
Mis on Elanikkond?
Eulerpool on professionaalne makromajandusandmete esitamise veebisait, mis pakub ulatuslikku teavet ja analüüse eri kategooriate lõikes. Täna keskendume populatsioonikategooriale, pakkudes sügavamat arusaama rahvastiku struktuurist, dünaamikast ja selle laiematest majanduslikest mõjudest Eestis ja üle maailma. Rahvastikuekspertidest majandusteadlasteni ja poliitikakujundajateni on rahvastikutrendide jälgimine hädavajalik täpsemate prognooside tegemiseks, ressursside jagamiseks ja pikaajaliste strateegiate kujundamiseks. Eulerpooli eesmärk on pakkuda usaldusväärseid ja ajakohaseid rahvastikuandmeid, pakkudes terviklikku ülevaadet demograafilistest suundumustest ja nende majanduslikest mõjudest. Esimeseks oluliseks teemaks rahvastikuvaldkonnas on sündimus. Sündimuse määr on võtmetähendus muude demograafiliste näitajate, nagu rahvaarvu kasv, noorte osakaal ja vananemise suundumused, prognoosimisel. Madal sündimus võib viidata tulevasele tööjõupuudusele ja majanduskasvu aeglustumisele, kõrge sündimus aga võib tõsta noorte sõltuvussuhet ja suurendada nõudlust noortele suunatud infrastruktuuri järele. Teiseks, rahvastiku vananemine on märkimisväärne tegur, mis mõjutab sotsiaal-majanduslikku keskkonda. Eesti ja paljud teised riigid seisavad silmitsi vananeva rahvastiku väljakutsetega, mis omakorda suurendab survet pensioni- ja tervishoiusüsteemidele. Eulerpool pakub üksikasjalikke andmeid erinevate vanuserühmade kohta, aidates analüütikutel ja otsustajatel paremini mõista ja prognoosida rahvastiku vananemise mõjusid majandusele. Sisseränne ja väljaränne on samuti kriitiliselt tähtsad majandusnäitajad. Kõrge sisseränne võib aidata leevendada tööjõupuudust ja soodustada majandusarengut, samas kui kõrge väljaränne võib viidata riigisisestele majanduslikele või sotsiaalsetele probleemidele. Migratsiooniandmete põhjalik analüüs aitab mõista tööjõu liikumise ja selle tulemusena tekkiva kohandumisega seotud suundumusi ja mustreid. Rahvastiku haridustase ja tööjõu kvalifikatsioon on järjekordsed olulised tegurid makromajanduslikus plaanis. Haridustase mõjutab otseselt tööjõu tootlikkust ja innovatsioonivõimet. Kõrgelt haritud ja kvalifitseeritud tööjõud on konkurentsieelis, mis aitab majandust kasvatada ja suurendada tootlikkust. Eulerpool toob esile hariduse ja tööalaste oskuste seosed erinevate majanduslike näitajatega, pakkudes sügavat ülevaadet sellest, kuidas need mõjutavad erinevaid majandussektoreid. Suurlinnastumine ja urbanisatsioon mängivad samuti olulist rolli rahvastikutrendides. Linnade kasv ja nende infrastruktuuri areng määravad tihti elukvaliteedi ja majandustegevuse tingimused. Urbanisatsiooniga seotud probleemid ja võimalused, näiteks kinnisvaraturg, transpordivõrgud ja keskkonnamõjud, esitatakse detailselt Eulerpooli rahvastikukategoorias, aidates kasutajatel paremini mõista linnaarengu ja majanduse vastastikmõjusid. Regionaalne rahvastikujaotus on teemade seas, mis väärivad erilist tähelepanu. Regionaalne jaotus mõjutab kohalikku majandustegevust, ressursside jaotust ja sotsiaal-majanduslikku arengut. Maakonniti ja omavalitsusüksuste kaupa esitatud rahvastikuandmed annavad selgema pildi kohalike arenguvajaduste ja võimaluste kohta, aidates kaasa kohaliku tasandi strateegilisele planeerimisele. Lisaks nendele aspektidele käsitleb Eulerpool ka rahvastiku soolist jaotust ning selle majanduslikke tagajärgi. Sooline ebavõrdsus ja tööjõuturul esinevad barjäärid võivad oluliselt mõjutada majanduslikku arengut ja sotsiaalset tasakaalu. Andmed ja analüüsid, mis valgustavad soolise jaotuse ja majandusnäitajate omavahelist seost, pakuvad väärtuslikku teavet teadlastele ja poliitikakujundajatele. Lõpetuseks, rahvastikukategooria andmete ja analüüside tähtsus ei piirdu ainult majanduse ja poliitika valdkondadega, vaid ulatub ka sotsiaalsfääri. Rahvastikuandmed võivad olla abiks tervishoiu, sotsiaalhoolekande ja haridussektori planeerimisel ja arendamisel. Euroopa Liidus ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides kehtestatud juhiste ja strateegiate raames on rahvastikustatistika võtmetähendusega, kui hinnatakse riikide ja piirkondade arengut ning seaduste mõju. Eulerpooli rahvastikukategooria pakub kasutajatele täpseid ja terviklikke andmeid rahvastiku kohta, aidates seeläbi kaasa teadlikumate ja tõhusamate otsuste tegemisele majanduslikus ja sotsiaalses plaanis. Meie eesmärk on olla usaldusväärne ja terviklik allikas rahvastikustatistika valdkonnas, pakkudes väärtuslikku teavet ja sügavat analüüsi kõigile huvilistele. Rahvastikutrendid ja nende mõjud on dünaamilised ja pidevas muutumises. Seetõttu on oluline, et andmed oleksid pidevalt ajakohastatud ja põhjalikult analüüsitud. Eulerpool püüab tagada, et iga kasutaja saab kiire ja ligipääsetava ülevaate kõige värskematest ja olulisimatest rahvastikuandmetest, aidates kaasa strateegiliste ja teadlike otsuste tegemisele kõigil tasanditel.