Tee oma elu parimad investeeringud

Alates 2 eurost kindlustatud
Analyse
Profiil
🇱🇻

Läti Valitsuse võlg

Aktsia hind

16,827 mld. EUR
Muutus +/-
+841,7 mln. EUR
Muutus %
+5,13 %

Hetke väärtus Valitsuse võlg Läti on 16,827 mld. EUR. Valitsuse võlg Läti suurenes 16,827 mld. EUR seisuga 1.9.2023, pärast seda kui see oli 15,985 mld. EUR seisuga 1.6.2023. Ajavahemikul 1.3.2000 kuni 1.12.2023 oli Läti keskmine SKT 7,23 mld. EUR. Kõigi aegade kõrgeim tase saavutati 1.12.2023 17,58 mld. EUR, samas kui madalaim väärtus registreeriti 1.3.2000 811,70 mln. EUR.

Allikas: Central Statistical Bureau of Latvia

Valitsuse võlg

  • 3 aastat

  • 5 aastat

  • 10 aastat

  • 25 aastat

  • Max

Riigivõlg

Valitsuse võlg Ajalugu

KuupäevVäärtus
1.9.202316,827 mld. EUR
1.6.202315,985 mld. EUR
1.3.202317,192 mld. EUR
1.12.202215,948 mld. EUR
1.9.202215,086 mld. EUR
1.6.202215,146 mld. EUR
1.3.202214,582 mld. EUR
1.12.202114,688 mld. EUR
1.9.202113,791 mld. EUR
1.6.202113,254 mld. EUR
1
2
3
4
5
...
10

Sarnased makromajanduslikud näitajad Valitsuse võlg

NimiPraeguEelmineSagedus
🇱🇻
Korruptsiooniaste
36 39 Aastane
🇱🇻
Korruptsiooniindeks
60 Points59 PointsAastane
🇱🇻
Riigieelarve
−2,2 % of GDP−4,6 % of GDPAastane
🇱🇻
Riigieelarve väärtus
−113,615 Bio. EUR146,817 Bio. EURKuus
🇱🇻
Riigikulud
1,309 mld. EUR1,726 mld. EURKvartal
🇱🇻
Riigikulutused
1,699 mld. EUR1,409 mld. EURKuus
🇱🇻
Riigikulutused SKP suhtes
41 % of GDP40,9 % of GDPAastane
🇱🇻
Riigitulud
1,976 mld. EUR1,787 mld. EURKuus
🇱🇻
Riigivõlg SKP suhtes
43,6 % of GDP41,8 % of GDPAastane
🇱🇻
Sõjalised kulutused
1,045 mld. USD856,1 mln. USDAastane
🇱🇻
varjupaigataotlused
60 persons20 personsKuus

Mis on Valitsuse võlg?

Valitsuse võlg on üks olulisemaid ja intrigeerivamaid makromajanduslikke kategooriaid, mis nõuab põhjalikku analüüsi ja mõistmist. Eulerpool, olles professionaalne veebisait, mis kuvab makromajanduslikku andmeid, pakub läbi oma platvormi täpset ja ajakohastatud infot valitsuse võla teemal ning selle mõju kohta majandusele üldisemalt. Valitsuse võla mõiste hõlmab laia valikut finantskohustusi, mida riiklikud valitsused on võtnud oma kodanikelt, ettevõtetelt või välisriikidest, et rahastada oma tegevust ja investeerimisprojekte. Valitsuse võlg tekib tavaliselt siis, kui riigi kulutused ületavad selle tulusid. Tüüpiliselt püütakse puudujääki katta laenukoormuse suurendamisega. Selline finantsiline vahendamine võimaldab valitsustel katta jooksvad kulud, finantseerida avalikke teenuseid ja infrastruktuuri projekte, millel on pikemas perspektiivis positiivne mõju majanduse arengule. Siiski tõuseb sellega kaasnevaid riske ja väljakutseid. Einse suureks küsimuseks on valitsuse võla jätkusuutlikkus. Kui võlatase kasvab liiga kiiresti või jõuab väga kõrgele tasemele, võib see tekitada muret nii sisemiselt kui ka rahvusvahelisel tasandil. Võlakoorma teenindamise kulud võivad saada ühel hetkel nii suureks, et riigile jääb vähem ressursse teiste oluliste kulutuste jaoks nagu haridus, tervishoid ja sotsiaalkaitse. Lisaks sellele, kui investorid hakkavad kartma, et riik võib muutuda maksejõuetuks, võivad laenukulud oluliselt suureneda ning riigi võimetus tõsta uut laenu võib süvendada majanduslikke raskusi. Valitsuse võla dünaamika ja selle mõju majandusele on tihedalt seotud ka rahapoliitika ja fiskaalpoliitikaga. Näiteks võib tsentraliseeritud rahapoliitiline strateegia hõlmata intressimäärade muutmist, mis omakorda mõjutab laenuraha kättesaadavust ja kulusid. Kui keskpank otsustab intressimäärasid tõsta, võib see muuta riikliku laenamise kallimaks ning piirata valitsuse võimet võtta lisavõlgu. Teiselt poolt võib valitsus otsustada võtta kasutusele laenuraha majanduse elavdamiseks, isegi kui see tähendab võlakoorma ajutist suurenemist. Valitsuse võla analüüsimisel on oluline kaaluda ka selle struktuuri. Näiteks erineb oluliselt see, kas võlg on emiteeritud kodumaises valuutas või välisvaluutas. Võlg kodumaises valuutas on üldiselt vähem riskantne, sest valitsus saab vajadusel trükki raha laenude tagasimaksmiseks. Kuid laenud välisvaluutas võivad olla riskantsemad, kuna valuutakursi kõikumised võivad mõjutada tagasimaksmise kulusid ja tuua kaasa ootamatuid kulutusi. Valitsuse võlakohustuste juhtimine ja planeerimine nõuavad tulevikule orienteeritud lähenemist ja keerukaid strateegiaid, et tagada majanduse stabiilsus ja pikaajaline jätkusuutlikkus. Erinevad riigid kasutavad erinevaid lähenemisviise vastavalt oma majandusalasele olukorrale ja riskiprofiilile. Mõned riigid, näiteks need, kellel on kõrge krediidireiting ja usaldusväärne majandus, võivad kergemini ja madalama intressimääraga laenata. Teised riigid aga peavad võib-olla rohkem võitlema investorite usalduse võitmise nimel ja võivad kokku puutuda suuremate laenukulumustega. Estonias, nagu paljudes teistes riikides, mängib valitsuse võlg olulist rolli majanduse ja rahalise stabiilsuse säilitamisel. Eesti valitsuse võlakoormus on olnud üldiselt suhteliselt madal võrreldes teiste Euroopa riikidega, mis peegeldab konservatiivset fiskaalpoliitikat. Selline madal võlatase annab Eestile eelise rahvusvahelises finantsruumis ning võimalused suunata rohkem ressursse majanduse arendamiseks ja kriisideks valmistumiseks. Sellegipoolest tuleb alati püsida valvel ja ettevaatlikkus on vajalik, et hoida valitsuse võla tase jätkusuutlikuna. Seda eriti arvestades võimalikke tulevasi majanduskriise, rahvusvahelisi majandusturge ja globaalset majanduslikku ebastabiilsust. Seega on oluline, et valitsus rakendaks rangeid eelarvedistsipliine ja strateegilisi finantsplaneeringuid, et minimeerida riske ja tagada riigi majanduslik heaolu. Lähtudes eeltoodust on ilmne, et valitsuse võlg on makromajanduslikult kompleksne ja mitmetahuline teema. Eulerpool, käsitledes kõiki olulisi aspekte alates võla struktuurist, rahapoliitikast, kuni fiskaalpoliitiliste strateegiateni, püüab pakkuda kasutajatele sügavat ja kõikehõlmavat arusaamist, mis aitab paremini mõista ja juhtida riikide majanduste tervist ja stabiilsust. Olenemata sellest, kas olete majandusteadlane, poliitikakujundaja või lihtsalt teadlik kodanik, on põhjalik ja täpne informatsioon valitsuse võla kohta hädavajalik, et teha informeeritud otsuseid ja mõista, kuidas need mõjutavad laiemat majandusolukorda.